¹Ja Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, kui Eehud oli surnud.

¹Nak ac xcam laj Aod, eb laj Israel queßoc cuißchic chixbânunquil li incßaß us chiru li Kâcuaß.

²Siis andis Issand nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera, kes elas Haroset-Goojimis.

²Joßcan nak li Kâcuaß quixkßaxtesiheb saß rukß laj Jabín lix reyeb laj Canaán. Aßan nataklan saß li tenamit Hazor. Li cuînk li nacßamoc be saß xyânkeb lix soldado li rey Jabín, aßan laj Sísara. Aßan nacuan saß li naßajej Haroset-goim.

³Ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole, sest tal oli üheksasada raudsõjavankrit ja ta rõhus Iisraeli lapsi tugevasti kakskümmend aastat.

³Li rey Jabín cuan belêb ciento lix carruaje re pletic yîbanbil riqßuin chßîchß. Cßajoß li raylal yô chixbânunquil reheb laj Israel ut kßaxal cau quitaklan saß xbêneb chiru junmay chihab. Xban li raylal li yôqueb chixcßulbal, eb laj Israel queßxtzßâma xtenkßanquil chiru li Kâcuaß Dios.

⁴Aga naisprohvet Deboora, Lappidoti naine, mõistis sel ajal Iisraelile kohut.

⁴Saß eb li cutan aßan yô chi cßamoc be saß xyânkeb laj Israel jun li ixk, xDébora xcßabaß. Aßan rixakil laj Lapidot ut xprofeta li Kâcuaß.

⁵Tema istus Deboora-palmi all Raama ja Peeteli vahel Efraimi mäestikus, ja Iisraeli lapsed läksid üles tema juurde kohtusse.

⁵Lix Débora rajlal naxic chi chunlâc rubel jun tôn li palmera chi rakoc âtin. Li naßajej aßan “Palmera re lix Débora” nequeßxye re. Li cheß aßan cuan saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín li tzûl ru li cuan saß xyi li tenamit Ramá ut Bet-el. Ut eb laj Israel rajlal nequeßxic riqßuin re teßxyîb ru lix chßaßajquilaleb.

⁶Ja Deboora läkitas käskjala ja laskis kutsuda Baaraki, Abinoami poja Naftali Kedesist ning ütles temale: 'Eks ole Issand, Iisraeli Jumal, käskinud: Mine rända Taabori mäele ja võta enesega kaasa kümme tuhat meest naftalilaste ja sebulonlaste hulgast!

⁶Saß jun li cutan lix Débora quixtakla xbokbal laj Barac li ralal laj Abinoam li cuan saß li tenamit Cedes li cuanqueb cuiß li ralal xcßajol laj Neftalí, ut quixye re: —Li Kâcuaß lix Dios eb laj Israel xye âcue chi joßcaßin, “Tâchßutubeb ru lajêb mil chi cuînk xcomoneb li ralal xcßajol laj Neftalí ut laj Zabulón ut texxic saß li tzûl Tabor.

⁷Siis juhin mina su juurde Kiisoni jõe äärde Siisera, Jaabini sõjaväe pealiku, ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan ta sinu kätte.'

⁷Lâin tinbânûnk re nak teßchâlk laj Sísara cuan cuiß li nimaß Cisón. Laj Sísara, aßan li nacßamoc be chiruheb lix soldado li rey Jabín. Teßchâlk chi pletic êriqßuin rochbeneb lix soldado ut lix carruaje re pletic. Lâin tatinqßue chi numtâc saß xbêneb,” chan li Kâcuaß.—

⁸Ja Baarak vastas temale: 'Kui sa tuled koos minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule koos minuga, siis ma ei lähe!'

⁸Laj Barac quichakßoc ut quixye re: —Lâin incßaß tinxic cui incßaß nacatxic chicuix. Cui tatxic lâat, tinxic lâin, chan.

⁹Ja tema ütles: 'Ma tulen kindlasti koos sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Issand annab Siisera ühe naise kätte.' Ja Deboora võttis kätte ning läks koos Baarakiga Kedesisse.

⁹Ut lix Débora quixye re laj Barac: —Lâin tinxic châcuix. Abanan mâcuaß lâat tâqßuehekß âlokßal nak tâcuêchani li plêt, xban nak li Kâcuaß tixkßaxtesi laj Sísara saß rukß jun li ixk, chan. Ut lix Débora cô chirix laj Barac saß li tenamit Cedes.

¹⁰Siis Baarak kutsus Kedesisse kokku Sebuloni ja Naftali, ja kümme tuhat meest läks üles tema kannul; ja Deboora läks koos temaga.

¹⁰Ut laj Barac quixchßutubeb li ralal xcßajol laj Zabulón joß eb ajcuiß li ralal xcßajol laj Neftalí aran Cedes. Lajêb mil chi cuînk li queßcana rubel xtakl laj Barac ut queßcôeb. Ut cô ajcuiß lix Débora.

¹¹Aga keenlane Heber oli lahkunud keenlastest, Moosese äia Hoobabi lastest, ja oli oma telki üles lüües tulnud kuni Saanaimi tammeni, mis on Kedesi juures.

¹¹Quicuan jun li cuînk aj Heber xcßabaß. Aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Hobab, lix yucuaß li rixakil laj Moisés. Saß jun li cutan laj Heber quixcanabeb lix comon ut qui-el saß li tenamit Ceneo. Coxyîb lix muhebâl rubel jun tôn li ji saß li ru takßa Zaanaim nachß riqßuin li naßajej Cedes.

¹²Kui Siiserale teatati, et Baarak, Abinoami poeg, oli läinud üles Taabori mäele,

¹²Laj Sísara quirabi resil nak laj Barac li ralal laj Abinoam ac xcuulac saß li tzûl Tabor.

