¹Ja Jerubbaal, see on Gideon, tõusis vara üles, samuti kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad lõid leeri üles Harodi allika juurde: midjanlaste leer jäi temast põhja poole, alates Moore mäekünkast tasandikul.

¹Quicuacli toj ekßela laj Gedeón, li nequeßxye ajcuiß Jerobaal re. Ut chixjunileb li queßcôeb chirix queßxchßutub ribeb cuan cuiß li yußam haß Harod. Lix muhebâleb laj Madián cuan saß li norte jun pacßal li tzûl More saß li ru takßa.

²Ja Issand ütles Gideonile: 'Sinuga on kaasas liiga palju rahvast, et võiksin anda midjanlased nende kätte, et Iisrael ei hakkaks kiitlema minu ees, öeldes: Mu oma käsi päästis minu.

²Ut li Kâcuaß Dios quixye re laj Gedeón: —Kßaxal nabaleb li soldado cuanqueb âcuochben. Cui tincanabeb chi numtâc saß xbêneb laj Madián, teßxye nak xjuneseb xeßxbânu ut teßxqßue xlokßal xjuneseb rib ut incßaß teßxqßue inlokßal lâin.

³Ja nüüd hüüa siis rahva kuuldes ja ütle: Kes kardab ja on arg, see mingu tagasi ja lahkugu Gileadi mäelt!' Ja rahvast läks tagasi kakskümmend kaks tuhat, aga kümme tuhat jäi.

³Tâye reheb chi joßcaßin: “Li joß qßuialex li yô êxiu texsukßîk saß lê rochoch. Ut eb li ani incßaß yôqueb xxiu teßcanâk arin saß li tzûl Galaad cuochben lâin, chaßkat reheb,” chan li Dios. Ut laj Gedeón quixbânu joß quiyeheß re xban li Dios. Joßcan nak queßsukßi saß rochocheb li cuib xcaßcßâl mil chi cuînk. Ut li lajêb mil chic queßcana rochben laj Gedeón.

⁴Ja Issand ütles Gideonile: 'Rahvast on veelgi palju. Vii nad alla vee juurde, siis ma katsun nad seal läbi sinu jaoks. See, kelle kohta ma sulle ütlen: Tema mingu koos sinuga!, mingu koos sinuga; aga igaüks, kelle kohta ma sulle ütlen: Tema ärgu mingu koos sinuga!, ärgu mingu!'

⁴Ut li Kâcuaß quixye cuißchic re laj Gedeón: —Toj nabaleb li soldado li cuanqueb âcuochben. Cßameb chire li nimaß chi ucßac. Ut aran tinyal rixeb. Lâin tinye âcue bar cuan li teßxic châcuix ut bar cuan li incßaß teßxic châcuix, chan li Dios.

⁵Ja Gideon viis rahva alla vee äärde. Ja Issand ütles Gideonile: 'Igaüks, kes lakub keelega vett nagu koer, pane eraldi, samuti igaüks, kes laskub põlvili jooma!'

⁵Laj Gedeón quixcßameb chire li haß. Ut li Kâcuaß Dios quixye re: —Chixjunileb li nequeßxlec chi rukßeb li haß ut nequeßxrekß joß nequeßxbânu li tzßiß tâcuisiheb saß xyânkeb li nequeßxcuikßib ribeb chi ucßac, chan.

⁶Ja nende arv, kes lakkusid käest suhu, oli kolmsada meest, aga kõik ülejäänud rahvas oli laskunud põlvili vett jooma.

⁶Oxib ciento ajcuiß chi cuînk li queßxlec li haß chi rukßeb ut queßxrekß. Ut eb li jun chßol chic queßxcuikßib ribeb chi ucßac.

⁷Ja Issand ütles Gideonile: 'Nende kolmesaja mehega, kes lakkusid, ma päästan teid ja annan midjanlased su kätte; aga kõik muu rahvas mingu igaüks koju!'

