¹Siis läksid kõik Iisraeli lapsed välja: kogudus tuli kokku nagu üks mees Daanist kuni Beer-Sebani ja Gileadimaalt Issanda juurde Mispasse.

¹Quilajeßxchßutub ribeb chixjunileb li cuînk aj Israel saß li naßajej cuan cuiß li tabernáculo aran Mizpa. Eb aßan queßchal chak saß eb li naßajej li naticla chak Dan ut nacuulac Beerseba ut toj Galaad.

²Ja kogu rahva ülemad ja kõik Iisraeli suguharud asusid Jumala rahva kogudusse, nelisada tuhat jalameest, mõõgatõmbajat.

²Queßxchßutub ajcuiß ribeb chixjunileb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel. Ut cuanqueb ajcuiß câhib ciento mil chi soldado xcomoneb li nequeßxic chi rokeb.

³Ka benjaminlased kuulsid, et Iisraeli lapsed olid tulnud Mispasse. Ja Iisraeli lapsed ütlesid: 'Rääkige, kuidas see kuritöö sündis?'

³Quicuulac resil riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín nak eb li jun chßol chic aj Israel queßxchßutub ribeb aran Mizpa. Ut eb laj Israel queßxpatzß re laj levita: —¿Chanru nak xcuan li mâusilal aßin? chanqueb re.

⁴Ja mees, leviit, tapetud naise mees, vastas ning ütles: 'Mina ja mu liignaine tulime öömajale Benjamini päralt olevasse Gibeasse.

⁴Ut li cuînk laj levita li quicamsîc rixakil quixye reheb: —Lâin cuochben li cuixakil xo-oc chi cuârc saß li tenamit Gabaa li cuan saß xnaßajeb li ralal xcßajol laj Benjamín.

⁵Aga Gibea kodanikud kippusid mulle kallale ja piirasid öösel minu pärast koda, tahtes mind tappa; ja nad vägistasid mu liignaist, nõnda et ta suri.

⁵Chiru li kßojyîn aßan, eb laj Gabaa queßxsut li cab li cuanco cuiß. Queßraj raj incamsinquil. Ut queßxbânu raylal re li cuixakil toj retal queßxcamsi.

⁶Siis ma võtsin oma liignaise ja lõikasin tema tükkideks ning läkitasin need kõigisse Iisraeli pärisosa maa-aladesse, sest nad on teinud Iisraelis häbiteo ja jäleduse.

⁶Joßcan nak lâin xinseti li camenak ut xintakla saß lê tenamit re nak tênau nak arin Israel xcuan camsînc ut xcuan mâusilal.

⁷Vaata, te olete kõik siin, Iisraeli lapsed! Rääkige siin isekeskis ja andke nõu!'

⁷Chêjunilex li cuanquex arin, lâex aj Israel. Lâex têye cßaßru takabânu anakcuan, chan.

⁸Siis tõusis kogu rahvas nagu üks mees, öeldes: 'Keegi meist ärgu pöördugu koju!

⁸Ut chixjunileb laj Israel chi junajeb xchßôl queßxye: —Mâ jun ke tâsukßîk saß rochoch. Mâ ani tâxic saß xmuhebâl.

⁹Ja mida me nüüd Gibeaga teeme, on see: tema vastu liisu läbi!

⁹Li cßaßru tento takabânu, aßan bûlic chirix li ani teßxic chi pletic riqßuineb laj Gabaa.

¹⁰Me võtame kümme meest saja kohta kõigist Iisraeli suguharudest, ja sada tuhande kohta, ja tuhat kümne tuhande kohta, rahvale moona tooma, et need Benjamini Gibeasse tulles võiksid talitada vastavalt kõigele jäledusele, mis Iisraelis on tehtud.'

¹⁰Lajêtk chi cuînk takisi saß xyânkeb li jûnk ciento chi cuînk re nak teßxic chixsicßbal li tzacaêmk. Ut li jun chßol chic teßxic saß li tenamit Gabaa chi pletic toj retal teßxqßueheb laj Gabaa chixtojbal li mâusilal xeßxbânu saß li tenamit Israel, chanqueb.

¹¹Nõnda kogunesid kõik Iisraeli mehed selle linna juurde, olles ühinenud nagu üheks meheks.

¹¹Ut junajeb xchßôl chixjunileb li cuînk aj Israel nak queßcôeb chi pletic riqßuineb li cuanqueb Gabaa.

