¹Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mäestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.

¹Saß eb li cutan nak eb laj Israel toj mâcßaß xreyeb quicuan jun li cuînk xcomoneb li ralal xcßajol laj Leví saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Li cuînk aßan quixsicß jun li ixk re tâcuânk riqßuin. Li ixk aßan, Belén xtenamit xcuênt Judá.

²Aga tema liignaine vihastas ta peale ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud.

²Abanan li ixk aßan incßaß us xnaßleb. Quixcanab li cuînk, ut quisukßi Belén saß rochoch lix yucuaß ut aran quicuan chiru câhib po.

³Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua ta tagasi; mehega koos oli ta teener ja eeslipaar. Naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis tuli ta rõõmsasti temale vastu.

³Nak ac cuan aran câhib po, cô li cuînk aj levita chi âtinac riqßuin chixtzßâmanquil chiru nak tâxic cuißchic riqßuin. Quixcßam jun lix môs chirix ut quixcßam ajcuiß cuib li bûr. Li ixk quirocsi li cuînk saß rochoch lix yucuaß.

⁴Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi tema juurde kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal.

⁴Li yucuaßbej quixqßue xsahil xchßôl ut quixye re nak tâcanâk riqßuineb. Ut li cuînk aj levita quicana aran oxib cutan. Quiqßueheß xcua ut quiqßueheß rucßa ut quiqßueheß ajcuiß xnaßaj re tâcuârk.

⁵Neljandal päeval tõusid nad hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: 'Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!'

⁵Saß li xcâ li cutan nak quisakêu, queßcuacli toj ekßela ut laj levita quixcauresi rib re tâxic saß xtenamit. Abanan lix yucuaß li ixk quixye re: —Cuaßin cuan, tojoßnak tatxic re nak cauhak âcuib chi bêc, chan.

⁶Ja nad istusid ning sõid ja jõid üheskoos; siis ütles nooriku isa mehele: 'Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!'

⁶Ut queßchunla chi xcaßbichaleb ut queßcuaßac ut queßucßac. Ut li yucuaßbej quixye re li cuînk: —Bânu usilal, chanumsi li kßojyîn arin ut chisahokß saß âchßôl, chan.

⁷Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.

⁷Cuulajak chic quicuacli laj levita re tâxic. Abanan li yucuaßbej quixpuersi chi canâc. Ut li cuînk quixsume canâc jun kßojyîn chic.

⁸Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: 'Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!' Ja nad sõid kahekesi.

⁸Saß roß li cutan quicuacli ekßela re tâxic. Abanan lix yucuaß li ixk quixye: —Bânu usilal, cuaßin cuan tojoßnak tatxic, chan. Ut chi xcaßbichaleb queßoc chi cuaßac toj retal quicuaßleboß.

⁹Siis tõusis mees minekule, tema ja ta liignaine ja ta teener, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: 'Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää ööseks siia ja su süda olgu rõõmus! Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!'

⁹Ut li cuînk rochben li ixk queßoc cuißchic chi xic saß lix viaje rochben lix môs. Abanan li yucuaßbej quixye reheb: —Qßuehomak retal. Ac yô chi ecuûc. Chenumsi li kßojyîn arin ut cuulaj ekßela naru nequexxic saß lê rochoch, chan.

¹⁰Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalemma kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine koos temaga.

¹⁰Abanan li cuînk incßaß quixcßul xchßôl nak teßcanâk jun kßojyînak chic. Quixcßam li ixk ut lix môs ut li cuib chi bûr. Nak ac nachß cuanqueb riqßuin li tenamit Jebús, li nayeman Jerusalén re,

¹¹Kui nad olid Jebuusi juures, oli päike juba väga madalal ja teener ütles oma isandale: 'Tule nüüd, põikame sellesse jebuuslaste linna ja jääme sinna ööseks!'

¹¹lix môs quixye re laj levita: —¿Ma incßaß raj us nak toxic saß li tenamit Jebús? Takanumsi li kßojyîn saß li tenamit aßan saß xyânkeb laj jebuseo, chan.

¹²Aga ta isand ütles temale: 'Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid läheme edasi Gibeasse!'

¹²Abanan li cuînk quixye re: —Incßaß tocanâk chi cuârc saß junak tenamit mâcuaß xcomoneb laj Israel. Toxic ban toj Gabaa, chan.

¹³Ja ta ütles oma teenrile: 'Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!'

¹³Quixye ajcuiß re lix môs: —Kayalak kakße chi xic toj Gabaa malaj ut toj Ramá re nak aran tocanâk chi cuârc, chan.

¹⁴Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal.

¹⁴Ut queßnumeß saß li tenamit Jebús ut queßcôeb. Ac x-ecuu chi us nak queßcuulac Gabaa, li cuan saß xcuênt lix naßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín.

¹⁵Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.

¹⁵Queßoc saß li tenamit Gabaa re teßxnumsi li kßojyîn aran. Queßcßojla saß xyi li tenamit, abanan mâ ani quiyechißin xnaßajeb re teßcuârk cuiß.

¹⁶Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mäestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed olid aga benjaminlased.

