¹Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli suguharude keskel.

¹Saß eb li cutan aßan toj mâcßaßak rey aran Israel. Eb li ralal xcßajol laj Dan yôqueb chixsicßbal lix naßajeb xban nak toj mâjiß nequeßxcßul lix naßajeb saß xyânkeb li cablaju xtêpaleb li ralal xcßajol laj Israel.

²Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja uurima, ja nad ütlesid neile: 'Minge uurige maad!' Ja need tulid Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.

²Joßcan nak eb li ralal xcßajol laj Dan queßxsicß ruheb ôb chi cuînk cauheb xchßôl saß xyânkeb ut queßxtaklaheb chixqßuebal retal chanru li naßajej. Queßxye reheb: —Ayukex ut qßuehomak chak retal chanru li naßajej, chanqueb. Queßel saß eb li tenamit Zora ut Estaol ut queßcôeb saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru, ut queßxnumsi li kßojyîn saß li rochoch laj Micaía.

³Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt: 'Kes tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?'

³Nak yôqueb chi nachßoc riqßuin li rochoch laj Micaía, queßrabi nak yô chi âtinac li sâj cuînk. Queßxqßue retal nak aßan aj Leví xban li râtinobâl. Nak queßcuulac queßxye re: —¿Cßaßru yôcat arin? ¿Ani xcßamoc chak âcue arin? ¿Cßaßru aj e nak cuancat arin? chanqueb.

⁴Ja ta vastas neile: 'Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!'

⁴Li sâj cuînk quixye: —Laj Micaía quixye cue nak tincßanjelak chiru chokß aj tij ut niquinixtoj, chan.

⁵Siis nad ütlesid temale: 'Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?'

⁵Ut eb li cuînk queßxye re: —Patzß re li Dios ma us tâêlk chiku li yôco chixbânunquil arin, chanqueb.

⁶Ja preester vastas neile: 'Minge rahuga! Teie teekond, mida käite, on Issanda ees!'

⁶Laj tij quichakßoc ut quixye reheb: —Naru nequexxic chi mâcßaß êcßaßux. Li Kâcuaß tâtenkßânk êre saß lê viaje yalak bar texxic, chan.

⁷Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid, et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult, rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.

⁷Ut eb li ôb chi cuînk queßel aran ut queßcôeb saß li tenamit Lais. Nak queßcuulac aran, queßxqßue retal nak eb li tenamit cßojcßôqueb xchßôl. Chanchaneb laj Sidón. Cuanqueb saß xyâlal ut mâ ani nachßißchßißin reheb. Cuan chixjunil li cßaßruheb re. Najt xyânkeb riqßuineb laj Sidón. Ut incßaß nequeßlokßoc chi moco nequeßcßayin riqßuineb li jalaneb xtenamit.

⁸Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja nende vennad küsisid neilt: 'Kuidas teil oli?'

⁸Li ôb chi cuînk queßsukßi saß eb li tenamit Zora ut Estaol. Ut eb lix comon queßxpatzß reheb: —¿Cßaßru xeril chak? chanqueb.

⁹Ja nad ütlesid: 'Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu, sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!

⁹Eb li ôb chi cuînk queßxye: —Yoßkeb chi pletic riqßuineb li cuanqueb Lais. Xkaqßue retal chi us li naßajej. Aßan châbil naßajej. ¿Cßaßut nak tocanâk chi mâcßaß takabânu? Sêbahomak êrib. Yoßkeb chirêchaninquil li naßajej aßan, chanqueb.

¹⁰Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus ei ole puudust millestki, mis maa peal on.'

¹⁰Tocuulak chi pletic riqßuineb chi mâcßaß saß xchßôleb li cuanqueb aran. Toxkatau jun nimla naßajej. Saß li naßajej aßan mâcßaß pâlt. Cuan ban chixjunil. Li Dios ac xkßaxtesi li naßajej aßan saß kukß, chanqueb.

¹¹Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist, teele kuussada meest, sõjariistad vööl.

¹¹Joßcan nak queßcôeb li cuakib ciento chi cuînk xcomoneb li ralal xcßajol laj Dan. Queßel saß eb li tenamit Zora ut Estaol. Cuanqueb lix chßîchß re pletic riqßuineb nak queßcôeb.

¹²Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal; sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani 'Daani leeriks'; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi.

¹²Queßcôeb ut eb li ralal xcßajol laj Dan ut queßxyîb lix muhebâleb nachß riqßuin li naßajej Quiriat-jearim li cuan saß xcuênt Judá saß xjayal li na-oc cuiß li sakße. Li naßajej aßan nequeßxye re: “Xnaßaj xmuhebâleb laj Dan” toj chalen anakcuan.

¹³Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid Miika koja juurde.

¹³Nak queßel aran queßcôeb saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Ut queßcuulac saß li rochoch laj Micaía.

¹⁴Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: 'Kas teate, et neis kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd siis teadke, mida peate tegema!'

¹⁴Li ôbeb chi cuînk li queßcôeb chi qßuehoc etal saß li naßajej Lais queßxye reheb lix comon: —Cßoxlahomak cßaßru têbânu xban nak saß li rochoch li cuînk aßan cuan jun li efod ut cuanqueb li yîbanbil dios. Ut cuan lix dios yîbanbil riqßuin cheß ut li ru yîbanbil riqßuin plata. ¿Cßaßru nequecßoxla? ¿Cßaßru takabânu? chanqueb.

¹⁵Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe, leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi.

¹⁵Joßcan nak queßoc saß li rochoch laj Micaía chi âtinac riqßuin li sâj cuînk aj levita. Ut queßxpatzß re chanru cuan.

