1Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:
1Saß li cutan aßan, lix Débora ut laj Barac li ralal laj Abinoam queßbichan ut queßxye chi joßcaßin:
2'Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Issandat!
2—Cheqßuehak taxak xlokßal li Kâcuaß chêjunilex lâex xban nak saß li tenamit Israel toj cuanqueb cuînk cauheb xchßôl chi pletic ut xban ajcuiß nak toj cuanqueb cuînk teßraj oquênc saß li plêt.
3Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Issandale, mängin Issandale, Iisraeli Jumalale!
3Chinêrabihak lâex rey. Chinêrabihak lâex li nequextaklan saß xbêneb li tenamit. Cheqßuehak retal xban nak lâin oc cue chi bichânc re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß. Tinbicha xlokßal li nimajcual Dios li nakalokßoni lâo aj Israel.
4Issand, kui sa läksid välja Seirist, kui sa astusid esile Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett.
4At Kâcuaß, nak cat-el saß li naßajej Seir, qui-ecßan li ruchichßochß saß xnaßaj. Ut nak cat-el saß li naßajej Edom, cßajoß li hab quixqßue.
5Mäed kõikusid Issanda ees, see Siinai Issanda, Iisraeli Jumala ees.
5At Kâcuaß, xban nak nim âcuanquil, eb li tzûl quilajeßecßan saß xnaßaj. Li tzûl Sinaí qui-ecßan saß xnaßaj xban lâ cuanquil lâat, at kaDios lâo aj Israel.
6Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid.
6Saß eb li cutan nak queßcuan laj Samgar, li ralal laj Anat, ut lix Jael, eb laj cßay incßaß chic queßnumeß saß li nim be ut eb laj viaje junes jalbe aj chic queßnumeß cuiß.
7Iisraelis lakkasid olemast põldurid, lakkasid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema.
7Eb li queßcuan saß li cocß tenamit li cuanqueb saß xcuênt Israel quilajeßel. Eb li naßajej queßcana chi mâ ani cuan aran toj nak lâin lix Débora xin-oc chixtenkßanquileb. Chanchanin lix naßeb laj Israel nak xin-oc chixtenkßanquileb.
8Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais. Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?
8Nak nequeßoc chixlokßoninquil li jalanil dios, naticla cuißchic li plêt. Ut mâ jun saß xyânkeb li caßcßâl mil chi cuînk quicuan xchßîchß malaj xlâns re teßxcol cuiß ribeb nak queßchal chi pletic li xicß nequeßiloc reheb.
9Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmitele rahva hulgas. Kiitke Issandat!
9Junelic ninqßue inchßôl chixtenkßanquileb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel, li xoleßxqßue rib chi anchaleb xchßôl saß xyânkeb li queßpletic re xcolbaleb laj Israel. Chinimâk taxak ru li Kâcuaß.
10Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - laulge sellest!
10Cheyehak resilal chêjunilex lâex li nequexxic chirixeb li bûr li sak rixeb ut lâex li nequexrakoc âtin. Cheyehak ajcuiß resilal lâex li nequexxic chêrok.
11Laulge hõiskehääli veeammutuspaikades, seal ülistatakse Issanda õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Issanda rahvas läks alla väravaisse.
11Chicuulak ta xyâb lix bicheb toj saß eb li naßajej li cuan cuiß li haß. Najt riqßuineb li nequeßpletic, cheßxbicha resil li usilal quilajxbânu li Kâcuaß reheb laj Israel. Cheßxbicha resil chanru nak quixtenkßaheb laj Israel chixcolbal ribeb. Ut lix tenamit li Dios queßcôeb saß li oquebâl re li tenamit.
12Virgu, virgu, Deboora! Virgu, virgu, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta tagasi oma vangid, Abinoami poeg!
12Chacuabi, at Débora. Chacuabi. Bicha junak li bich. Ut lâat, at Barac, ralal laj Abinoam, ayu. Cßameb chixjunileb li tenamit li queßchapeß chak saß li plêt.
13Tol korral läks jääk alla vägevate juurde, Issanda rahvas tuli kangelastena alla mu juurde.
13Eb laj Israel queßcôeb chi pletic. Eb laj Israel, lix tenamit li Dios, queßcôeb chi pletic riqßuineb li cuanqueb xcuanquil.
14Efraimist need, kes olid välja juurinud Amaleki, sinu järel Benjamin koos su hõimudega. Maakirist laskusid käsuandjad ja Sebulonist valitsuskepi kandjad.
14Eb li ralal xcßajol laj Efraín li cuanqueb saß li naßajej li queßcuan cuiß laj Amalec, queßcôeb saß li ru takßa. Queßcôeb ajcuiß li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut queßcôeb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj Maquir, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Zabulón.
15Debooraga koos mu vürstid Issaskaris, ja nagu Issaskar, nõnda Baarak läkitati orgu tema kannul. Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.
15Eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Isacar queßcôeb rochben lix Débora. Queßcôeb laj Isacar joß nak cô laj Barac. Eb li ralal xcßajol laj Isacar queßxtâke laj Barac toj saß li ru takßa. Abanan eb li ralal xcßajol laj Rubén queßchßinan xchßôleb. Incßaß queßcôeb chi pletic.
16Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.
