¹Ja neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut, juhtus, et nälg oli maal. Siis läks üks mees Petlemmast Juudamaalt, et võõrana elada Moabi väljadel, tema ja ta naine ja kaks poega.

¹Saß eb li cutan nak cuanqueb laj rakol âtin chi taklânc saß xbêneb li tenamit Israel, quicuan jun li cueßej saß chixjunil li naßajej aßan. Ut cuan jun li cuînk aj Belén xcuênt Judá cô chi cuânc saß li tenamit Moab rochben li rixakil. Ut xcaßbichaleb li ralal quixcßam chirix.

²Selle mehe nimi oli Elimelek, ta naise nimi Noomi ja ta kahe poja nimed Mahlon ja Kiljon; nad olid efratlased Petlemmast Juudamaalt, ja nad tulid Moabi väljadele ning jäid sinna.

²Li cuînk aßan aj Elimelec xcßabaß ut li rixakil, aßan lix Noemí. Jun li ralal aj Mahlón xcßabaß ut li jun chic aj Quelión. Aßaneb laj efrateo li cuanqueb aran Belén xcuênt Judá. Queßcuulac saß li naßajej Moab ut aran queßcana.

³Aga Elimelek, Noomi mees, suri, ja Noomi jäi järele oma kahe pojaga.

³Ac cuanqueb chic aran, nak quicam laj Elimelec xbêlom lix Noemí. Ut lix Noemí quicana xjunes rochbeneb li cocßal cuib.

⁴Ja need võtsid endile moabi naised: ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt; ja nad elasid seal ligi kümme aastat.

⁴Mokon chic queßsumla li cuib chi al. Ut li cuib chi ixk li queßsumla cuiß, aßaneb aj Moab. Li jun xOrfa xcßabaß ut li jun chic xRut xcßabaß. Lajêb chihab na queßcuan aran.

⁵Siis surid ka mõlemad pojad, Mahlon ja Kiljon, ning naine jäi üksi, ilma oma kahest pojast ja mehest.

⁵Ut queßcam ajcuiß laj Mahlón ut laj Quelión. Ut lix Noemí quicana xjunes chi mâcßaß chic xbêlom ut chi mâcßaß chic lix yum cuib.

⁶Ta võttis siis oma miniatega kätte ja läks Moabi väljadelt tagasi, sest ta oli Moabi väljadel kuulnud, et Issand oli hoolitsenud oma rahva eest, andes neile leiba.

⁶Saß jun li cutan lix Noemí quirabi resil aran Moab nak li Kâcuaß quirosobtesi cuißchic lix tenamit ut cuanqueb chic xcua aran Judá. Joßcan nak lix Noemí quixcauresi rib chi êlc saß li naßajej cuan cuiß re tâsukßîk saß lix tenamit.

⁷Ta läks ära paigast, kus ta oli olnud, ja temaga koos ta kaks miniat. Aga olles teel tagasi Juudamaale,

⁷Queßel Moab lix Noemí rochbeneb li ralib ut yôqueb chi xic saß li tenamit Judá.

⁸ütles Noomi oma mõlemale miniale: 'Minge, pöörduge kumbki oma ema koju! Issand tehku teile head, nagu te olete teinud surnuile ja minule!

⁸Ut lix Noemí quixye reheb li ralib: —Ayukex chêcabichalex. Sukßinkex saß rochoch lê naß. Ut aß taxak li Kâcuaß chi-ilok xtokßobâl êru lâex joß xebânu nak quexcuan riqßuineb lin yum ut joß ajcuiß xebânu cuiqßuin lâin.

⁹Andku teile Issand, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!' Ja ta suudles neid. Aga nad tõstsid häält ja nutsid

⁹Ut aß taxak li Dios chiqßuehok êre nak texsumlâk cuißchic ut chexcuânk taxak chi sa saß êchßôl saß lê rochoch, chan lix Noemí reheb. Ut quixchakßrabiheb ut quirutzß ruheb. Ut eb li alibej queßoc chi yâbac.

¹⁰ning ütlesid temale: 'Ei, me läheme koos sinuga su rahva juurde!'

¹⁰Ut eb aßan queßxye: —Lâo incßaß tosukßîk. Toxic ban châcuix saß lâ tenamit, chanqueb.

¹¹Aga Noomi ütles: 'Minge tagasi, mu tütred! Miks peaksite tulema koos minuga? On mul siis veel poegi üsas, et need võiksid saada teile meesteks?

¹¹Abanan lix Noemí quixpuersi ruheb ut quixye reheb: —Ex incoß, sukßinkex. ¿Cßaßut nak têraj xic chicuix? ¿Ma toj teßcuânk ta biß chic incocßal lâin re texsumlâk cuißchic riqßuineb?

