1Ja Issanda ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: 'Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega.
1Qui-el ut lix ángel li Kâcuaß saß li tenamit Gilgal ut cô toj Boquim. Quixye reheb laj Israel: —Lâin quin-isin chak êre Egipto ut lâin xexincßam chak saß li naßajej aßin li xinyechißi reheb lê xeßtônil yucuaß riqßuin juramento. Quinye êre, “Lâin mâ jaruj tinkßet li contrato li xinbânu êriqßuin.
2Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält. Mis te olete teinud!
2Abanan tento nak lâex incßaß têbânu junak contrato riqßuineb li cuanqueb saß li naßajej aßin. Têjuqßui ban lix artaleb.” Abanan lâex incßaß xebânu li quinye êre. Xekßet ban li cuâtin.
3Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile püüniseks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks.'
3Joßcan nak lâin ninye êre nak incßaß tincuisiheb li tenamit chêru saß li naßajej aßin. Xicß tex-ilekß xbaneb ut texqßuehekß chi mâcobc xbaneb lix dioseb, chan li ángel.
4Ja kui Issanda ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis.
4Nak queßrabi li cßaßru quixye li ángel, eb laj Israel queßoc chi yâbac chi cau.
5Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Issandale.
5Joßcan nak queßxqßue Boquim chokß xcßabaß li naßajej aßan. Ut aran queßmayejac chiru li Kâcuaß.
6Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.
6Ut laj Josué quixchakßrabiheb laj Israel ut queßcôeb chi xjunjûnkaleb chi cuânc saß lix naßajeb li queßrêchani.
7Ja rahvas teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Issanda suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
7Eb li tenamit queßcßanjelac chiru li Kâcuaß joß najtil quicuan laj Josué saß xyânkeb. Ut nak ac xcam laj Josué, queßxlokßoni ajcuiß li Dios joß najtil yoßyôqueb li queßcßamoc be chiruheb, li queßril riqßuin xnakßeb ru li quixbânu li Kâcuaß re xcolbaleb laj Israel.
8Siis Joosua, Nuuni poeg, Issanda sulane, suri saja kümne aasta vanuses.
8Oßcßâl chihab riqßuin lajêb chihab cuan re laj Josué, laj cßanjel chiru li Dios, nak quicam. Laj Josué, aßan li ralal laj Nun.
9Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
9Ut queßxmuk aran Timnat-sera saß li naßajej li quirêchani aßan. Li naßajej aßan cuan jun pacßal li tzûl Gaas saß li norte saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru.
10Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juurde, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tundnud Issandat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
10Ut queßcam ajcuiß chixjunileb laj Israel li cuanqueb nak toj yoßyo laj Josué. Ut eb li ralal xcßajol li queßyoßla mokon incßaß chic queßxpâb li Kâcuaß, chi moco queßxnau chixjunil li usilal li quixbânu li Dios reheb laj Israel.
11Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning teenisid baale
11Ut queßxbânu li incßaß us chiru li Kâcuaß. Queßoc chixlokßoninquileb li yîbanbil dios Baal.
12ja jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Issandat.
12Queßxtzßektâna li Kâcuaß, lix Dioseb lix xeßtônil yucuaß, li qui-isin chak reheb saß li naßajej Egipto. Ut queßxtiquib xlokßoninquileb li yîbanbil dios li nequeßxlokßoni li tenamit li cuanqueb chi nachß riqßuineb. Ut riqßuin xlokßoninquil li yîbanbil dios, queßxchikß xjoskßil li Kâcuaß.
13Aga kui nad Issanda maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,
13Queßxtzßektâna li tzßakal Dios ut queßxlokßoniheb li yîbanbil dios Baal, ut eb li yîbanbil dios Astarot xcßabaßeb.
14siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.
