1Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Issanda silmis, siis andis Issand nad neljakümneks aastaks vilistite kätte.
1Eb laj Israel queßxbânu cuißchic li mâusilal chiru li Kâcuaß. Joßcan nak li Kâcuaß quixkßaxtesiheb rubel xcuanquileb laj filisteo chiru caßcßâl chihab.
2Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.
2Saß li naßajej Zora quicuan jun li cuînk aj Manoa xcßabaß. Li cuînk aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Dan. Mâ jun xcocßal quicuan xban nak li rixakil incßaß naqßuiresin.
3Aga Issanda ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: 'Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale.
3Jun x-ángel li Kâcuaß quixcßutbesi rib chiru li ixk ut quixye re: —Lâat mâ jun âcocßal cuanjenak xban nak incßaß nacatqßuiresin. Abanan anakcuan tatcanâk chi yaj aj ixk ut tâcuânk jun âcßulaßal chßina têlom.
4Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast!
4Incßaß tat-ucßak vino chi moco li cßaßak re ru nacaltesin ut incßaß tâtzaca li cßaßak re ru li quixye li Dios nak incßaß naru xtzacanquil.
5Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!'
5Tâcuânk jun lâ cßulaßal têlom. Incßaß tâbesmânk rismal, xban nak chalen saß xyoßlajic li cßulaßal aßan aj nazareo. Ac kßaxtesinbil re li Dios ut aßan tâoc chi coloc reheb laj Israel saß rukßeb laj filisteo, chan li ángel.
6Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: 'Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime.
6Ut li ixk quixserakßi re lix bêlom li cßaßru quiyeheß re xban li ángel. Quixye re: —Jun li cuînk taklanbil xban li Dios xcuulac cuiqßuin. Cßajoß nak x-oc incßaßux xban. Joß li aßan x-ángel li Kâcuaß nak xcuil, ut lâin incßaß xinpatzß re bar xchal chak ut ani, chi moco aßan xye cue ani xcßabaß.
7Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!'
7Aßan quixye cue nak tâcuânk jun incßulaßal chßina têlom. Quixye ajcuiß cue nak chalen anakcuan incßaß tin-ucßak vino chi moco tincuucß li cßaßru nacaltesin ut incßaß tintzaca li cßaßak re ru incßaß naru xtzacanquil joß quixye li Dios, xban nak li cßulaßal li tâyoßlâk aj nazareo. Kßaxtesinbilak re li Kâcuaß chalen saß xyoßlajic ut toj chalen nak tâcâmk, chan li ixk.
8Siis Maanoah palus Issandat ja ütles: 'Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!'
8Ut laj Manoa quitijoc ut quixye re li Kâcuaß: —At Kâcuaß, at inDios, nintzßâma châcuu nak tâtakla cuißchic li cuînk aßan. Chicßulûnk taxak kiqßuin re nak tixchßolob chiku chanru takabânu riqßuin li cßulaßal li tâyoßlâk, chan.
9Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juurde, kui see istus väljal, ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.
9Ut li Dios quixsume lix tij laj Manoa. Saß jun li cutan nak li ixakilbej cuan saß cßalebâl xjunes, lix ángel li Kâcuaß quixcßutbesi cuißchic rib chiru. Abanan laj Manoa lix bêlom mâ ani rochben.
10Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: 'Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes hiljuti mu juurde tuli.'
10Cô saß junpât li ixakilbej chixbokbal lix bêlom. Quixye re: —Quim. Xcßulun cuißchic li cuînk li quiâtinac cuiqßuin saß li cutan quinumeß, chan.
11Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juurde ning küsis temalt: 'Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?' Ja see vastas: 'Olen!'
11Laj Manoa cô chirix li rixakil chirilbal li cuînk. Ut quixye re: —¿Ma lâat li cat-âtinac riqßuin li cuixakil? chan. Ut lix ángel li Kâcuaß Dios quixye: —Lâin.—
12Ja Maanoah küsis: 'Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?'
12Laj Manoa quixye re: —Nak tâcuulak xkßehil xyoßlajic li cßulaßal li xaye, ¿chanru nak takaqßuiresi? Ut, ¿chanru nak tâcuânk? chan.