¹²Ja Iisraeli suguharud läkitasid mehi kõigi Benjamini suguvõsade juurde ütlema: 'Milline kuritöö küll teie keskel on sündinud!

¹²Ut queßxtakla resil saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Benjamín ut queßxye: —¿Cßaßut nak xeßxbânu li mâusilal aßin saß êyânk?

¹³Andke nüüd välja need kõlvatud mehed, kes on Gibeas, ja me surmame nad ning kõrvaldame Iisraelist kurjuse!' Aga benjaminlased ei tahtnud kuulata oma vendade, Iisraeli laste häält.

¹³Kßaxtesihomakeb saß kukß eb li cuînk aj Gabaa, li xeßxbânu li mâusilal. Takacamsiheb re nak tâêlk li mâusilal saß li katenamit Israel, chanqueb. Abanan eb li ralal xcßajol laj Benjamín incßaß queßraj rabinquil li cßaßru queßxye li rech aj Israelil.

¹⁴Ja benjaminlased kogunesid oma linnadest Gibeasse, et minna sõtta Iisraeli laste vastu.

¹⁴Chixjunileb li ralal xcßajol laj Benjamín queßchal yalak bar. Queßxchßutub ribeb aran Gabaa chi pletic riqßuineb li rech aj Israelil.

¹⁵Ja sel päeval loeti linnadest olevaid benjaminlasi: kakskümmend kuus tuhat meest, mõõgatõmbajat; peale nende loeti Gibea elanikest seitsesada valitud meest.

¹⁵Chixjunileb li cuînk li queßxchßutub rib saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Benjamín cuanqueb cuakib xcaßcßâl mil chi cuînk cuanqueb xchßîchß. Ut cuanqueb ajcuiß cuukub ciento li cuînk li sicßbileb ru saß li tenamit Gabaa.

¹⁶Kogu sellest rahvast olid seitsesada valitud meest vasakukäelised: kõik need lingutasid kivi karvapealt ega eksinud mitte.

¹⁶Saß xyânkeb chixjunileb li cuînk cuanqueb cuukub ciento li nequeßcutuc chi rantßin riqßuin lix tzße ukß. Kßaxal tîc rukßeb. Usta jun chi chßina ismal teßxcut, hôn nequeßxtau riqßuin li pec.

¹⁷Ja Iisraeli mehi loeti peale benjaminlaste nelisada tuhat mõõgatõmbajat meest; need kõik olid sõjamehed.

¹⁷Ut eb li cuînk aj Israel li queßcôeb chi pletic riqßuineb laj Benjamín, cuanqueb câhib ciento mil li cuînk li cuanqueb xchßîchß. Chixjunileb li cuînk aßan nequeßxnau pletic.

¹⁸Ja nad võtsid kätte ja läksid Peetelisse ning küsisid Jumalalt; Iisraeli lapsed küsisid: 'Kes meist peab esimesena minema sõtta benjaminlaste vastu?' Issand vastas: 'Esimesena Juuda!'

¹⁸Eb laj Israel queßcôeb Bet-el saß li rochoch li Dios chi tijoc. Queßxye re li Dios: —At Kâcuaß, bânu usilal, cßut chiku aniheb li teßxic xbên cua chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín, chanqueb. Ut li Dios quixye reheb: —Eb li ralal xcßajol laj Judá, aßaneb li teßxic xbên cua, chan.

¹⁹Ja hommikul võtsid Iisraeli lapsed kätte ning lõid leeri üles Gibea ette.

¹⁹Cuulajak chic eb laj Israel queßcôeb ut queßxyîb lix muhebâleb nachß riqßuin li tenamit Gabaa.

²⁰Ja Iisraeli mehed läksid sõdima benjaminlaste vastu; ja Iisraeli mehed seadsid endid tapluseks nende vastu Gibea juures.

²⁰Queßcôeb li ralal xcßajol laj Israel chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut queßcana nachß riqßuin li tenamit Gabaa. Queßxtus ribeb re nak teßxtiquib pletic.

²¹Aga benjaminlased tulid Gibeast välja ja surmasid sel päeval Iisraeli seast kakskümmend kaks tuhat meest.

²¹Ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßel saß li tenamit Gabaa ut queßxcamsiheb cuib xcaßcßâl mil chi soldado aj Israel saß li cutan aßan.