⁷Li Kâcuaß quixye re laj Gedeón: —Eb li oxib ciento chi cuînk li queßxrekß li haß, aßan eb li teßxic châcuix chi pletic riqßuineb laj Madián. Ut eb li jun chßol chic, taklaheb saß rochocheb. Lâin tincolok êre chiruheb laj Madián ut tinkßaxtesiheb saß êrukß lâex, chan.

⁸Ja nad võtsid rahva teemoona ja nende sarvpasunad enestega kaasa, aga kõik muud Iisraeli mehed ta saatis ära, igaühe tema telki; need kolmsada meest ta aga jättis; ja midjanlaste leer oli temast allpool orus.

⁸Joßcan nak laj Gedeón quixtaklaheb chixjunileb saß lix muhebâleb. Caßaj chic li oxib ciento queßcana rochben. Ut quicana rochbeneb li cßaßru tâcßanjelak chiruheb joßqueb ajcuiß li trompeta. Lix muhebâleb laj Israel cuan takecß ut lix muhebâleb laj Madián cuan saß li ru takßa.

⁹Ja sel ööl sündis, et Issand ütles temale: 'Tõuse, mine alla leeri, sest ma annan selle su kätte!

⁹Saß ajcuiß li kßojyîn aßan li Dios quixye re laj Gedeón: —Ayu cuan cuiß lix muhebâleb laj Madián xban nak anakcuan tinkßaxtesiheb aßan saß âcuukß.

¹⁰Aga kui sa kardad minna, siis mine alla leeri koos oma teenri Puuraga

¹⁰Abanan cui nacatxucuac chi pletic riqßuineb, ayu âcuochben laj Fura lâ môs cuan cuiß lix muhebâleb.

¹¹ja kuula, mida nad räägivad; siis kinnitatakse pärast seda su käsi ja sa oled võimeline minema alla leeri!' Ja ta läks koos oma teenri Puuraga alla leeri valvesalkade juurde.

¹¹Tâcuabi nak yôkeb chi âtinac eb laj Madián. Nak tâcuabi li cßaßru yôkeb chixyebal, tâcacuûk âchßôl chi pletic riqßuineb, chan li Dios. Ut laj Gedeón rochben laj Fura lix môs queßcôeb cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Madián.

¹²Ja midjanlased, amalekid ja kõik hommikumaalased lebasid orus, nõnda palju nagu rohutirtse, ja nende kaameleid oli arvamatu palju, nõnda palju nagu liiva mere ääres.

¹²Eb laj Madián ut eb laj Amalec ut eb li queßchal saß li oriente chanchaneb jun tûb chi aj sâcß saß li ru takßa xban nak kßaxal nabaleb. Nabaleb lix camellos. Chanchan xqßuial li samaib li cuan chire li palau.

¹³Ja kui Gideon tuli, vaata, siis jutustas üks mees teisele unenägu ja ütles: 'Vaata, ma nägin und ja ennäe, üks odraleivakook veeres midjanlaste leeri, jõudis telgini ja tõukas seda, nõnda et see langes maha ja pööras alumise poole peale; ja telk jäigi lamama.'

¹³Nak quicuulac aran, laj Gedeón quirabi nak jun li cuînk yô chixserakßinquil lix matcß re li jun chic. Quixye re: —Joßcaßin xinmatqßue. Saß lin matcß xcuil nak jun li caxlan cua yîbanbil riqßuin cebada yô chak chi tolcßoc chiru tzûl. Quichal arin saß li kanaßaj. Quixtochß jun li kamuhebâl ut li muhebâl quitßaneß saß chßochß, chan.

¹⁴Ja teine vastas ning ütles: 'See pole midagi muud kui Iisraeli mehe, Joase poja Gideoni mõõk. Jumal on andnud tema kätte midjanlased ja kogu leeri.'

