¹Pärast Joosua surma küsisid Iisraeli lapsed Issandalt, öeldes: 'Kes meist peab esimesena minema sõtta kaananlaste vastu?'

¹Nak ac xcam laj Josué, eb laj Israel queßtijoc chiru li Kâcuaß ut queßxye re: —¿Ani ke xbên cua teßxic chi pletic riqßuineb laj Canaán? chanqueb.

²Ja Issand vastas: 'Mingu Juuda! Vaata, ma annan maa tema kätte.'

²Quichakßoc li Kâcuaß ut quixye reheb: —Aßaneb laj Judá li teßxic xbên cua. Lâin tinkßaxtesi li naßajej saß rukßeb aßan, chan.

³Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: 'Tule koos minuga minu liisuosale ja sõdime kaananlaste vastu, siis tulen ka mina koos sinuga sinu liisuosale!' Ja Siimeon läks koos temaga.

³Eb li ralal xcßajol laj Judá queßâtinac riqßuineb li ralal xcßajol laj Simeón ut queßxye reheb: —Choêtenkßa chi pletic riqßuineb laj Canaán re nak takêchani li naßajej. Ut lâo toxic ajcuiß chêtenkßanquil chi pletic chirix li naßajej li textzßak lâex, chanqueb. Ut eb li ralal xcßajol laj Simeón queßxsume xic chixtenkßanquileb.

⁴Juuda läks ja Issand andis nende kätte kaananlased ja perislased; Besekis lõid nad neist maha kümme tuhat meest.

⁴Joßcan nak eb li ralal xcßajol laj Judá queßcôeb chi pletic. Ut li Kâcuaß Dios quixtenkßaheb chi numtâc saß xbêneb laj cananeo ut laj ferezeo. Queßxcamsiheb lajêb mil chi cuînk saß li naßajej Bezec.

⁵Besekis kohtasid nad Adoni-Besekit, sõdisid tema vastu ning lõid kaananlasi ja perislasi.

⁵Aran Bezec queßxtau laj Adoni-bezec lix reyeb ut queßpletic riqßuin. Queßnumta saß xbêneb laj cananeo ut eb laj ferezeo.

⁶Adoni-Besek aga põgenes ja nad ajasid teda taga ning võtsid ta kinni ja raiusid tal pöidlad kätelt ja suured varbad jalgadelt.

⁶Laj Adoni-bezec quiêlelic chiruheb laj Israel. Abanan queßxtâke toj retal queßxchap ut queßrisiheb lix mamaßil li rußuj rok ut lix mamaßil li rußuj rukß.

⁷Ja Adoni-Besek ütles: 'Seitsekümmend kuningat, kelle kätelt olid raiutud pöidlad ja jalgadelt suured varbad, olid korjamas raasukesi mu laua all. Nõnda nagu ma ise tegin, nõnda tasus Jumal mulle.' Ta viidi Jeruusalemma ja ta suri seal.

⁷Ut laj Adoni-bezec quixye: —Junxil lâin xintakla xyocßbal xmamaßil li rußuj rokeb ut lix mamaßil li rußuj rukßeb lajêb xcâcßâl chi rey ut nequeßxxoc lix cßaj li cua li natßaneß rubel lin mêx re nak teßcuaßak. Anakcuan li Dios xbânu cue joß xinbânu reheb aßan, chan. Ut laj Adoni-bezec quicßameß Jerusalén ut aran quicam.

⁸Ja juudalased sõdisid Jeruusalemma vastu, vallutasid selle, lõid elanikud maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.

⁸Eb li ralal xcßajol laj Judá queßpletic riqßuineb li cuanqueb Jerusalén ut queßnumta saß xbêneb. Queßxcamsiheb li cristian ut queßxcßat lix tenamiteb.

⁹Seejärel läksid juudalased sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mäestikus, Lõunamaal ja madalikul.

⁹Chirix aßan queßcôeb chi pletic riqßuineb laj Canaán li cuanqueb saß li tzûl ru ut saß li ru takßa, joß eb ajcuiß li cuanqueb Neguev.

¹⁰Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis; Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; ja nad lõid Seesaid, Ahimani ja Talmaid.

¹⁰Ut queßcôeb ajcuiß chi pletic riqßuineb laj cananeo li cuanqueb saß li tenamit Hebrón li nequeßxye ajcuiß Quiriat-arba re junxil. Ut queßnumta saß xbêneb laj Sesai, eb laj Ahimán, ut eb laj Talmai.

¹¹Sealt läks ta Debiri elanike vastu; Debiri nimi oli muiste Kirjat-Seefer.

¹¹Chirix aßan queßcôeb chi pletic saß li tenamit Debir, li queßxye Quiriat-sefer re junxil.