²²Ent rahvas, Iisraeli mehed, kinnitasid endid ja seadsid endid jälle tapluseks paigas, kus nad esimesel päeval olid endid valmis seadnud.

²²Eb li ralal xcßajol laj Israel queßxcacuubresi cuißchic xchßôleb re nak teßxic cuißchic chi pletic saß li naßajej li queßcôeb cuiß saß li xbên cutan.

²³Ja Iisraeli lapsed läksid üles ja nutsid Issanda ees õhtuni ning küsisid Issandalt, öeldes: 'Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu?' Ja Issand vastas: 'Minge nende vastu!'

²³Eb laj Israel queßcôeb saß li rochoch li Dios. Chalen ekßela toj retal qui-ecuu queßyâbac. Queßtijoc ut queßxye re li Kâcuaß Dios: —¿Ma toxic cuißchic chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín, li kech aj Israelil? chanqueb. Ut li Kâcuaß quixye reheb: —Texxic, chan.

²⁴Ja teisel päeval lähenesid Iisraeli lapsed benjaminlastele.

²⁴Joßcan nak queßcôeb cuißchic chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín saß xcab li cutan.

²⁵Aga benjaminlased tulid teisel päeval Gibeast välja nende vastu ja surmasid Iisraeli laste seast veel kaheksateist tuhat meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

²⁵Ut joßcan cuißchic queßxcßul. Eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßel saß li tenamit Gabaa ut queßxcamsiheb cuakxaklaju mil chic li soldado li nequeßxnau pletic chi us.

²⁶Siis läksid üles kõik Iisraeli lapsed, kogu rahvas, ja nad tulid Peetelisse; nad nutsid ja istusid seal Issanda ees ja paastusid sel päeval õhtuni ning ohverdasid Issanda ees põletus- ja tänuohvreid.

²⁶Ut chixjunileb laj Israel queßcôeb Bet-el. Queßxchßutub ribeb chiru li Kâcuaß. Queßtijoc ut queßayunic toj qui-ecuu. Queßxmayeja li cßatbil xul ut queßxqßue ajcuiß li mayej re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Dios.

²⁷Ja Iisraeli lapsed küsisid Issandalt, sest Jumala seaduselaegas oli neil päevil seal

²⁷Ut eb li ralal xcßajol laj Israel queßtijoc chiru li Kâcuaß ut queßxpatzß re cßaßru us teßxbânu. (Saß eb li cutan aßan li Lokßlaj Câx xocxo cuiß li lajêb chi chakßrab cuan aran Bet-el.)

²⁸ja Aaroni poja Eleasari poeg Piinehas seisis sel ajal selle ees, ja nad ütlesid: 'Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu või pean loobuma?' Ja Issand vastas: 'Mine, sest homme ma annan nad sinu kätte!'

²⁸Ut laj Finees, aßan laj tij saß eb li cutan aßan. Laj Finees, aßan li ralal laj Eleazar. Ut laj Eleazar, aßan li ralal laj Aarón. Eb laj Israel queßxye re li Dios: —¿Ma us nak toxic cuißchic cuulaj chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín, li kech aj Israelil, malaj ut incßaß chic toxic? chanqueb. Ut li Kâcuaß quixye reheb: —Texxic cuißchic chi pletic riqßuineb xban nak cuulaj lâin tinkßaxtesiheb saß êrukß, chan.

²⁹Siis Iisrael asetas varitsejad ümber Gibea.

²⁹Cuanqueb cuînk aj Israel queßxmuk ribeb chi xjun sutam li tenamit Gabaa.

³⁰Ja Iisraeli lapsed läksid kolmandal päeval benjaminlaste vastu ja seadsid endid Gibea vastu nagu eelmistel kordadel.

³⁰Ut eb li ralal xcßajol laj Israel queßcôeb ut queßxtus ribeb re nak teßxtiquib cuißchic pletic riqßuineb laj Benjamín joß nak queßxbânu xbên sut ut xcaß sut.

³¹Ja benjaminlased tulid välja rahva vastu, aga nad meelitati linnast eemale; nagu eelmistelgi kordadel lõid nad alguses rahva hulgast surnuks teede peal, millest üks läheb üles Peetelisse ja teine üle välja Gibeasse, ligi kolmkümmend Iisraeli meest.

