¹Kord läks Simson alla Timnasse ja nägi Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast.

¹Saß jun li cutan laj Sansón cô saß li tenamit Timnat. Ut aran quiril jun li sâj ixk xcomoneb laj filisteo.

²Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles: 'Ma nägin Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast; võtke ta nüüd mulle naiseks!'

²Cô cuißchic saß rochoch ut quixye re lix naß ut lix yucuaß: —Xcuil ru jun li sâj ixk aj filisteo aran Timnat. Nintzßâma chêru nak têtzßâma chak chokß cuixakil, chan.

³Tema isa, samuti ta ema küsisid temalt: 'Kas ei ole naist su vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed naist võtma ümberlõikamata vilistite hulgast?' Aga Simson vastas oma isale: 'Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see õige!'

³Ut lix naß xyucuaß queßxye re: —¿Cßaßut nak tatxic xsicßbal lâ cuixakil saß xyânkeb li incßaß nequeßxpâb li Dios? ¿Ma mâcßaß ta biß ixk saß kayânk lâo? ¿Ma mâcßaß ta biß ixk saß li katenamit? chanqueb. Abanan laj Sansón quixye cuißchic reheb: —Aß li ixk aßan, aßan li nacuulac chicuu. Têtzßâma aßan chokß cuixakil, chan.

⁴Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Issandalt, kes otsis põhjust vilistite vastu; sel ajal valitsesid vilistid Iisraeli üle.

⁴Lix naß xyucuaß incßaß nequeßxnau nak li Kâcuaß yô chixcßutbal li ixk aßan chiru laj Sansón. Saß eb li cutan aßan eb laj filisteo yôqueb chi taklânc saß xbêneb laj Israel ut li Kâcuaß yô chixsicßbal chanru nak eb laj Israel teßpletik riqßuineb.

⁵Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui nad jõudsid Timna viinamägede juurde, vaata, siis tuli üks noor lõvi möirates temale vastu.

⁵Joßcan nak laj Sansón cô Timnat rochbeneb lix naß xyucuaß. Nak yôqueb chi numecß saß xnaßaj li acuîmk uvas, laj Sansón quirabi jun li cakcoj sâj yô chixjapbal re ut yô chi châlc riqßuin laj Sansón.

⁶Aga Issanda Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus lõvi lõhki, otsekui oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi tal ei olnud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei jutustanud, mis ta oli teinud.

⁶Lix musikß li Kâcuaß quichal riqßuin laj Sansón ut quixqßue xmetzßêu. Joßcan nak laj Sansón quixchap li cakcoj ut quixpedasi riqßuin rukß. Chanchan jun li chßina chibât chiru. Ut laj Sansón cô cuißchic riqßuin lix naß xyucuaß, abanan incßaß quixye reheb li cßaßru quixbânu.

⁷Seejärel läks ta alla ja kõneles naisega, kes Simsoni silmis oli meeldiv.

⁷Chirix aßan laj Sansón cô chi âtinac riqßuin li ixk ut li ixk quicuulac chiru laj Sansón.

⁸Mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, põikas ta vaatama lõvi raibet, ja ennäe, lõvi korjuses oli mesilaspere ja mett.

⁸Nak quinumeß cuib oxib cutan, laj Sansón cô chi sumlâc riqßuin li ixk. Nak yô chi xic, quinumeßril li cakcoj camenak. Nak quicuulac aran, quixqßue retal nak saß xsaß li cakcoj camenak cuan xsoc li cßap ut cuan ajcuiß xyaßal cab.

⁹Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta tuli oma isa ja ema juurde ning andis ka neile ja nemad sõid; aga ta ei jutustanud neile, et ta oli mee kaapinud lõvi korjusest.

⁹Quirisi li xyaßal cab riqßuin rukß ut yô chixloubal nak yô chi xic. Nak quixtauheb lix naß xyucuaß, quixqßue li xyaßal cab reheb aßan. Ut queßxlou ajcuiß eb aßan, abanan laj Sansón incßaß quixye reheb nak xrisi saß xsaß li cakcoj li quixcamsi.

¹⁰Kui ta isa tuli alla naise juurde, siis valmistas Simson seal peo, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.

¹⁰Lix yucuaß cô saß rochoch li ixk ut laj Sansón quixbânu jun li ninkße aran joß cßaynakeb xbânunquil li sâj cuînk li oqueb re chi sumlâc.

¹¹Ja kui nad teda nägid, siis tõid nad kolmkümmend peiupoissi, et need oleksid ta juures.

¹¹Nak eb laj filisteo queßxqßue retal li ninkße, queßxtakla lajêb xcaßcßâl li sâj cuînk riqßuineb saß li ninkße.

¹²Ja Simson ütles neile: 'Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.