¹²Ja Kaaleb ütles: 'Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa.'

¹²Ut laj Caleb quixye: —Li ani tâxic chirêchaninquil li tenamit Quiriat-sefer, lâin tinqßue lin rabin, lix Acsa xcßabaß, chokß rixakil, chan.

¹³Kui Otniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, selle vallutas, siis ta andis oma tütre Aksa temale naiseks.

¹³Ut laj Otoniel li ralal laj Cenaz, aßan li qui-êchanin chak re li tenamit. Joßcan nak laj Caleb quixqßue lix Acsa chokß rixakil laj Otoniel. Laj Cenaz, aßan li rîtzßin laj Caleb.

¹⁴Ja kui Aksa tuli, siis Otniel kehutas teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha hüppas, küsis Kaaleb: 'Mida sa soovid?'

¹⁴Nak ac xiqueb re saß rochocheb, laj Otoniel quixye re lix Acsa nak tixtzßâma chiru lix yucuaß nak tixqßue xchßochß re âuc. Ut lix Acsa quicube chirix lix bûr ut laj Caleb quixye re: —¿Cßaß raj ru tâcuaj? chan.

¹⁵Ja ta vastas: 'Anna mulle üks kingitus! Et sa mind oled andnud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!' Ja Kaaleb andis temale ülemised allikad ja alumised allikad.

¹⁵Ut lix Acsa quixye re: —Nintzßâma junak usilal châcuu. Ac xaqßue cue li chßochß li cuan saß xcuênt Neguev. Tâqßueheb ajcuiß li yußam haß cue, chan. Ut laj Caleb quixqßue re eb li yußam haß li cuanqueb saß li ru takßa joß eb ajcuiß li cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru.

¹⁶Ja Moosese äia, keenlase lapsed olid tulnud Palmidelinnast koos juudalastega Juuda kõrbe, mis on Aradi Negebis; nad läksid ja elasid sealse rahva hulgas.

¹⁶Eb li ralal xcßajol lix yucuaß li rixakil laj Moisés, aßaneb laj Ceneo. Eb aßan queßrochbeni li ralal xcßajol laj Judá nak queßel saß li tenamit Jericó bar cuanqueb cuiß nabal chi cheß palmera. Queßcôeb saß li chaki chßochß li cuan nachß riqßuin li tenamit Arad saß xcuênt Neguev. Ut aran queßcana chi cuânc saß xyânkeb li cuanqueb saß li naßajej aßan.

¹⁷Ja Juuda läks oma venna Siimeoniga ja nad lõid neid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ja hävitasid linna sootuks; ja linnale pandi nimeks Horma.

¹⁷Ut eb li ralal xcßajol laj Judá queßcôeb rochbeneb li ralal xcßajol laj Simeón chi pletic riqßuineb laj cananeo li cuanqueb saß li tenamit Sefat ut queßnumta saß xbêneb. Xban nak queßxsach ru li tenamit, joßcan nak queßxqßue Horma chokß xcßabaß li tenamit aßan.

¹⁸Ja Juuda vallutas Assa ja selle maa-ala, Askeloni ja selle maa-ala, Ekroni ja selle maa-ala.

¹⁸Eb li ralal xcßajol laj Judá queßrêchaniheb li tenamit Gaza, Ascalón ut Ecrón rochbeneb li naßajej li cuanqueb chi xjun sutam.

¹⁹Issand oli Juudaga ja seetõttu ta vallutas mäestiku; aga ta ei suutnud ära ajada oru elanikke, sest neil olid raudsõjavankrid.

¹⁹Li Kâcuaß cuan riqßuineb li ralal xcßajol laj Judá ut queßnumta saß xbêneb li cuanqueb saß li naßajej li tzûl ru. Abanan incßaß queßru queßnumta saß xbêneb li cuanqueb saß li ru takßa xban nak eb aßan cuanqueb lix carruaje yîbanbil riqßuin chßîchß.

²⁰Ja Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli käskinud, ja tema ajas sealt ära kolm anaklast.

²⁰Li tenamit Hebrón quiqßueheß re laj Caleb joß quixye laj Moisés. Ut laj Caleb quirisiheb saß li naßajej aßan li oxib chßûtal li ralal xcßajol laj Anac.

²¹Aga benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemmas, ja nii elavad jebuuslased Jeruusalemmas koos benjaminlastega tänapäevani.

²¹Abanan eb li ralal xcßajol laj Benjamín incßaß queßrisiheb laj jebuseo saß li tenamit Jerusalén. Toj chalen anakcuan eb laj jebuseo cuanqueb saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Benjamín.

²²Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Issand oli nendega.

