¹Iisraeli mehed olid Mispas vandunud, öeldes: 'Ükski meist ei anna oma tütart naiseks benjaminlastele!'

¹Eb li ralal xcßajol laj Israel queßxbânu jun li juramento aran Mizpa ut queßxye nak mâ jun reheb teßxsumub lix rabineb riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín.

²Kui rahvas tuli Peetelisse, siis nad istusid seal õhtuni Jumala ees, tõstsid häält ja nutsid suurt nuttu

²Ut chixjunileb laj Israel queßxchßutub ribeb aran Bet-el. Queßxnumsi li cutan aßan chiru li Kâcuaß toj qui-ecuu. Queßyâbac chi cau ut queßxye:

³ning ütlesid: 'Issand, Iisraeli Jumal, mispärast on Iisraelis sündinud see, et täna puudub Iisraelist üks suguharu?'

³—At Kâcuaß, lâat li kaDios lâo aj Israel. ¿Cßaßut nak xkacßul chi joßcaßin? ¿Cßaßut nak teßosokß chi junaj cua li jun xtêpaleb laj Israel? chanqueb.

⁴Teisel päeval tõusis rahvas vara ja ehitas sinna altari ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid.

⁴Cuulajak chic eb laj Israel queßcuacli ekßela ut queßxyîb jun li artal. Queßxqßue lix cßatbil mayej ut queßmayejac re nak teßxcßam cuißchic rib saß usilal riqßuin li Kâcuaß.

⁵Ja Iisraeli lapsed küsisid: 'Kes kõigist Iisraeli suguharudest ei ole tulnud koos kogudusega Issanda juurde?' Sest suur vanne oli pandud selle peale, kes ei tulnud Issanda juurde Mispasse, ja oli öeldud: 'Teda tuleb surmaga karistada!'

⁵Queßxye chi ribileb rib: —¿Ma cuanqueb kacomon incßaß queßcuulac nak kachßutub kib aran Mizpa re xlokßoninquil li Kâcuaß? Lâo kabânu li juramento nak teßcamsîk li incßaß queßcuulac chixchßutubanquil ribeb Mizpa, chanqueb.

⁶Ja Iisraeli lapsed kahetsesid oma venda Benjamini ning ütlesid: 'Täna on üks suguharu Iisraelist ära raiutud.

⁶Ut queßyotßeß xchßôleb xban li cßaßru queßxcßul eb li ralal xcßajol laj Benjamín ut queßxye: —Anakcuan teßosokß li jun xtêpaleb laj Israel.

⁷Kust peaksime leidma naised neile ülejäänutele? Sest me oleme vandunud Issanda juures, et me ei anna oma tütreist ühtegi neile naisteks.'

⁷¿Cßaßru takabânu re nak teßcuânk rixakileb li ralal xcßajol laj Benjamín li toj yoßyôqueb? Lâo ac xkabânu li juramento nak incßaß takasumub li karabin riqßuineb, chanqueb.

⁸Ja nad küsisid: 'Kas on Iisraeli suguharudest keegi, kes ei ole tulnud Issanda juurde Mispasse?' Ja vaata, Gileadi Jaabesist ei olnud ükski tulnud sõjaleeri koguduse juurde.

⁸Ut queßxye chi ribileb rib: —¿Ma cuanqueb saß xyânkeb li ralal xcßajol laj Israel li incßaß queßxchßutub ribeb chiru li Kâcuaß arin Mizpa? chanqueb. Ut queßxqßue retal nak eb li cuanqueb Jabes-galaad incßaß queßcuan aran nak queßxchßutub ribeb.

⁹Rahvas loeti ära, ja vaata, seal ei olnud ühtegi Gileadi Jaabesi elanikku.

⁹Queßxnau nak mâ aniheb xban nak queßpatzßeß xcßabaßeb ut mâ jun re li tenamit Jabes-galaad queßchakßoc xban nak mâ aniheb.