14Cßajoß nak quichal xjoskßil li Dios saß xbêneb laj Israel. Joßcan nak quixkßaxtesiheb saß rukßeb laj êlkß ut qui-elkßâc chixjunil li cßaßru cuan reheb. Quixkßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb, li cuanqueb chi nachß riqßuineb ut eb aßan chic queßnumta saß xbêneb. Ut eb laj Israel incßaß queßxcuy xcolbaleb rib chiruheb.
15Kuhu nad iganes läksid, seal oli Issanda käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Issand oli öelnud ja nõnda nagu Issand neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes.
15Nak nequeßxic chi pletic yalak bar, li Kâcuaß incßaß chic naxtenkßaheb. Incßaß chic naxcoleb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb. Quixcanabeb ban chi rahobtesîc joß quixye reheb. Kßaxal ra queßxcßul joß quiyeheß reheb xban li Kâcuaß.
16Siis Issand laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.
16Usta yô xjoskßil li Kâcuaß saß xbêneb, abanan quixxakabeb laj rakol âtin chixtenkßanquileb laj Israel re nak teßxcol ribeb chiruheb li yôqueb chi makßoc re li cßaßru reheb.
17Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Peagi lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud Issanda käske kuulda võttes - nemad ei teinud nõnda.
17Abanan eb laj Israel incßaß ajcuiß queßabin chiruheb laj rakol âtin. Toj yôqueb ajcuiß chixlokßoninquil li jalanil dios. Eb aßan incßaß queßxbânu li naxye lix chakßrab li Kâcuaß joß queßxbânu chak lix xeßtônil yucuaßeb najter.
18Kui siis Issand tõstis neile kohtumõistjaid, oli Issand kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Issandal oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.
18Nak li Kâcuaß naxxakab junak aj rakol âtin, aßan ajcuiß natenkßan re. Ut aßan ajcuiß nacoloc reheb laj Israel saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb joß najtil yoßyo laj rakol âtin. Li Kâcuaß quiril xtokßobâl ruheb nak yôqueb chi yâbac xban li raylal li yôqueb chixcßulbal saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb.
19Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.
19Ut nak nacam laj rakol âtin, nequeßoc cuißchic xbânunquil li mâusilal eb laj Israel ut kßaxal cuißchic yibru li nequeßxbânu chiru li queßxbânu chak lix naß xyucuaßeb. Nequeßxlokßoni li jalanil dios ut nequeßcßanjelac chiruheb. Ut incßaß nequeßxcanab xbânunquil li mâusilal xban nak kßaxal cauheb xchßôl.
20Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: 'Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält,
20Cßajoß nak quijoskßoß li Kâcuaß saß xbêneb laj Israel. Ut quixye: —Eb li tenamit aßin xeßxkßet li contrato li quinbânu riqßuineb lix xeßtônil xyucuaßeb. Incßaß nequeßraj xbânunquil li cßaßru ninye reheb.
21siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtegi neist rahvaist, keda Joosua surres alles jättis,
21Joßcan nak incßaß teßcuisi saß lix naßajeb li tenamit li incßaß quirisiheb laj Josué nak toj mâjiß nacam.
22et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Issanda teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte.'
22Tinbânu chi joßcaßin re xyalbal rixeb laj Israel ma teßxbânu na li cßaßru ninye joß queßxbânu lix xeßtônil xyucuaßeb malaj ut incßaß, chan li Kâcuaß.Joßcan nak li Kâcuaß quixcanabeb li tenamit chi cuânc saß li naßajej aßan. Incßaß quirisiheb saß junpât li tenamit li incßaß quixkßaxtesiheb saß rukß laj Josué nak toj yoßyo.
23Ja Issand jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega andnud neid ka Joosua kätte.
23Joßcan nak li Kâcuaß quixcanabeb li tenamit chi cuânc saß li naßajej aßan. Incßaß quirisiheb saß junpât li tenamit li incßaß quixkßaxtesiheb saß rukß laj Josué nak toj yoßyo.