¹⁶Quinumeß jun li chêquel cuînk quisukßi chak saß cßalebâl chi cßanjelac. Yô chi xic saß rochoch. Li cuînk aßan cuan Gabaa, aban chalenak chak saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Eb li cristian li cuanqueb saß li tenamit Gabaa, aßan xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín.

¹⁷Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: 'Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?'

¹⁷Li chêquel cuînk quiril li cuînk li yal numecß yô chunchu saß xyi li tenamit. Quixpatzß re: —¿Bar xatchal? Ut, ¿bar xic âcue? chan re.

¹⁸Ja ta vastas temale: 'Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mäestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Issanda koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta.

¹⁸Laj levita quixye re: —Yal numecß yôco arin. Belén xochal chak, li cuan xcuênt Judá. Xic ke saß kochoch. Najt cuanco chak toj saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Efraín, li tzûl ru. Xincuulac chak Belén ut anakcuan xic ke saß rochoch li Dios. Mâ ani nayechißin kanaßaj re tocuârk cuiß.

¹⁹Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja veini; su teenijal ja poisil, kes on koos su sulasega, ei puudu midagi.'

¹⁹Cuan kacaxlan cua ut cuan vino chokß cue lâin ut reheb ajcuiß li cuixakil ut lin môs. Ut cuan ajcuiß richaj li kabûr. Mâcßaß pâlt ke.—

²⁰Siis ütles vana mees: 'Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!'

²⁰Li chêquel cuînk quixye reheb: —Cßulbilex saß li cuochoch. Naru nequexxic chi cuârc saß li cuochoch. Incßaß naru nequexincanab arin. Lâin tinqßue êre chixjunil li cßaßru têraj, chan.

²¹Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.

²¹Ut quixcßameb saß li rochoch ut quixqßue richaj lix bûreb. Li cuînk ut eb li cuanqueb rochben queßxchßaj li rokeb ut queßcuaßac ut queßucßac.

²²Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatud mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, öeldes: 'Too välja see mees, kes tuli su kotta, ja me pruugime teda!'

²²Nak sa saß xchßôleb, queßcuulac jun chßûtal li cuînk li incßaß useb xnaßleb. Queßxsut li cab ut yôqueb chixtßochbal li puerta ut queßxye re li chêquel cuînk, laj êchal re li cab: —Isi chak li cuînk li xacßul saß lâ cuochoch. Takaj mâcobc riqßuin, chanqueb.

²³Siis läks mees, koja omanik, välja nende juurde ja ütles neile: 'Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et see mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!

²³Li chêquel cuînk qui-el chirix cab ut quixye reheb: —Ex cuas cuîtzßin, mêbânu li mâc aßan. Li cuînk aßin cuulaß. Mêbânu mâusilal re.

²⁴Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon nemad välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledust!'

²⁴Cuan jun li ixk riqßuin ut cuan ajcuiß lin rabin mâjiß cuanjenak riqßuin cuînk. Lâin tinkßaxtesiheb saß êrukß ut naru têbânu li cßaßru têraj riqßuineb. Abanan mêbânu mâusilal re li cuînk aßin, chan.

²⁵Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis ta õue nende juurde; nad ühtisid naisega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid tal minna, kui hakkas koitma.

²⁵Abanan eb li cuînk incßaß queßrabi li cßaßru quixye li chêquel cuînk. Joßcan nak laj levita quirisi chirix cab li ixk. Queßxbatzßune ut queßxbânu li cßaßru queßraj re chixjunil li kßojyîn toj quisakêu.

²⁶Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna, kuni läks valgeks.

²⁶Li ixk cô cuißchic saß rochoch li cuînk ut quitßaneß chire xpuertil li cab li cuan cuiß laj levita. Aran cuan nak quicutanoß.

²⁷Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal.

²⁷Nak quicuacli laj levita, quixte li puerta re tâxic. Quiril li ixk tßantßo aran chire li puerta. Yô raj xyalbal xtebal li puerta.

²⁸Ta ütles naisele: 'Tõuse ja lähme!' Aga too ei vastanud. Siis tõstis mees ta eesli selga, võttis kätte ja läks koju.

²⁸Li cuînk quixye re: —Cuaclin, yoßo, chan. Abanan li ixk incßaß quichakßoc xban nak ac camenak chic. Li cuînk quixqßue li camenak chirix li bûr ut cô saß rochoch.

²⁹Ja kui ta jõudis oma kotta, siis võttis ta noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need Iisraeli kõigisse paigusse.

²⁹Nak quicuulac saß rochoch quixchap jun lix chßîchß ut quixseti li camenak ut cablaju jachal qui-el. Quixtakla lix tibel li camenak saß lix tenamiteb laj Israel. Jun jachal quixtakla riqßuineb li junjûnk xtêpaleb laj Israel re teßril.Chixjunileb li queßiloc re aßan queßxye: —Mâ jun cua kilom aßin chalen kelic chak Egipto. ¿Cßaßru xcßulman? Tento takacßoxla chi us cßaßru takabânu, chanqueb.

³⁰Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: 'Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani. Mõelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!'

³⁰Chixjunileb li queßiloc re aßan queßxye: —Mâ jun cua kilom aßin chalen kelic chak Egipto. ¿Cßaßru xcßulman? Tento takacßoxla chi us cßaßru takabânu, chanqueb.