³¹Ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßel saß li tenamit chixcßulbaleb. Najt caßchßin riqßuin li tenamit queßxtiquib xcamsinquileb laj Israel. Saß eb li be li nequeßxic Bet-el ut Gabaa queßxcamsiheb lajêb xcaßcßâl chi soldado xcomoneb laj Israel.

³²Ja benjaminlased ütlesid: 'Nad on meie ees maha löödud nagu ennegi!' Aga Iisraeli lapsed ütlesid: 'Põgenegem ja meelitagem nad linnast eemale maanteedele!'

³²Eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßxye: —Xonumta saß xbêneb joß junxil, chanqueb. Abanan eb li ralal xcßajol laj Israel ac cuan saß xchßôleb nak teßêlelik chiruheb re nak teßêlk saß li tenamit ut teßxic saß eb li be.

³³Siis kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ja seadsid endid valmis Baal-Taamaris, ja Iisraeli varitsejad tormasid oma paigast Gibea ümbrusest.

³³Nak mâcßaß saß xchßôleb li ralal xcßajol laj Benjamín, eb li ralal xcßajol laj Israel queßxtus ribeb re teßpletik aran Baal-tamar. Ut eb laj Israel li mukmûqueb chi xjun sutam li tenamit Gabaa queßel chak saß li pim li mukmûqueb cuiß.

³⁴Nõnda tuli Gibea ette kümme tuhat valitud meest kogu Iisraelist ja taplus oli kange; aga benjaminlased ei teadnud, et neile ligineb õnnetus.

³⁴Lajêb mil chi soldado, li sicßbileb ru saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Israel, queßxtiquib pletic saß li tenamit Gabaa ut cau queßpletic. Mâcßaß saß xchßôleb li ralal xcßajol laj Benjamín nak oc re xsachbal ruheb.

³⁵Ja Issand lõi Benjamini Iisraeli ees, ja Iisraeli lapsed hävitasid sel päeval Benjaminist kakskümmend viis tuhat ükssada meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

³⁵Li Kâcuaß quixtenkßaheb li ralal xcßajol laj Israel chi numtâc saß xbêneb li ralal xcßajol laj Benjamín. Ôb xcaßcßâl mil riqßuin jun ciento lix soldado li ralal xcßajol laj Benjamín queßcamsîc saß li cutan aßan.

³⁶Siis benjaminlased nägid, et nad olid löödud; ja Iisraeli mehed andsid benjaminlastele maad, sest nad lootsid varitsejate peale, keda nad olid seadnud Gibea vastu.

³⁶Ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßxqßue retal nak incßaß queßnumta saß xbêneb laj Israel. Lix qßuialeb li ralal xcßajol laj Israel queßâlinac chiruheb laj Benjamín xban nak cßojcßôqueb xchßôl riqßuineb li mukmûqueb chi xjun sutam li tenamit Gabaa.

³⁷Ja varitsejad tõttasid ning tungisid Gibeale kallale; varitsejad talitasid otsustavalt ja nad lõid mõõgateraga maha kogu linna.

³⁷Eb li cuînk mukmûqueb, queßcôeb chi junpât. Queßxjeqßui ribeb saß li tenamit Gabaa ut quilajeßxcamsi chi chßîchß chixjunileb li cuanqueb saß li tenamit Gabaa.

³⁸Ja Iisraeli meestel oli varitsejatega leppemärk: nad lasku linnast suur suitsupilv üles tõusta!

³⁸Ac queßxcßûb riqßuineb li queßxmuk rib nak teßril li sib yô chi takecß saß li tenamit, teßsukßîk chirix re teßoc chi pletic riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín.

³⁹Kui Iisraeli mehed tapluses pöördusid, benjaminlased olid alguses Iisraeli meestest maha löönud ligi kolmkümmend meest, sest nad mõtlesid: 'Nad on tõesti meie ees maha löödud nagu eelmises tapluses',

³⁹Eb laj Israel queßxbânu ribeb nak yôqueb chi êlelic chiruheb laj Benjamín. Eb li ralal xcßajol laj Benjamín ac queßxcamsiheb li lajêb xcaßcßâl chi cuînk aj Israel. Joßcan nak queßxye: —Ac xonumta saß xbêneb joß xkabânu xbên cua, chanqueb.

⁴⁰siis hakkas linnast tõusma leppemärk, suitsusammas. Ja kui benjaminlased pöördusid, vaata, siis tõusis kogu linn suitsuna taeva poole.