¹²Minge tagasi, mu tütred, minge, sest mina olen liiga vana, et minna mehele! Kui ma ütleksin: Mul on veel lootust, kui ma veel täna öösel saaksin mehele ja sünnitaksin poegigi,

¹²Sukßinkex, ex incoß. Lâin ac tîxin chic re tâcuânk inbêlom. Ut usta toj naru ninsumla chiru li cutan aßin, ut cui ta teßcuânk incocßal,

¹³kas tahaksite siis oodata, kuni nad suureks saavad? Kas tahate seni meheleminekust hoiduda? Ei, mu tütred, mina kannatan tõesti rohkem kui teie, et Issanda käsi mind on tabanud.'

¹³¿ma târûk ta biß toj têroybeni nak teßcuînkilokß? ¿Ma toj texcanâk chi joßcan chi incßaß texsumlâk roybeninquil eb aßan? Incßaß, ex incoß. Mâ jokße târûk. Kßaxal nim li raylal xqßue saß inbên li Kâcuaß. Ut kßaxal cuißchic târahokß saß inchßôl chirilbal nak yôkex chixcßulbal li raylal lâex inban lâin, chan.

¹⁴Aga nemad tõstsid häält ja nutsid veel enam; Orpa suudles seejärel oma ämma, kuna Rutt jäi tema seltsi.

¹⁴Ut eb li ralib queßoc cuißchic chi yâbac chi cau. Ut lix Orfa quirutzß ru lix Noemí ut quixchakßrabi ut quisukßi. Abanan lix Rut quicana rochben.

¹⁵Noomi ütles: 'Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Pöördu ka sina oma käliksele järele!'

¹⁵Ut lix Noemí quixye re lix Rut: —Lâ cuech alibejil xsukßi saß lix tenamit. Xsukßi riqßuineb lix dios. Ayu chirix aßan, chan lix Noemí.

¹⁶Kuid Rutt vastas: 'Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.

¹⁶Abanan lix Rut quichakßoc ut quixye re: —Mâye cue chi joßcan. Lâin incßaß tatincanab. Bar tatxic lâat, aran ajcuiß tinxic lâin. Bar tatcuânk lâat, aran ajcuiß tincuânk lâin. Lâ tenamit, aßanak ajcuiß lin tenamit lâin. Ut lâ Dios, aßanak ajcuiß lin Dios lâin.

¹⁷Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!'

¹⁷Bar tatcâmk lâat, aran ajcuiß tincâmk lâin ut aran ajcuiß tinmukekß. Joßcan taxak chixbânu cue li Kâcuaß ut joßcan taxak chixqßue cue nak caßaj cuiß li câmc tâjachok ke nak takacanab kib, chan lix Rut.

¹⁸Kui Noomi nägi, et Rutil oli kindel nõu temaga kaasa tulla, siis ta sellest enam ei rääkinud.

¹⁸Ut nak quixqßue retal lix Noemí nak kßaxal târaj xic chirix, mâcßaß chic quixye.

¹⁹Nii läksid nad mõlemad, kuni jõudsid Petlemma. Ja kui nad Petlemma tulid, siis oli kogu linn nende pärast liikvel ja naised küsisid: 'Kas see on Noomi?'

¹⁹Queßcôeb chixcabichaleb toj queßcuulac Belén. Nak queßoc saß li tenamit, chixjunileb queßsach xchßôl chi rilbal ut queßoc chi âtinac chi ribileb rib ut queßxye: —¿Ma aßan ta cuiß lix Noemí? chanqueb.

²⁰Aga tema vastas neile: 'Ärge hüüdke mind Noomiks, hüüdke mind Maaraks, sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust!

²⁰Ut lix Noemí quixye reheb: —Mêye chic xNoemí cue; xMara chic têye cue xban nak li nimajcual Dios xqßue jun nimla raylal saß inbên.

²¹Külluses läksin ma ära ja tühje käsi tõi Issand mind tagasi. Miks te hüüate mind Noomiks, sest Issand on tunnistanud minu vastu ja Kõigeväeline on teinud mulle paha!'

²¹Nak xin-el arin, numtajenak xsaylal saß inchßôl. Aßut nak xinsukßi chak, mâcßaß chic cuan cue xban nak joßcan quiraj li Dios. ¿Cßaßut nak têye Noemí cue? Li Kâcuaß xqßue jun raylal saß inbên. Li nimajcual Dios xinixrahobtesi, chan.Quisukßi ut lix Noemí saß lix tenamit rochben li ralib li quixcßam chak aran Moab. Queßel saß li tenamit Moab ut queßcuulac aran Belén saß xkßehil xtiquibanquil xsicßbal li cebada.

²²Nõnda tuli Noomi tagasi ja koos temaga moabi naine Rutt, ta minia, kes tuli ära Moabi väljadelt; ja nad jõudsid Petlemma odralõikuse alguseks.

²²Quisukßi ut lix Noemí saß lix tenamit rochben li ralib li quixcßam chak aran Moab. Queßel saß li tenamit Moab ut queßcuulac aran Belén saß xkßehil xtiquibanquil xsicßbal li cebada.