¹⁰Siis kogudus läkitas sinna kaksteist tuhat meest vapraist poegadest ja käskis neid, öeldes: 'Minge ja lööge mõõgateraga maha Gileadi Jaabesi elanikud, ka naised ja väetid lapsed!

¹⁰Ut eb li chßutchßûqueb aran queßxsiqßueb ru cablaju mil lix soldado li kßaxal cauheb rib chi pletic ut queßxye reheb: —Texxic aran Jabes-galaad ut têcamsiheb chixjunileb li cuanqueb aran, joß ixk, joß cocßal.

¹¹Tehke nõnda: kõik meesterahvad ja kõik naised, kes tunnevad meesterahva magatamist, hävitage sootuks!'

¹¹Têcamsiheb ajcuiß chixjunileb li cuînk ut eb li ixk li ac cuanjenakeb riqßuin cuînk, chanqueb.

¹²Nad leidsid Gileadi Jaabesi elanike hulgast nelisada tüdrukut, kes olid neitsid, kes ei olnud meest tunda saanud meesterahvast magatades; ja nad tõid need leeri Siilosse, mis on Kaananimaal.

¹²Câhib ciento li tukß ix li mâjiß cuanjenakeb riqßuin cuînk li queßxtau aran. Ut queßxcßameb saß li muhebâl li cuan aran Silo xcuênt Canaán.

¹³Siis terve kogudus läkitas käskjalad ja käskis rääkida benjaminlastega, kes olid Rimmoni kaljul, ja kuulutada neile rahu.

¹³Ut eb li chßutchßûqueb queßxtakla resil riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín li cuanqueb saß li sakônac aran Rimón. Queßxbokeb re nak teßxcßam cuißchic ribeb saß usilal.

¹⁴Ja benjaminlased tulid siis tagasi ja nad andsid neile naisteks need, kes olid jäetud elama Gileadi Jaabesi naiste hulgast; aga neist ei jätkunud neile.

¹⁴Joßcan nak eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßsukßi cuißchic ut eb li tukß ix li incßaß queßcamsîc aran Jabes-galaad queßqßueheß reheb chokß rixakileb. Abanan incßaß quitzßakloc xban nak nabaleb li cuînk.

¹⁵Ja rahvas kahetses Benjamini, sest Issand oli teinud lünga Iisraeli suguharudesse.

¹⁵Ut eb laj Israel queßrahoß xchßôleb chirixeb li ralal xcßajol laj Benjamín xban nak jun têp li ralal xcßajoleb laj Israel incßaß chic tzßakal ruheb.

¹⁶Ja koguduse vanemad ütlesid: 'Kust peaksime leidma naised neile ülejäänutele? Sest naised on Benjaminist hävitatud.'

¹⁶Ut eb li nequeßtaklan saß xyânkeb queßxye: —¿Cßaßru takabânu riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín li mâcßaß rixakileb xban nak quilajeßcamsîc chixjunileb li ixk? chanqueb.

¹⁷Ja nad ütlesid: 'Benjamini pääsenute omand on ju alles ja Iisraelist ei tohi kustutada ühtegi suguharu.

¹⁷Tento nak tâcuânk ralal xcßajoleb li ralal laj Benjamín re nak incßaß teßêlk saß xyânkeb laj Israel li xtêpaleb li ralal xcßajol laj Benjamín, chanqueb.

¹⁸Me ise aga ei või anda neile naisi oma tütreist.' Sest Iisraeli lapsed olid vandunud, öeldes: 'Neetud olgu, kes annab Benjaminile naise!'

¹⁸Queßxye ajcuiß: —Lâo incßaß naru takaqßueheb li karabin reheb xban nak xkabânu li juramento ut xkaye nak tzßektânanbilakeb li ani teßxqßueheb xrabin chokß rixakileb li ralal xcßajol laj Benjamín.