⁴⁰Tojoßnak queßiloc chirixeb ut queßril li sib li yô chi takecß saß xbên li tenamit Gabaa. Cßajoß nak queßsach xchßôleb li ralal xcßajol laj Benjamín.

⁴¹Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.

⁴¹Ut eb li ralal xcßajol laj Israel queßxsukßisi ribeb ut queßxtiquib cuißchic pletic riqßuineb. Qui-oc xxiuheb li ralal xcßajol laj Benjamín xban nak queßxqßue retal nak teßsachekß ruheb.

⁴²Nad pöördusid Iisraeli meeste eest kõrbe poole, aga taplus sai nad kätte; ja need, kes tulid linnadest, hävitasid neid eneste keskel.

⁴²Ut queßxtiquib êlelic chiruheb li ralal xcßajol laj Israel. Queßcôeb saß xjayal li chaki chßochß. Abanan incßaß queßru chi êlelic. Eb laj Israel li yôqueb chi êlc saß li tenamit quilajeßxcamsiheb li ralal xcßajol laj Benjamín.

⁴³Nad piirasid benjaminlased ümber ja jälitasid neid, tallasid neid maha puhkepaigast kuni vastu Gibead päikesetõusu poole.

⁴³Eb li ralal xcßajol laj Israel queßxsut eb li ralal xcßajol laj Benjamín. Ut quilajeßxcamsiheb. Naticla chak cuan cuiß li tenamit Menúha ut nacuulac saß xcaßyabâl li tenamit Gabaa li cuan saß li na-el cuiß li sakße.

⁴⁴Nõnda langes benjaminlastest kaheksateist tuhat meest; need kõik olid vaprad mehed.

⁴⁴Cuakxaklaju mil chi xsoldado xcomoneb li ralal xcßajol laj Benjamín queßcamsîc. Chixjunileb li queßcamsîc kßaxal cauheb rib chi pletic.

⁴⁵Siis nad pöördusid ümber ja põgenesid kõrbe, Rimmoni kalju suunas; aga Iisraeli lapsed noppisid maanteedelt ülejäänuist veel viis tuhat meest; ja nad ajasid neid taga kuni Gideomini ja lõid neist maha veel kaks tuhat meest.

⁴⁵Eb li jun chßol chic li ralal xcßajol laj Benjamín queßsukßi chirixeb ut queßoc chi êlelic saß li sakônac re Rimón li cuan saß li chaki chßochß. Ôb mil chic li queßcamsîc saß xyânkeb saß eb li be. Eb li ralal xcßajol laj Israel queßrâlinaheb toj saß li naßajej Gidom ut queßxcamsi cuib mil chic.

⁴⁶Nõnda oli kõiki sel päeval benjaminlastest langenuid kakskümmend viis tuhat meest, mõõgatõmbajat; need kõik olid vaprad mehed.

⁴⁶Chixjunileb li soldado reheb laj Benjamín li queßcamsîc saß li cutan aßan cuanqueb ôb xcaßcßâl mil chi cuînk, li kßaxal cauheb rib chi pletic.

⁴⁷Ainult kuussada meest pöördus ümber ja põgenes kõrbe, Rimmoni kalju peale; nad jäid Rimmoni kalju peale neljaks kuuks.

⁴⁷Abanan cuakib ciento chi cuînk queßêlelic ut queßxmuk ribeb saß li sakônac li cuan Rimón ut aran queßcuan câhib po.Ut eb li ralal xcßajol laj Israel queßcôeb saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb cuiß eb li ralal xcßajol laj Benjamín. Queßxcamsi chi chßîchß chixjunil li queßxtau, joß cristian, joßqueb ajcuiß li xul. Ut quilajeßxcßat chixjunileb lix tenamiteb.

⁴⁸Aga Iisraeli mehed läksid tagasi benjaminlaste juurde ja lõid need maha mõõgateraga, nii meessoost linlased kui loomad ja kõik, keda tabasid; nad panid põlema ka kõik linnad, mis ette juhtusid.

⁴⁸Ut eb li ralal xcßajol laj Israel queßcôeb saß chixjunileb li tenamit li cuanqueb cuiß eb li ralal xcßajol laj Benjamín. Queßxcamsi chi chßîchß chixjunil li queßxtau, joß cristian, joßqueb ajcuiß li xul. Ut quilajeßxcßat chixjunileb lix tenamiteb.