¹⁴Ut li rochben quixye re: —Aßan retalil lix chßîchß laj Gedeón, li ralal laj Joás laj Israel. Li Kâcuaß Dios toxkßaxtesi chikajunilo lâo aj Madián saß rukß aßan, chan.

¹⁵Kui Gideon oli kuulnud unenäo jutustust ja selle seletust, siis ta kummardas ja läks tagasi Iisraeli leeri ning ütles: 'Tõuske, sest Issand on andnud Midjani leeri teie kätte!'

¹⁵Nak laj Gedeón quirabi lix matcß li cuînk ut lix yâlal, quixlokßoni li Dios. Quisukßi cuanqueb cuiß lix muhebâleb laj Israel. Quixye reheb: —Cuaclinkex chi junpât. Li Kâcuaß Dios toxtenkßa chi numtâc saß xbêneb lix soldado laj Madián, chan.

¹⁶Ja ta jaotas need kolmsada meest kolmeks salgaks, andis neile kõigile kätte sarvpasunad ja tühjad kruusid ning tõrvikud kruuside jaoks.

¹⁶Laj Gedeón quixchßutubeb li oxib ciento chi soldado. Oxib chßûtal quirisiheb. Ut quixqßueheb junjûnk xtrompeta saß rukßeb chixjunileb ut quixqßue ajcuiß junjûnk xcuqueb cuan xam chi saß.

¹⁷Ja ta ütles neile: 'Vaadake mind ja tehke nõndasamuti! Vaata, kui ma olen jõudnud leeri servani, siis tehke nõnda, nagu mina teen!

¹⁷Ut quixye reheb: —Têqßue retal li cßaßru tinbânu lâin. Nak acak xocuulac cuan cuiß lix muhebâleb, lâex têbânu li cßaßru tinbânu lâin.

¹⁸Kui ma puhun sarve, mina ja kõik, kes on koos minuga, siis puhuge ka teie sarvi ümber kogu leeri ja hüüdke: Issanda ja Gideoni eest!'

¹⁸Nak tinyâbsi li trompeta lâin cuochbeneb li cuanqueb cuochben, têyâbasi ajcuiß lê re lâex li cuanquex chi xjun sutam lix muhebâleb laj Madián. Ut têjap êre chixyebal: “Saß xcßabaß li Dios ut saß xcßabaß ajcuiß laj Gedeón tonumtâk saß êbên,” chaßkex.—

¹⁹Ja Gideon ning sada meest, kes olid koos temaga, jõudsid leeri serva keskmise öövahikorra alguses, just siis kui valvurid olid seatud kohtadele. Siis nad puhusid sarvi ja purustasid kruusid, mis neil käes olid.

¹⁹Ut queßcuulac jun pacßal lix muhebâleb laj Madián laj Gedeón rochbeneb li jun ciento chi soldado li queßcôeb chirix. Tuktu kßojyîn queßcuulac laj Gedeón. Tojeß ajcuiß teßxjal ribeb li soldado aj Madián li nequeßcßacßalen re li naßajej aßan. Queßxyâbasi lix trompeta laj Gedeón ut eb li rochben ut queßxjor li cuc li yôqueb chixcßambal saß rukßeb.

²⁰Ja need kolm salka puhusid sarvi, lõid kruusid katki, haarasid vasakusse kätte tõrviku, paremasse kätte sarve puhumiseks ja hüüdsid: 'Issanda ja Gideoni mõõk!'

²⁰Ut li oxib chßûtal chi soldado quilajeßxyâbasi lix trompeta ut quilajeßxjor lix cuqueb. Saß lix nim ukßeb cuan lix trompeta ut saß lix tzße ukßeb cuan lix xameb. Ut queßxjap reheb chixyebal: —Saß xcßabaß li Dios ut saß xcßabaß ajcuiß laj Gedeón tonumtâk saß êbên, chanqueb.