¹⁹Siis nad ütlesid: 'Vaata, igal aastal on Issanda püha Siilos, mis on põhja pool Peetelit, päikesetõusu pool Peetelist üles Sekemisse minevat maanteed, ja lõuna pool Leboonat.'

¹⁹Rajlal chihab nacuan jun li ninkße aran Silo re xlokßoninquil li Kâcuaß, chanqueb. Li tenamit Silo cuan saß xyiheb li cuib chi tenamit Bet-el ut Lebona. Bet-el nacana saß li sur. Lebona nacana saß li norte. Ut nachß riqßuin li tenamit Silo, saß li oriente, nanumeß li be li naxic toj Siquem.

²⁰Ja nad käskisid benjaminlasi, öeldes: 'Minge ja varitsege viinamägedes

²⁰Eb li nequeßtaklan saß xbêneb li tenamit queßxtakla resil riqßuineb li ralal xcßajol laj Benjamín ut queßxye reheb: —Ayukex aran Silo ut mukumak êrib saß xyânk li acuîmk uvas. Aran yôkex chi oybenînc.

²¹ja vaadake, ja vaata, kui Siilo tütred tulevad ringtantsu tantsima, siis tulge viinamägedest välja ja haarake endile igamees oma naine Siilo tütarde hulgast ja minge Benjamini maale!

²¹Kßesak êru chi iloc. Nak yôkeb chi ninkßeîk, eb li xkaßal teßêlk chi chßûtal re teßxajok. Chêjunilex lâex tex-êlk saß li naßajej li mukmûkex cuiß. Ut chi jûnkal têchap jûnkak lê rixakil saß xyânkeb li yôkeb chi xajoc ut texxic chi junpât saß lê tenamit.

²²Ja kui nende isad või vennad tulevad meiega riidlema, siis ütleme neile: Olge neile armulised meie pärast, sest me pole sõjas igaühele naist võtnud. Teie ei ole ju ka andnud neid neile, muidu oleksite nüüd ise süüdlased!'

²²Ut cui teßcuulak lix yucuaßeb malaj ut li raseb chixyebal ke cßaßut nak xcßulman chi joßcaßin, lâo takaye reheb, “Nakatzßâma chêru nak têbânu usilal reheb, ut têcanabeb li xkaßal chokß rixakileb. Lâo xocuulac saß li plêt ut incßaß xoru chixtaubal tzßakal li ixk re takaqßue chokß rixakileb. Moco xekßet ta li contrato li xebânu, xban nak moco lâex ta xexqßuehoc reheb. Yal elkßanbil ban xeßxbânu,” chaßko reheb.—

²³Ja benjaminlased tegid nõnda ning võtsid tantsijate hulgast naisi vastavalt oma arvule, röövides need; siis nad läksid ja tulid tagasi oma pärisosale, ehitasid linnad üles ja elasid neis.

²³Ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín queßxbânu joß quiyeheß reheb. Queßrelkßa li xkaßal re teßxcßam chokß rixakileb nak yôqueb chi xajoc li tukß ix. Queßsukßi saß li naßajej li quiqßueheß reheb junxil ut queßxyîb cuißchic lix tenamiteb ut aran queßcana chi cuânc.

²⁴Siis Iisraeli lapsed läksid sealt ära, igaüks oma suguharu ja suguvõsa juurde; igaüks läks sealt oma pärisosale.

²⁴Ut chixjunileb li ralal xcßajol laj Israel queßsukßi saß lix naßajeb, li quiqßueheß reheb junxil bar cuan cuiß li rochocheb ut eb li ralal xcßajol.Saß eb li cutan aßan mâcßaß xreyeb laj Israel. Chixjunileb queßxbânu li cßaßru queßraj xbânunquil xjuneseb.

²⁵Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.

²⁵Saß eb li cutan aßan mâcßaß xreyeb laj Israel. Chixjunileb queßxbânu li cßaßru queßraj xbânunquil xjuneseb.