¹²Laj Sansón quixye reheb: —Lâin tinye êre jun li serakß chßaßaj xtaubal ru. Cui lâex têye cue cßaßru lix yâlal chiru li cuukub cutan nak yôco chi ninkßeîc, lâin tinqßue junjûnk lê rakß lino, ut tinqßue ajcuiß junjûnk lê châbil akß re li ninkße.

¹³Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie mulle andma kolmkümmend piduriietust.' Ja nad ütlesid temale: 'Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!'

¹³Cui lâex incßaß têye cue cßaßru xyâlal li tinye êre, tento nak lâex têqßue cue lajêb xcaßcßâl li châbil akßej ut lajêb xcaßcßâl li châbil tßicr lino, chan laj Sansón. Ut queßxye re: —Ye ke li serakß aßan, li chßaßaj xtaubal ru. Nakaj rabinquil, chanqueb.

¹⁴Siis ta ütles neile: 'Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus.' Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.

¹⁴Laj Sansón quixye reheb: —Saß xsaß li nacuaßac quichal li nacuaßeß. Ut saß xsaß li kßaxal cau rib quichal li quiß, chan. Ac xnumeß oxib cutan ut eb li sâj cuînk aßin mâjiß nequeßxtau ru cßaßru xyâlal li serakß aßan.

¹⁵Neljandal päeval ütlesid nad Simsoni naisele: 'Meelita oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha meid vaeseks, või kuidas?'

¹⁵Saß xcâ li cutan queßcôeb riqßuin li rixakil laj Sansón ut queßxye re: —Ye re lâ bêlom nak tixye âcue cßaßru xyâlal li serakß aßan ut tâye ke lâo. Cui incßaß naxbânu, takacßat li rochoch lâ yucuaß ut tatkacßat ajcuiß lâat. ¿Ma xoêbok arin re xmakßbal chiku li cßaßru cuan ke? chanqueb.

¹⁶Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: 'Sina ainult vihkad mind ega armasta mind! Sa oled andnud mu rahva poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle seletanud!' Ta vastas temale: 'Vaata, ma ei ole seletanud oma isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?'

¹⁶Joßcan nak li rixakil laj Sansón tâyâbak nak cô riqßuin lix bêlom ut quixye re: —Incßaß niquinâra. Xicß ban niquinâcuil. Xaye jun li serakß chßaßaj xtaubal ru reheb li cuech tenamitil ut incßaß xaye cue cßaßru xyâlal, chan. Laj Sansón quixye re: —Chi moco lin naß inyucuaß xinye lix yâlal reheb. ¿Ma tojaß ta chic lâat tinye âcue? chan.

¹⁷Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli pidu; ja seitsmendal päeval seletas Simson temale, sest naine ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva poegadele.

¹⁷Chiru cuukub cutan yô chi yâbac li ixakilbej nak yô li ninkße toj retal nak saß xcuuk li cutan laj Sansón quixye re cßaßru xyâlal xban nak incßaß naxcanab xpatzßbal. Nak ac xnau, li ixk coxye xyâlal reheb li rech tenamitil.

¹⁸Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne kui päike oli loojunud: 'Mis on meest magusam ja kes on lõvist tugevam?' Ja tema vastas neile: 'Kui te mu õhvakesega ei oleks kündnud, ei oleks te mu mõistatust lahendanud!'

¹⁸Saß xcuuk li cutan nak toj mâjiß na-oc li kßojyîn, eb li cuînk queßxye re laj Sansón: —¿Cßaßru kßaxal quiß chiru li xyaßal cab? ¿Cßaßru mas cau rib chiru li cakcoj? chanqueb. Laj Sansón quixye reheb: —Cui ta incßaß xeqßue chi cßanjelac lin tukß ix bâc, incßaß raj xenau xsumenquil li serakß aßan, chan.

¹⁹Siis tuli Issanda Vaim võimsasti Simsoni peale ja ta läks alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.

¹⁹Ut lix musikß li Kâcuaß quichal riqßuin laj Sansón ut quixqßue xmetzßêu. Cô saß li tenamit Ascalón. Aran quixcamsi lajêb xcaßcßâl chi cuînk ut quixcßam li châbil akß li cuan chirixeb. Ut coxqßue li rakß reheb li cuînk li queßyehoc cßaßru lix yâlal li serakß li quixye. Chirix aßan cô cuißchic saß rochoch ut cßajoß lix joskßil xban li cßaßru quicßulman.Ut li rixakil laj Sansón quiqßueheß re li cuînk li quixcßoxla laj Sansón nak tzßakal ramîg.

²⁰Simsoni naine sai aga sellele peiupoisile, kes oli olnud temale isameheks.

²⁰Ut li rixakil laj Sansón quiqßueheß re li cuînk li quixcßoxla laj Sansón nak tzßakal ramîg.