¹Ja ta ämm Noomi ütles temale: 'Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?

¹Saß jun li cutan lix Noemí quixye re lix Rut: —At incoß, lâin tincuaj xsicßbal junak âbêlom re tatcuânk saß âjun cablal chi sa saß âchßôl.

²Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled koos olnud, meie sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.

²Cßoxla. ¿Ma mâcuaß ta biß kechßalal laj Booz, lix patroneb li ixk li xatxococ cuiß chak cebada? Aßan tâxic saß xcßalebâl chiru a kßojyîn aßin re risinquil saß rix lix cebada.

³Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks, enne kui ta söömise ja joomise on lõpetanud.

³Bânu li cßaßru tinye âcue. Tat-atînk ut tâqßue âsununquil ban. Tâtikib âcuib chi châbil ut tatxic aran. Abanan mâcßut âcuib chiru laj Booz nak toj mâjiß narakeß chi cuaßac ut chi ucßac.

⁴Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab, ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb sulle, mis sa pead tegema.'

⁴Tâqßue retal chi us bar tixyocob rib chi cuârc. Nak ac yôk chi cuârc, tatxic aran. Tâcuisi li ris chi rok ut tatyoclâk aran chi rok. Chirix aßan, laj Booz tixye âcue cßaßru tâbânu, chan lix Noemí.

⁵Ja Rutt vastas temale: 'Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.'

⁵Lix Rut quichakßoc ut quixye: —Tinbânu chixjunil li cßaßru xaye cue, chan.

⁶Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud.

⁶Ut lix Rut cô saß li naßajej li bar yôqueb cuiß chirisinquil saß rix li cebada. Ut quixbânu chixjunil li quiyeheß re xban lix Noemí.

⁷Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta läks magama viljahunniku äärde; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles jalgade katte ning heitis magama.

⁷Ut nak ac xrakeß chi cuaßac ut chi ucßac, quicßojla xchßôl laj Booz. Tojoßnak quixyocob rib aran chixcßatk jun tûb li cebada ut quicuar. Mokon lix Rut quicuulac. Incßaß na-ecßan nak quirisi li ris chi rok ut quixyocob rib aran.

⁸Aga keskööl mees võpatas ja pööras end, ja vaata, naine magas ta jalgade juures.

⁸Tuktu kßojyîn qui-aj ru laj Booz. Quixsukßisi rib ut quisach xchßôl nak quixqßue retal nak cuan jun li ixk yocyo chi rok.

⁹Ja ta küsis: 'Kes sa oled?' Ja naine vastas: 'Mina olen Rutt, su teenija. Laota hõlm oma teenija peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!'

⁹Laj Booz quixpatzß re: —¿Anihat lâat? chan. Lix Rut quichakßoc ut quixye re: —At Kâcuaß, lâin lix Rut laj cßanjel châcuu. Lâat kechßalal ut tento nak lâat tat-ilok cue. Lâin tincuaj nak tatsumlâk cuiqßuin, chan.

¹⁰Siis ta ütles: 'Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.

¹⁰Laj Booz quichakßoc ut quixye re: —Li Kâcuaß Dios taxak chi-osobtesînk âcue xban nak kßaxal nabal cuißchic li usilal yôcat chixbânunquil riqßuin aßin. Xru raj xasicß junak cuînk toj sâj chicuu lâin, usta biom usta nebaß. Abanan incßaß xabânu chi joßcan.

¹¹Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!

¹¹At Kanaß, matcßoxlac chirix li yôcat chixtzßâmanquil. Chixjunileb li tenamit nequeßxnau nak tîc âchßôl. Lâin tinbânu li cßaßru yôcat chixtzßâmanquil chicuu.

¹²On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka lunastaja, kes on ligem kui mina.

¹²Yâl nak lâin rechßalal lâ bêlom camenak. Abanan cuan jun chic cuînk tzßakal ajcuiß rechßalal chicuu lâin.

¹³Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada, hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis lunastan mina sind, nii tõesti kui Issand elab. Maga hommikuni!'

¹³Numsi li kßojyîn arin. Cuulaj tinâtinak riqßuin li cuînk aßan. Cui aßan târaj tixbânu li tenebanbil saß xbên xbânunquil, chixbânuhak. Cui ut aßan incßaß naraj, relic chi yâl ninye âcue chiru li Dios, lâin tinbânu li cßaßru nacacuaj. Tintoj li joß qßuial tento xtojbal ut tinsumlâk âcuiqßuin re nak lâin chic tin-ilok âcue. Anakcuan cuarin arin toj tâsakêuk, chan.

¹⁴Ja Rutt magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: 'Ärgu saagu teatavaks, et naine on tulnud siia rehealusesse!'

¹⁴Ut lix Rut quixnumsi li kßojyîn aran chi rok laj Booz. Ut cuulajak chic nak toj mâjiß nacutanoß quicuacli lix Rut. Laj Booz incßaß quiraj nak tânaßekß nak quicuar jun li ixk saß li naßajej bar nequeßrisi cuiß rix li cebada.

¹⁵Ja ta ütles: 'Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see lahti!' Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani temale selga; ja ta läks linna.

¹⁵Ut laj Booz quixye re lix Rut: —Cßam chak lâ tßicr ut hel ru, chan. Nak lix Rut quixhel lix tßicr chiru, laj Booz quixqßue li cebada saß li tßicr. Numenak na cuakib bisoc li quixqßue re. Tojoßnak quixtaksi saß xbên xtel ut lix Rut cô saß li tenamit.

¹⁶Ja Rutt tuli oma ämma juurde ning see küsis: 'Kuidas sul läks, mu tütar?' Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,

¹⁶Nak quicuulac cuißchic saß li rochoch, lix Noemí quixpatzß re: —¿Cßaßru xatcana cuiß, at incoß? ¿Ma us x-el li xabânu? chan. Ut lix Rut quixserakßi re chixjunil li quixye laj Booz.

¹⁷ja ütles: 'Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles: Ära mine oma ämma juurde tühje käsi!'

¹⁷Ut quixye ajcuiß re lix Noemí: —Xqßue cue li cuakib bisoc chi cebada aßin. Xye cue nak incßaß us cui tinsukßîk cuißchic âcuiqßuin chi mâcßaß tincßam chak, chan lix Rut.Ut lix Noemí quixye re: —Anakcuan, at incoß, koybenihak cßaß na ru tâcßulmânk. Lâin ninnau nak laj Booz incßaß tixcanab chi joßcan. Toj retal tixyîb ru chiru ajcuiß li cutan aßin, chan lix Noemí.

¹⁸Ja ämm ütles: 'Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja toime saatnud!'

¹⁸Ut lix Noemí quixye re: —Anakcuan, at incoß, koybenihak cßaß na ru tâcßulmânk. Lâin ninnau nak laj Booz incßaß tixcanab chi joßcan. Toj retal tixyîb ru chiru ajcuiß li cutan aßin, chan lix Noemí.