²¹Ja igaüks jäi seisma oma kohale ümber leeri. Aga kogu leer jooksis, karjus ja põgenes.

²¹Ut chixjunileb lix soldado laj Gedeón queßcana saß xnaßajeb chi xjun sutam lix muhebâleb laj Madián. Ut eb li soldado aj Madián japjôqueb re xban xxiuheb nak yôqueb chi êlelic.

²²Ja nad puhusid kolmesaja sarvega ning Issand pööras ühe mõõga teise vastu, ja seda kogu leeris; ja leer põgenes kuni Beet-Sittani Serera suunas, kuni Aabel-Mehola rannani Tabbati juures.

²²Ut eb li oxib ciento chi soldado yôqueb chixyâbasinquil lix trompeta. Ut li Kâcuaß quixsach xnaßlebeb li soldado aj Madián ut chi ribileb rib queßxcamsi ribeb. Joß qßuial li incßaß queßxcamsi ribeb queßêlelic ut queßcôeb toj Bet-sita saß xjayal li naßajej Zerera ut queßcuulac toj saß li naßajej Abel-mehola li cuan nachß riqßuin Tabat.

²³Ja Iisraeli mehed kutsuti kokku Naftalist, Aaserist ja kogu Manassest, ja nad ajasid midjanlasi taga.

²³Laj Gedeón quixtakla xbokbaleb laj Israel. Aßan eb li ralal xcßajol laj Neftalí, joßqueb ajcuiß li ralal xcßajol laj Aser ut eb li ralal xcßajol laj Manasés. Ut côeb chirixeb laj Madián chixchapbaleb.

²⁴Ja Gideon läkitas käskjalad kogu Efraimi mäestikku, öeldes: 'Tulge alla midjanlaste vastu ja lõigake neil ära veed kuni Beet-Baarani, samuti Jordan!' Nõnda kutsuti kõik Efraimi mehed kokku ja nad lõikasid ära veed kuni Beet-Baarani, ja Jordani.

²⁴Ut laj Gedeón quixtakla lix takl saß lix naßaj laj Efraín, li tzûl ru, ut quixye reheb: —Cauresihomak êrib chixcßulbaleb laj Madián. Texxic saß eb li naßajej Bet-bara bar incßaß cham chi us li haß, ut têram xbeheb laj Madián re nak incßaß teßnumekß jun pacßal li nimaß Jordán, chan. Ut eb li ralal xcßajol laj Efraín queßxbânu joß quiyeheß reheb.Ut queßxchap cuibeb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj Madián. Aßaneb laj Oreb ut laj Zeeb. Laj Oreb queßxcamsi saß li sakônac Oreb xcßabaß. Ut queßxcamsi laj Zeeb saß li naßajej li naxyatzß cuiß lix uvas laj Zeeb. Nak queßsukßi chak chirâlinanquileb laj Madián, queßxcßam chak lix jolomeb laj Oreb ut laj Zeeb ut queßxkßaxtesi re laj Gedeón jun pacßal li nimaß Jordán.

²⁵Ja nad võtsid vangi kaks Midjani vürsti, Oorebi ja Seebi; nad tapsid Oorebi Oorebi kaljul ja Seebi Seebi surutõrres, ja nad ajasid midjanlasi taga; ja nad tõid Oorebi ja Seebi pead Gideonile teisele poole Jordanit.

²⁵Ut queßxchap cuibeb li nequeßtaklan saß xyânkeb laj Madián. Aßaneb laj Oreb ut laj Zeeb. Laj Oreb queßxcamsi saß li sakônac Oreb xcßabaß. Ut queßxcamsi laj Zeeb saß li naßajej li naxyatzß cuiß lix uvas laj Zeeb. Nak queßsukßi chak chirâlinanquileb laj Madián, queßxcßam chak lix jolomeb laj Oreb ut laj Zeeb ut queßxkßaxtesi re laj Gedeón jun pacßal li nimaß Jordán.