¹Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.

¹Cuan jun li cuînk rechßalal lix bêlom lix Noemí. Li cuînk aßan biom ut cuan xcuanquil. Aj Booz xcßabaß.

²Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: 'Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!' Ja ta vastas temale: 'Mine, mu tütar!'

²Saß jun li cutan lix Rut quixye re lix Noemí: —Tincuaj raj xic chixxocbal caßchßinak li cebada li natßaneß chiruheb laj xocol cebada. Lâin tinxocok chirixeb li ani teßcßuluk cue saß xyâlal, chan. Ut lix Noemí quichakßoc ut quixye: —Us. Ayu, at incoß.—

³Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.

³Ut lix Rut cô saß li naßajej yôqueb cuiß chi sicßoc cebada. Incßaß naxnau nak laj êchal re li chßochß, aßan laj Booz li rechßalal laj Elimelec li quicam aran Moab.

⁴Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: 'Issand olgu teiega!' Ja nad vastasid temale: 'Issand õnnistagu sind!'

⁴Saß li hônal aßan laj Booz quicßulun chak Belén ut quixqßue xsahil xchßôleb laj sicßol cebada ut quixye reheb: —Li Kâcuaß taxak chicuânk êriqßuin, chan. Ut eb aßan queßchakßoc ut queßxye re: —Li Kâcuaß taxak chi-osobtesînk âcue lâat, chanqueb.

⁵Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: 'Kelle noorik see on?'

⁵Laj Booz quixpatzß re li na-iloc re li cßanjel: —¿Ani li ixk aßan? chan.

⁶Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: 'See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;

⁶Li môs li na-iloc re li cßanjel quichakßoc ut quixye re: —Li ixk aßan aj Moab. Aßan li quichal chirix lix Noemí nak quisukßi chak saß li naßajej Moab.

⁷ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.'

⁷Aßan xtzßâma chicuu nak tincanab re tixxoc caßchßinak xcebada chirixeb laj sicßol cebada. Cau yô chi cßanjelac chalen nak xtiquib ekßela toj chalen anakcuan. Junpât ajcuiß xhilan, chan re laj Booz.

⁸Siis Boas ütles Rutile: 'Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!

⁸Ut laj Booz quixye re lix Rut: —At Kanaß, abi li cßaßru tinye âcue. Mâ bar chic tatxic chixsicßbal âcebada; caßaj cuiß arin. Arin tatcuânk rochbeneb lin môs ixk.

⁹Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!'

⁹Chaqßue retal li naßajej bar ac xeßsicßoc cuiß. Aran tatxic lâat chixsicßbal âcue. Ac xinye reheb lin môs nak incßaß tateßxchßißchßißi. Ut cui nachakic âcue, tatxic bar cuanqueb cuiß li cuc ut chacuucß âcue li haß li ac xeßrisi chak lin môs, chan laj Booz re lix Rut.

¹⁰Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: 'Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?'

¹⁰Lix Rut quixxulub lix jolom ut quixcuikßib rib chiru ut quixye re: —Kâcuaß, lâin mâcuaßin aj arin. Jalan lin tenamit. ¿Cßaßut nak nacacuil xtokßobâl cuu? chan.

¹¹Ja Boas vastas ning ütles temale: 'Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.

¹¹Quichakßoc laj Booz ut quixye re: —Ac cuabiom resil nak kßaxal châbilat riqßuin lix Noemí chalen nak xcam lâ bêlom. Xacanabeb chak lâ naß âyucuaß ut xacanab chak lâ tenamit ut xatchal arin chi cuânc saß xyânkeb li tenamit li incßaß ânauhom ruheb junxil.

¹²Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!'

¹²Aß taxak li Kâcuaß chi-osobtesînk âcue. Aß taxak li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, chikßajcâmûnk âcue riqßuin li yôcat chixbânunquil. Rubel rok rukß aßan xakßaxtesi âcuib ut xacßojob âchßôl riqßuin, chan.

¹³Ja Rutt ütles: 'Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.'

