1Ja need on rahvad, keda Issand alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kes ei tundnud ühtegi Kaanani sõda,
1Li Kâcuaß quixcanabeb lix xicß nequeßiloc reheb saß lix naßajeb laj Israel re xyalbal rixeb li ralal xcßajol eb laj Israel li toj teßyoßlâk mokon xban nak incßaß queßpletic chirêchaninquil li naßajej Canaán.
2ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei osanud:
2Quixbânu chi joßcan yal re nak teßxtzol rib chi pletic eb laj Israel, li mâjiß nequeßyoßla nak quicuan li plêt junxil.
3viis vilistite vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mäestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
3Aßaneb aßin li tenamit li queßcanabâc saß li naßajej Canaán: eb li ôb chi rey li queßtaklan saß xbêneb laj filisteo, chixjunileb laj cananeo, eb laj Sidón, ut eb laj heveo li queßcuan saß eb li tzûl re Líbano, li naticla saß li tzûl Baal-hermón toj saß li naßajej Hamat.
4Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada, kas nad tahavad kuulda Issanda käske, mis ta Moosese läbi oli andnud nende vanemaile.
4Eb aßan queßcanabâc aran re xyalbal rixeb laj Israel ut re rilbal ma teßxbânu na li cßaßru tzßîbanbil saß li chakßrab li quiqßueheß re laj Moisés xban li Kâcuaß reheb lix xeßtônil xyucuaßeb.
5Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
5Joßcan nak eb laj Israel queßcuan saß xyânkeb laj cananeo, eb laj hiteo, eb laj amorreo, eb laj ferezeo, eb laj heveo ut eb laj jebuseo.
6võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
6Ut eb laj Israel queßxsumubeb li ralal xcßajol riqßuineb li ralal xcßajoleb li tenamit li queßcana aran. Ut queßxcßam ribeb saß usilal riqßuineb ut queßxlokßoni ajcuiß lix dioseb.
7Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Issanda silmis ja unustasid Issanda, oma Jumala ning teenisid baale ja aðeraid.
7Eb laj Israel queßxbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß. Queßxcanab xlokßoninquil li Kâcuaß lix Dioseb. Aß chic eb li yîbanbil dios Baal ut eb li yîbanbil dios Asera queßxlokßoni.
8Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
8Xban li mâusilal queßxbânu, cßajoß nak quijoskßoß li Dios saß xbêneb ut quixcanabeb saß rukßeb laj Cusan-risataim, lix reyeb laj Mesopotamia. Joßcan nak eb laj Israel queßcuan rubel xtakl li rey aßan chiru cuakxakib chihab.
9Aga Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
9Tojoßnak eb laj Israel queßxyâba xcßabaß li Kâcuaß. Ut li Kâcuaß quixsicß ru jun li cuînk re tâcolok reheb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb. Li cuînk aßan, aßan laj Otoniel, li ralal laj Cenaz. Laj Cenaz, aßan li rîtzßin laj Caleb.
10Issanda Vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Issand andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
10Lix musikß li Kâcuaß cuan riqßuin laj Otoniel ut aßan chic laj cßamol be chiruheb laj Israel. Laj Otoniel quipletic riqßuin laj Cusan-risataim. Ut li Kâcuaß quixtenkßa laj Otoniel chi numtâc saß xbêneb.
11Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
11Incßaß chic quicuan li pletic chiru caßcßâl chihab nak toj yoßyo laj Otoniel li ralal laj Cenaz.
12Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, ja Issand julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Issanda silmis.
12Queßmâcob cuißchic chiru li Kâcuaß eb laj Israel. Joßcan nak li Kâcuaß quixqßue xmetzßêu laj Eglón chi numtâc saß xbêneb. Laj Eglón, aßan lix reyeb laj Moab. Kßaxal cau rib laj Eglón chiruheb laj Israel.
13Ja tema kogus enese juurde ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
13Eb laj Eglón queßxjunaji ribeb riqßuineb li ralal xcßajol laj Amón ut riqßuineb li ralal xcßajol laj Amalec. Queßcuulac chi pletic riqßuineb laj Israel ut queßrêchani li tenamit Jericó li cuan cuiß nabal li cheß palmera.
14Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateist aastat.
14Chiru cuakxaklaju chihab eb laj Israel queßcuan rubel xtakl laj Eglón lix reyeb laj Moab.
15Siis Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
15Ut eb laj Israel queßxyâba cuißchic xcßabaß li Kâcuaß Dios. Ut li Kâcuaß quixsicß ru jun li cuînk re tâcolok reheb chiruheb laj Moab. Li cuînk li quisiqßueß ru, aßan laj Aod li ralal laj Gera ut xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín. Laj Aod nacßanjelac riqßuin lix tzße ukß. Eb laj Israel queßxtakla laj Aod riqßuin laj Eglón lix reyeb laj Moab re tixqßue jun lix mâtan.
16siis Eehud valmistas enesele kaheteralise mõõga, küünar pika, ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
16Laj Aod quixyîb jun lix chßîchß caß pacßal xkßesnal. Mero vara tana li rok. Quixchßic saß xcßâmal xsaß saß li rakß saß lix nim.
17Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
17Tojoßnak cô chixkßaxtesinquil lix mâtan laj Eglón, li kßaxal nim xtibel.
18Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis ära inimesed, kes andi olid kandnud,
18Nak ac xqßue lix mâtan laj Eglón, laj Aod quixtaklaheb cuißchic saß rochocheb li cuînk li queßcßamoc chak re li mâtan.
19ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: 'Kuningas, mul on sulle saladus rääkida.' Ja Eglon vastas: 'Tasa!' Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest ära.
19Nak quicuulac nachß riqßuin li naßajej Gilgal bar cuanqueb cuiß li jalam ûch, laj Aod quisukßi riqßuin li rey Eglón ut quixye re: —At rey, cuan cßaßru nacuaj xyebal âcue âjunes, chan. Tojoßnak li rey Eglón quixye reheb li cuanqueb rochben nak teßxcanab xjunes. Ut eb aßan queßel chixjunileb.
20Eehud tuli ta juurde, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles: 'Mul on sinu jaoks Jumala sõna!' Ta tõusis üles oma istmelt,
20Nak cßojcßo xjunes li rey saß xcaß tasal li rochoch li naxnumsi cuiß li sakßehil, laj Aod quinachßoc riqßuin ut quixye re: —Li Kâcuaß Dios quinixtakla chixyebal âcue li âtin aßin, chan. Ut li rey Eglón quicuacli chirabinquil.
21aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
21Ut laj Aod quixchßic lix tzße ukß rubel li rakß ut quirisi saß rochoch lix chßîchß ut quixchßic chi cau saß xsaß laj Eglón.
22nõnda et pidegi läks tera järel sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärel väljus ta peidikust.
22Kßaxal cau quixchßic saß lix saß toj retal qui-oc chixjunil li chßîchß rech xxiquic lix chapbal. Ut qui-el lix cßamcßot. Incßaß chic quicßutun lix chßîchß xban nak kßaxal nim xtibel laj Eglón. Ut aran quicana li chßîchß. Laj Aod incßaß chic quirisi.
23Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
23Ut laj Aod quixqßue saß lau li puerta nak qui-el saß li ventana.
24Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud. Nad ütlesid: 'Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju.'
24Nak ac x-el laj Aod, eb lix môs li rey Eglón queßsukßi. Queßxqßue retal nak cuan saß lau li puerta. Abanan queßxcßoxla nak li rey quiqßuehoc re saß lau re nak tâxic chi chußuc.
25Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi. Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas.
25Najt queßroybeni, abanan nak incßaß quixte li puerta li rey, queßoc xcßaßuxeb. Queßxsicß li lau ut queßxte li puerta ut queßxtau li rey tßantßo aran. Camenak chic.
26Eehud oli aga põgenenud, seni kui nad kõhklesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsenud Seirasse.
26Nak eb li môs toj yôqueb chi oybenînc, laj Aod quiêlelic, ut cô chi najt. Quinumeß cuißchic cuanqueb cuiß li jalam ûch ut aran quixcol rib saß li naßajej Seirat.
27Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mäestikus ja Iisraeli lapsed läksid koos temaga mäestikust alla, tema nende ees.
27Nak quicuulac saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru, laj Aod quixyâbasi li trompeta re xbokbaleb laj Israel. Ut chixjunileb queßcôeb chirix. Laj Aod yô chi cßamoc be chiruheb.
28Ja ta ütles neile: 'Järgnege mulle, sest Issand annab teie vaenlased moabid teie kätte!' Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed, mis olid Moabi poole, ega lasknud üle mitte kedagi.
28Laj Aod quixye reheb: —Tinêtâke. Li Kâcuaß ac xkßaxtesi saß kukß eb laj Moab, li xicß nequeßiloc ke, chan. Joßcan nak eb laj Israel queßxtâke laj Aod. Li Dios quixtenkßaheb chi pletic ut queßrêchani li naßajej bar nequeßnumeß cuiß junpacßal li nimaß Jordán. Mâ jun queßxcanab chi numecß jun pacßal li nimaß.
29Tol korral lõid nad moabe maha ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainsatki ei pääsenud.
29Saß li cutan aßan eb laj Israel queßxcamsi lajêb mil tana lix soldado laj Moab, li kßaxal cauheb rib. Mâ jun quiru quiêlelic chiruheb laj Israel.
30Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
30Joßcaßin nak eb laj Israel queßnumta saß xbêneb laj Moab saß li cutan aßan. Ut incßaß chic queßpletic chiru câcßâl chihab.Li jun chic li quicßamoc be chiruheb laj Israel, aßan laj Samgar li ralal laj Anat. Laj Samgar quicoloc reheb laj Israel chiruheb laj filisteo xban nak quixcamsi cuakib ciento aj filisteo riqßuin lix cheß re xberesinquil bôyx.
31Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistitest maha kuussada meest; temagi päästis Iisraeli.
31Li jun chic li quicßamoc be chiruheb laj Israel, aßan laj Samgar li ralal laj Anat. Laj Samgar quicoloc reheb laj Israel chiruheb laj filisteo xban nak quixcamsi cuakib ciento aj filisteo riqßuin lix cheß re xberesinquil bôyx.