²²Eb li ralal xcßajol laj José queßcôeb chi pletic riqßuineb li cuanqueb Bet-el. Ut li Kâcuaß cuan riqßuineb.

²³Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus,

²³Eb li ralal xcßajol laj José queßxtaklaheb laj qßuehol etal saß li tenamit Bet-el, li quiyeman ajcuiß Luz re junxil.

²⁴siis luurajad nägid ühte meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: 'Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!'

²⁴Queßril jun li cuînk eb laj qßuehol etal nak yô chi êlc saß li tenamit ut queßxye re: —Tâcßut chiku chanru naru to-oc saß li tenamit ut takuxtâna âcuu nak tonumtâk saß xbên li tenamit, chanqueb re.

²⁵Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna.

²⁵Joßcan nak li cuînk quixcßut chiruheb chanru nak teßoc saß li tenamit. Ut nak queßoc, queßxcamsi chixjunileb li cuanqueb aran. Caßaj cuiß li cuînk aßan rochbeneb li ralal xcßajol ut li rixakil queßxcanab chi êlc saß li naßajej aßan.

²⁶Ja see mees läks hettide maale ja ehitas sinna linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani.

²⁶Li cuînk aßan cô chi cuânc saß lix naßajeb laj heteo. Quixyîb jun li tenamit aran ut quixqßue Luz chokß xcßabaß. Toj chalen anakcuan Luz nayeman re li tenamit aßan.

²⁷Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale.

²⁷Eb li ralal xcßajol laj Manasés incßaß queßru risinquileb li cuanqueb saß eb li tenamit Bet-seán ut Taanac, joß ajcuiß li tenamit Dor. Chi moco queßrisiheb saß li cocß cßalebâl li cuanqueb chi xjun sutam. Ut incßaß queßrisiheb saß eb li tenamit Ibleam ut Meguido, chi moco queßrisiheb saß li cocß cßalebâl li cuanqueb chi xjun sutam. Joßcan nak eb laj cananeo queßcana chi cuânc saß li naßajej aßan.

²⁸Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära.

²⁸Nak quicacuu xmetzßêuheb laj Israel, queßxpuersiheb laj cananeo chixtojbal rix lix naßajeb. Ut incßaß queßrisiheb saß li naßajej aßan.

²⁹Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele.

²⁹Joßcan ajcuiß eb li ralal xcßajol laj Efraín incßaß queßrisiheb laj cananeo saß li naßajej Gezer. Queßcana ban chi cuânc saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Efraín.

³⁰Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks.

³⁰Eb li ralal xcßajol laj Zabulón incßaß queßrisiheb laj cananeo saß eb li tenamit Quitrón ut Naalal. Queßcana ban chi cuânc aran. Abanan eb li ralal xcßajol laj Zabulón queßxpuersiheb chixtojbal rix lix naßajeb.

³¹Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke.

³¹Chi moco eb li ralal xcßajol laj Aser queßrisiheb li cuanqueb saß eb li tenamit Aco, Sidón, Alab, Aczib, Helba ut Afec joß ajcuiß Rehob.

³²Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära.

³²Joßcan nak eb li ralal xcßajol laj Aser queßcuan saß xyânkeb laj cananeo xban nak incßaß queßrisiheb saß li naßajej aßan.

³³Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks.

³³Eb li ralal xcßajol laj Neftalí incßaß ajcuiß queßrisiheb li cuanqueb saß eb li tenamit Bet-semes ut Bet-anat. Queßcuan ban saß xyânkeb. Abanan eb li ralal xcßajol laj Neftalí queßxpuersiheb laj Canaán chixtojbal rix lix naßajeb.

³⁴Emorlased tõrjusid daanlased mäestikku ega lasknud neid tulla orgu.

³⁴Eb laj amorreo incßaß queßxcanabeb li ralal xcßajol laj Dan chi oc saß li ru takßa. Queßcana ban saß li naßajej li tzûl ru.

³⁵Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks.

³⁵Eb laj amorreo queßcana chi cuânc saß li tzûl Heres, ut saß eb li tenamit Ajalón ut Saalbim. Nak queßcacuu xmetzßêuheb li ralal xcßajol laj José queßxpuersiheb chixtojbal rix lix naßajeb.Li nubâl re lix naßajeb laj amorreo naticla cuan cuiß li tzûl Acrabim xcßabaß. Nacuulac toj saß li tenamit Sela li cuan saß li norte.

³⁶Ja emorlaste maa-ala piir kulges Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale.

³⁶Li nubâl re lix naßajeb laj amorreo naticla cuan cuiß li tzûl Acrabim xcßabaß. Nacuulac toj saß li tenamit Sela li cuan saß li norte.