¹³Lix Rut quichakßoc ut quixye re: —Kßaxal châbilat, at Kâcuaß. Saß xyâlal xat-âtinac cuiqßuin ut xacßojob inchßôl. Xacuil xtokßobâl cuu usta lâin moco incßulub ta xban nak lâin mâcuaßin jun xcomoneb lâ môs ixk, chan.

¹⁴Söögiajal ütles Boas temale: 'Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!' Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.

¹⁴Nak quicuulac x-ôril li cuaßac, laj Booz quixbok lix Rut ut quixye re: —Quim arin chi cuaßac, chan re. Cueß li cua. Cuaßin. Tzßa lâ cua saß li vinagre li cuan saß li secß aßin, chan. Ut lix Rut quichunla chixcßatkeb laj sicßol cebada ut laj Booz quixqßue lix tzacaêmk. Lix Rut quicuaßac toj retal quicßojla xchßôl ut toj cuan relaß lix tzacaêmk li quicana.

¹⁵Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: 'Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!

¹⁵Ut chirix aßan qui-oc cuißchic lix Rut chixxocbal xcebada. Ut laj Booz quixye reheb lix môs: —Canabomak li ixk aßan chixxocbal caßchßinak re saß xyânkeb li ac bacßbo chi jôb ut mâcßaß têye re, re nak incßaß tâxutânâk.

¹⁶Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!'

¹⁶Checanabak jûnk jôbak aran re nak aßan tixxoc ut mâcßaß têye re, chan laj Booz.

¹⁷Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.

¹⁷Ac ecuu chic chi us nak quixcanab xxocbal lix cebada lix Rut. Tojoßnak quixten ru li joß qßuial quixxoc. Ut numenak na caßcßâl libra li ru li cebada quixxoc.

¹⁸Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.

¹⁸Quixcßam li joß qßuial quixxoc ut cô saß rochoch lix Noemí. Lix Noemí quixqßue retal li joß qßuial quixxoc. Ut lix Rut quixqßue ajcuiß re li relaß lix tzacaêmk li quixxoc.

¹⁹Ja ta ämm ütles temale: 'Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!' Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: 'Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas.'

¹⁹Ut lix Noemí quixpatzß re: —¿Bar xatcuulac chixsicßbal lâ cebada anakcuan? Kßaxal nabal xacßam chak. Osobtesinbil taxak li ani x-iloc chak xtokßobâl âcuu, chan. Ut lix Rut quixserakßi re lix Noemí ani aj iqßuin quicuulac chixsicßbal lix cebada. Quixye re: —Laj êchal re li chßochß li xincuulac cuiß chixsicßbal incebada, aßan aj Booz xcßabaß, chan.

²⁰Ja Noomi ütles oma miniale: 'Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!' Ja Noomi ütles temale: 'See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid.'

²⁰Lix Noemí quixye re li ralib: —Aß taxak li Kâcuaß chi-osobtesînk re li cuînk aßan. Li Kâcuaß quiruxtâna ku joß quixbânu junxil riqßuineb li queßcam. Tento saß xbên li cuînk aßan katenkßanquil xban nak aßan kechßalal, chan lix Noemí.

²¹Siis ütles moabi naine Rutt: 'Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!'

²¹Ut quixye ajcuiß lix Rut re lix Noemí: —Li cuînk aßan xye cue nak toj târûk tinxoc incebada aran saß xyânkeb lix môs ixk toj tâosokß xsicßbal ru li cebada, chan.

²²Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: 'See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul.'

²²Ut lix Noemí quixye re li ralib: —Us ajcuiß, at incoß, cui tatxic aran chixxocbal lâ cebada rochbeneb lix môs ixk. Incßaß tatxic saß jalan naßajej re nak incßaß tateßxchßißchßißi, chan.Joßcan nak lix Rut quixxoc lix cebada saß xyânkeb lix môs ixk laj Booz toj retal quirakeß xxocbal ru li trigo ut li cebada. Ut lix Rut aran quicuan riqßuin lix Noemí.

²³Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.

²³Joßcan nak lix Rut quixxoc lix cebada saß xyânkeb lix môs ixk laj Booz toj retal quirakeß xxocbal ru li trigo ut li cebada. Ut lix Rut aran quicuan riqßuin lix Noemí.