¹³siis hüüdis ta kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kogu rahva, kes tal oli, Haroset-Goojimist Kiisoni jõe äärde.

¹³Ut quixchßutubeb belêb ciento lix carruaje re pletic ut quixchßutubeb ajcuiß chixjunileb lix soldado. Queßel aran Haroset-goim ut côeb cuan cuiß li nimaß Cisón.

¹⁴Ja Deboora ütles Baarakile: 'Tõuse, sest see on päev, mil Issand annab Siisera sinu kätte! Eks ole Issand su ees välja läinud?' Siis Baarak läks Taabori mäelt alla ja tema järel kümme tuhat meest.

¹⁴Ut lix Débora quixye re laj Barac: —Anakcuan xcuulac xkßehil. Ayukex chi pletic xban nak li Kâcuaß ac xkßaxtesi saß âcuukß laj Sísara. Li Kâcuaß yô chi tenkßânc êre, chan. Ut queßcube saß li tzûl Tabor laj Barac rochbeneb li lajêb mil chi soldado.

¹⁵Ja Issand viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri Baaraki mõõgatera ees - ja Siisera astus vankrist maha ning põgenes jala.

¹⁵Nak queßoc chi pletic riqßuin chßîchß laj Barac, li Dios quixsach xnaßleb laj Sísara joßqueb ajcuiß lix soldado ut eb li yôqueb chi beresînc reheb li carruaje. Laj Sísara quicube saß lix carruaje ut chi rok chic cô nak quiêlelic.

¹⁶Ja Baarak ajas vankreid ja sõjaväge taga kuni Haroset-Goojimini, ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainsatki ei jäänud järele.

¹⁶Ut laj Barac quirâlinaheb li soldado ut li carruaje toj saß li naßajej Haroset-goim ut quixsach ruheb chixjunileb li soldado. Mâ jun chic lix soldado laj Sísara quicana chi yoßyo. Chixjunileb queßcamsîc riqßuin chßîchß.

¹⁷Aga Siisera oli jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu.

¹⁷Laj Heber aj Ceneo ut laj Jabín lix reyeb laj Hazor cuanqueb saß usilal chi ribileb rib. Joßcan nak laj Sísara cô chixcolbal rib saß lix muhebâl lix Jael li rixakil laj Heber.

¹⁸Ja Jael tuli välja Siiserale vastu ning ütles temale: 'Tule sisse, mu isand, tule sisse mu juurde, ära karda!' Ja Siisera läks tema juurde telki ning Jael kattis ta vaibaga.

¹⁸Lix Jael qui-el chak saß lix muhebâl chixcßulbal laj Sísara ut quixye re: —Ocan chak, kâcuaß. Arin tat-oc chak. Matxucuac, chan re. Ut laj Sísara qui-oc saß lix muhebâl lix Jael, ut quiqßueheß jun li tßicr saß xbên xban li ixk.

¹⁹Ja Siisera ütles temale: 'Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!' Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni.

¹⁹Laj Sísara quixye re lix Jael: —Bânu usilal, si bayak inhaß. Tâchakik cue, chan. Lix Jael quixcßam chak li bôls tzßûm cuan cuiß li leche ut quixqßue li leche chirucß. Ut nak ac xrucß lix leche, lix Jael quixqßue cuißchic li tßicr saß xbên.

²⁰Ja Siisera ütles temale: 'Seisa telgi uksel ja kui keegi tuleb ja küsib ning ütleb: Kas siin on keegi?, siis vasta: Ei ole!'

²⁰Ut laj Sísara quixye re lix Jael: —Cuânkat aran chire li oquebâl. Cui ani nachal ut tixye âcue: “¿Ma mâ ani xol-ocak âcuiqßuin?” lâat tâye nak mâ ani, chan.

²¹Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte ning läks hiljukesi ta juurde ja tagus vaia ta oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri.

²¹Ut laj Sísara quicube xcuara xban nak kßaxal lublu. Lix Jael quixchap chak jun li cheß kßes rußuj xcomon li nequeßxtßoj saß chßochß re xchapbal li muhebâl. Ut quixchap lix martillo ut quijiloc riqßuin laj Sísara chi timil timil ut quixnumsi li kßesnal cheß saß xjolom toj retal qui-oc li cheß saß chßochß. Joßcaßin nak quicam laj Sísara.

²²Ja vaata, Baarak ajas Siiserat taga. Siis Jael läks välja temale vastu ja ütles talle: 'Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!' Ja Baarak läks sisse tema juurde, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes.

²²Laj Barac toj yô chixsicßbal laj Sísara. Nak quicuulac aran, qui-el lix Jael chixcßulbal ut quixye re: —Quim arin, cholâcuil li cuînk li yôcat chixsicßbal, chan. Ut laj Barac qui-oc toj saß lix muhebâl lix Jael ut aran quixtau laj Sísara jiljo saß chßochß. Ac camenak chic ut toj laplo ajcuiß li cheß saß lix jolom.

²³Nõnda alandas Jumal sel päeval Jaabinit, Kaanani kuningat, Iisraeli laste ees.

²³Joßcaßin nak li Dios quixcubsi xcuanquil laj Jabín lix reyeb laj Canaán chiruheb laj Israel.Ut chalen aßan, eb laj Israel yôqueb chi pletic riqßuin laj Jabín lix rey eb laj Canaán toj retal queßxsach ru.

²⁴Ja Iisraeli laste käsi lasus üha rängemini Kaanani kuninga Jaabini peal, kuni nad hävitasid Kaanani kuninga Jaabini.

²⁴Ut chalen aßan, eb laj Israel yôqueb chi pletic riqßuin laj Jabín lix rey eb laj Canaán toj retal queßxsach ru.