16¿Cßaßut nak incßaß queßcôeb li ralal xcßajol laj Rubén? ¿Cßaßut nak queßcana chirabinquil lix carner nak nequeßyâbac? Eb li ralal xcßajol laj Rubén cauheb raj rib. Abanan queßxucuac.
17Gilead jäi paigale teisele poole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juurde.
17Incßaß queßcôeb li ralal xcßajol laj Galaad li cuanqueb jun pacßal li nimaß Jordán saß li este. Ut incßaß queßcôeb li ralal xcßajol laj Dan li nequeßcßanjelac saß li nînki jucub. Chi moco queßcôeb li ralal xcßajol laj Aser li cuanqueb saß li naßajej chire li nimla palau.
18Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal.
18Abanan eb li ralal xcßajol laj Zabulón ut eb li ralal xcßajol laj Neftalí incßaß queßxra lix yußameb. Queßcôeb ban chi pletic.
19Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud.
19Queßchal eb li rey aj Canaán chi pletic saß li tenamit Taanac, li cuan nachß riqßuin li haß li cuan Meguido. Abanan mâcßaß queßrêchani.
20Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu.
20Eb li chahim li cuanqueb saß choxa queßpletic. Nak queßxbeni ribeb chiru choxa queßpletic riqßuin laj Sísara.
21Kiisoni jõgi uhtus nad ära, muinasaja jõgi, Kiisoni jõgi. Astu, mu hing, väega!
21Quilajeßcßameß xban haß nak quibutßir li nimaß Cisón, li junelic cau rok. Lâin tinpletik. Incßaß tâchßinânk inchßôl, chan lix Débora.
22Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades.
22Kßaxal cau xyâb rokeb li cacuây nak queßâlinac chi cau. Nequeßtßilicbac nak yôqueb chi xic.
23Needke Meeros, ütleb Issanda ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Issandale appi, Issandale appi kangelaste hulgas.
23Lix ángel li Kâcuaß quixye, “Chetzßektânaheb li cuanqueb saß li tenamit Meroz xban nak incßaß queßcôeb chi pletic. Chetzßektânaheb xban nak incßaß queßxtenkßaheb lix soldado li Kâcuaß nak queßpletic riqßuineb li cuanqueb xcuanquil.”
24Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!
24Us xak re lix Jael li rixakil laj Heber laj Ceneo. Qßuebil taxak xlokßal saß xyânkeb li ixk li nequeßcuan saß eb li muhebâl yîbanbil riqßuin tßicr.
25Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima.
25Laj Sísara quixtzßâma li haß re târucß ut lix Jael quixqßue leche re târucß. Châbil lech quixqßue re saß jun châbil secß.
26Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele. Ta tagus Siiserat, lõhkus ta pea, purustas ja puuris läbi ta oimud.
26Ut quixchap jun li cheß kßes rußuj li naxxakab cuiß li muhebâl. Ut riqßuin li rukß jun quixchap li martillo. Quixten li cheß chi cau riqßuin li martillo toj retal quinumeß saß xjolom laj Sísara ut quijoreß lix bakel xjolom.
27Jaeli jalgade juures vajus Siisera kokku, langes, jäi lamama, Jaeli jalgade juures ta vajus, langes. Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna.
27Laj Sísara yô chixtolcßosinquil rib chi rok lix Jael ut aran quicam. Quicana chi tßantßo saß chßochß.
28Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: Miks viibib ta vanker tulemast? Miks pole kuulda ta rakendite müra?
28Yô chi iloc saß ventana lix naß laj Sísara. Aran saß lix ventana yô chi iloc ut yô chixyebal, “¿Cßaßut nak xbay chak laj Sísara? ¿Cßaßut nak incßaß nequeßxsêba chak ribeb li cacuây li yôqueb chi quelônc re lix carruaje?” chan.
29Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:
29Ut eb li ixk li kßaxal cuanqueb xnaßleb li nequeßochbenin re queßxsume li quixye. Ut junaj ru lix cßaßux li naßbej riqßuineb.
30Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kaks tüdrukut mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks rätti saagikssaadute kaeltel.
30Queßxye re, “¿Ma incßaß ta biß yôqueb chixjeqßuinquil chi ribileb rib li queßrêchani saß li plêt? Jun malaj cuib chi ixk li teßxcßul li junjûnk chi soldado. Laj Sísara tixcßul li châbil tßicr li cuan xsahob ru li nabal xbonol. Teßxcßul li tßicr li yîbanbil chi us saß xcaß pacßalil eb li queßtaklan saß xbêneb li soldados saß li plêt.”Joßcaßin taxak nak cheßosokß chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue, at Kâcuaß. Ut eb li nequeßrahoc âcue, chanchanakeb taxak li sakße nak nalemtzßun cuaßleb, chanqueb saß lix bich. Nak ac xnumeß li plêt aßin, li tenamit Israel queßcuan saß usilal chiru caßcßâl chihab.
31Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Issand. Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses.' Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.
31Joßcaßin taxak nak cheßosokß chixjunileb li xicß nequeßiloc âcue, at Kâcuaß. Ut eb li nequeßrahoc âcue, chanchanakeb taxak li sakße nak nalemtzßun cuaßleb, chanqueb saß lix bich. Nak ac xnumeß li plêt aßin, li tenamit Israel queßcuan saß usilal chiru caßcßâl chihab.