¹⁶Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus;

¹⁶Nak yô chi cßulmânc aßin, eb li cuakib ciento chi soldado xcomoneb li ralal xcßajol laj Dan cuanqueb saß li oquebâl. Ac cauresinbileb re teßpletik.

¹⁷aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus.

¹⁷Ut eb li ôb chi aj qßuehol etal queßoc saß li rochoch laj Micaía ut queßxcßam lix efod ut queßxcßam ajcuiß lix dios yîbanbil riqßuin cheß joß ajcuiß li dios yîbanbil riqßuin plata. Queßxcßam chixjunil li yîbanbil dios. Ut laj tij xakxo saß li oquebâl rochbeneb li cuakib ciento chi soldado.

¹⁸Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester neilt: 'Mida te teete?'

¹⁸Nak laj tij quiril nak li ôb chi cuînk queßoc saß li rochoch laj Micaía ut yôqueb chixcßambal chixjunileb li yîbanbil dios ut li efod, quixye reheb: ¿Cßaßru yôquex chixbânunquil? chan.

¹⁹Nad vastasid temale: 'Ole vait, pane käsi suu peale ja tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?'

¹⁹Ut eb aßan queßxye re: —Matchokin. Yoßo chikix. Lâo takaj nak tatcßanjelak chokß aj tij kiqßuin. Chanchanakat kayucuaß nak tatcuânk. ¿Ma incßaß ta biß us nak tatcßanjelak chokß aj tij chiruheb li jun chßûtal chi ralal xcßajol laj Israel chiru nak yôkat chi cßanjelac chiru jun cabal ajcuiß? chanqueb re.

²⁰Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü, teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka.

²⁰Li cßaßru queßxye eb aßan quicuulac chiru laj tij. Joßcan nak quixchapeb li yîbanbil dios ut li efod joß ajcuiß li dios li queßxtakla xyîbanquil. Ut cô chirixeb li ralal xcßajol laj Dan.

²¹Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees.

²¹Queßxqßue chi ubej eb li cocßal, li quetômk ut chixjunil li cßaßru cuan reheb ut queßcôeb.

²²Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid daanlastele järele.

²²Najt ac xeßbêc nak laj Micaía quixbokeb li rech cabal re teßxic rochben chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Dan.

²³Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid Miikalt: 'Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?'

²³Queßxtauheb ut queßxjap reheb chixbokbaleb. Ut eb li ralal xcßajol laj Dan queßxsukßisi ribeb ut queßxye re laj Micaía: —¿Cßaßru nequecßul? ¿Cßaßut nak nequejap êre chikix? chanqueb.

²⁴Tema vastas: 'Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on? Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?'

²⁴Laj Micaía quixye reheb: —¿Ma incßaß ta biß xecßam lin dios li xinyîb lâin? ¿Ma incßaß ta biß xecßam chêrix laj tij li yô chi cßanjelac chicuu? ¿Cßaßut nak nequepatzß cue cßaßru nincßul? chan.

²⁵Aga daanlased vastasid temale: 'Ära meie juures too kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!'

²⁵Eb li ralal xcßajol laj Dan queßxye re: —Matchokin chic. Cuanqueb cuînk arin kßaxal joskßeb. Mâchikß xjoskßileb. Naru teßxtiquib pletic êriqßuin. Naru tatcamsîk lâat ut teßcamsîk ajcuiß chixjunileb lâ cuechßalal, chanqueb.

²⁶Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi koju.

²⁶Laj Micaía quixqßue retal nak nabaleb li ralal xcßajol laj Dan ut incßaß quiraj pletic riqßuineb. Tîc quisukßi saß rochoch. Ut eb li ralal xcßajol laj Dan queßoc cuißchic chi xic.

²⁷Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.

²⁷Queßxcßam li cßaßru re laj Micaía. Queßxcßameb li dios li quixyîb ut queßxcßam ajcuiß laj tij. Queßcôeb saß li naßajej Lais. Eb li cuanqueb aran cuanqueb saß xyâlal ut mâcßaß nequeßxcßoxla. Abanan eb li ralal xcßajol laj Dan queßxcamsiheb chi chßîchß li cristian ut queßxcßat lix tenamiteb.

²⁸Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal.

²⁸Mâ ani quicoloc reheb li cuanqueb Lais xban nak najt cuan li tenamit Sidón riqßuineb ut xban ajcuiß nak mâ ani aj iqßuin nequeßxcßam ribeb. Li tenamit Lais cuan saß li ru takßa chixcßatk li tenamit Bet-rehob. Eb li ralal xcßajol laj Dan queßxyîb cuißchic li tenamit ut aran queßcana chi cuânc.

²⁹Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks Lais.

²⁹Queßxjal xcßabaß li tenamit aßan. Incßaß chic queßxye “Lais” re. “Dan” chic queßxqßue chokß xcßabaß xban nak aj Dan xcßabaß lix xeßtônil xyucuaßeb. Laj Dan, aßan li ralal laj Jacob.

³⁰Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan, Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi viidi.

³⁰Ut eb li ralal xcßajol laj Dan queßxxakab li yîbanbil dios re teßxlokßoni. Ut laj Jonatán, li ralal laj Gersón, rochben li ralal xcßajol queßcßanjelac chokß aj tij chiruheb li ralal xcßajol laj Dan chalen toj nak queßchapeß ut queßcßameß chi najt. Laj Gersón, aßan li ralal laj Moisés.Ut li yîbanbil dios, li quixyîb laj Micaía, quicuan saß xyânkeb laj Dan joß najtil quicuan li rochoch li Kâcuaß Dios aran Silo.

³¹Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos.

³¹Ut li yîbanbil dios, li quixyîb laj Micaía, quicuan saß xyânkeb laj Dan joß najtil quicuan li rochoch li Kâcuaß Dios aran Silo.