13Ja Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen öelnud:
13Lix ángel li Dios quixye re: —Tento nak lâ cuixakil tixbânu chi tzßakal re ru chixjunil li xinye re.
14ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua veini ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!'
14Incßaß naru tixtzaca li cßaßru yîbanbil riqßuin li ru li uvas. Incßaß naru târucß li vino chi moco târucß li haß li nacaltesin. Chi moco tixtzaca li naxye saß li chakßrab nak incßaß naru xtzacanquil. Tixbânu chixjunil li xinye re, chan li ángel.
15Siis Maanoah ütles Issanda inglile: 'Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!'
15Ut laj Manoa quixye re lix ángel li Kâcuaß: —Matxic cuan. Oybeni cuan junpâtak re nak takachik junak li chibât ut takaqßue xtibel âcua, chan.
16Aga Issanda ingel vastas Maanoahile: 'Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Issandale!' Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Issanda ingel.
16Abanan li ángel quixye re: —Usta tincanâk êriqßuin junpâtak, incßaß tintzaca li cßaßru nacayîb. Abanan cui nacacuaj xbânunquil, tâmayeja li xul aßan chiru li Kâcuaß, chan. Laj Manoa incßaß quixnau nak li cuînk aßan x-ángel li Kâcuaß.
17Ja Maanoah küsis Issanda inglilt: 'Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?'
17Quixye laj Manoa re: —Ye ke ani âcßabaß re nak takabantioxi châcuu nak tâcßulmânk li cßaßru xaye ke, chan.
18Aga Issanda ingel vastas temale: 'Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!'
18Lix ángel li Kâcuaß quixye re: —¿Cßaßut nak tâcuaj tânau ani incßabaß? Lâat incßaß naru tânau xban nak lin cßabaß lâin kßaxal lokß, chan.
19Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Issandale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,
19Joßcan nak laj Manoa quixcßam li chibât ut quixcßam ajcuiß li ru li racuîmk ut quixmayeja saß xbên jun li pec chiru li Kâcuaß Dios. Ut li Kâcuaß quixcßutbesi jun li milagro chiruheb laj Manoa ut li rixakil.
20kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Issanda ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.
20Nak yô chi cßatc li mayej saß li artal, laj Manoa ut li rixakil queßril lix ángel li Dios yô chi takecß saß choxa saß xxamlel li mayej. Laj Manoa ut li rixakil queßxhupub ribeb saß chßochß.
21Kuigi Issanda ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Issanda ingel.
21Laj Manoa quixqßue retal nak aßan x-ángel li Kâcuaß. Chalen aßan lix ángel li Dios incßaß chic quixcßutbesi rib chiruheb, chi moco chiru li cuînk, chi moco chiru li rixakil.
22Ja Maanoah ütles oma naisele: 'Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!'
22Laj Manoa quixye re li rixakil: —Relic chi yâl nak tocâmk xban nak xkil ru li Dios, chan.
23Aga ta naine ütles temale: 'Kui Issand oleks tahtnud meid surmata, siis ei oleks ta meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ei oleks ta meid lasknud nüüd seesugust kuulda.'
23Abanan li rixakil quixye re: —Incßaß tocâmk. Cui ta li Dios kacamsinquil târaj, incßaß raj xcßul li kacßatbil mayej chi moco quixcßul raj li mayej li xkaqßue. Ut incßaß raj xcßutbesi chiku chixjunil li cßaßak re ru aßin, ut incßaß raj xye ke li cßaßru tâcßulmânk, chan.
24Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda.
24Ut li ixk quicuan jun lix cßulaßal têlom. Aj Sansón quixqßue chokß xcßabaß. Li cßulaßal quiniman ut li Kâcuaß qui-osobtesin re.Ut lix musikß li Kâcuaß li Dios qui-oc chirecßasinquil xchßôl laj Sansón nak cuan saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb li ralal xcßajol laj Dan, li cuan saß xyiheb li cuib chi tenamit Zora ut Estaol.
25Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
25Ut lix musikß li Kâcuaß li Dios qui-oc chirecßasinquil xchßôl laj Sansón nak cuan saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb li ralal xcßajol laj Dan, li cuan saß xyiheb li cuib chi tenamit Zora ut Estaol.