¹Aga Efraimi mehed küsisid temalt: 'Miks sa tegid meile seda, et ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?' Ja nad riidlesid temaga kangesti.

¹Eb li ralal xcßajol laj Efraín queßjoskßoß ut queßxcuechßi laj Gedeón ut queßxye re: —¿Cßaßut nak xabânu chi joßcan? ¿Cßaßut nak incßaß xatakla kabokbal nak xcôex chi pletic riqßuineb laj Madián? chanqueb re.

²Ja tema vastas neile: 'Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud? Eks ole Efraimi järelnoppimine parem kui Abieseri viinamarjalõikus?

²Ut laj Gedeón quixye reheb: —¿Cßaßru xinbânu lâin? ¿Ma mâcuaß ta biß lâex nabal xebânu chiku lâo? Lâo caßchßin ajcuiß xkabânu. Abanan lâex nabal xebânu.

³Teie kätte andis Jumal Midjani vürstid Oorebi ja Seebi. Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?' Kui ta nõnda rääkis, siis nende pahameel tema vastu andis järele.

³Li Dios quixkßaxtesi saß êrukß lâex laj Oreb ut laj Zeeb, li cuib li nequeßtaklan saß xbêneb laj Madián. Lâex nabal xebânu chiru li xkabânu lâo, chan. Riqßuin li quixye laj Gedeón, quinumeß lix joskßileb.

⁴Ja Gideon tuli Jordani äärde ning läks sellest üle, tema ja need kolmsada tagaajamisest väsinud meest, kes olid koos temaga.

⁴Laj Gedeón rochbeneb li oxib ciento chi cuînk queßcuulac chire li nimaß Jordán ut queßnumeß jun pacßal. Lublûqueb ut tacuajenakeb, abanan toj queßxqßue xchßôl chixchapbaleb li xicß nequeßiloc reheb.

⁵Siis ta ütles Sukkoti meestele: 'Andke ometi leivakakukesi rahvale, kes mu kannul käib, sest nad on väsinud; mina ajan taga Midjani kuningaid Sebahit ja Salmunat.'

⁵Nak queßcuulac saß li tenamit Sucot, laj Gedeón quixye reheb li cuanqueb aran: —Nintzßâma chêru nak têbânu li usilal. Têqßue xtzacaêmkeb li cuînk li cuanqueb cuochben xban nak tacuajenakeb. Lâo yôco chirâlinanquileb re takachapeb laj Zeba ut laj Zalmuna lix reyeb laj Madián, chan.

⁶Aga Sukkoti vürstid küsisid: 'Kas on Sebahi ja Salmuna rusikas sul juba pihus, et peame su väele leiba andma?'

⁶Abanan eb li nequeßtaklan aran Sucot queßxye re: —¿Cßaßut nak takaqßue xcuaheb lâ soldado? ¿Ma ac xechapeb ta biß laj Zeba ut laj Zalmuna? chanqueb.

⁷Ja Gideon vastas: 'Tõesti, kui Issand annab mu kätte Sebahi ja Salmuna, siis ma peksan teie ihu kõrbekibuvitste ja ohakatega!'

⁷Laj Gedeón quixye reheb: —Nak li Kâcuaß acak xkßaxtesiheb saß kukß laj Zeba ut laj Zalmuna, lâin tinsukßîk êriqßuin ut tinqßue êlôb ut texinrahobtesi riqßuin li qßuix li nacuan saß li chaki chßochß, chan.

⁸Siis ta läks sealt üles Penueli ja rääkis neile sedasama; ja Penueli mehed vastasid temale nõnda, nagu Sukkoti mehed olid vastanud.

⁸Ut laj Gedeón rochbeneb lix soldado queßcôeb Peniel. Ut quixtzßâma cuißchic usilal chiruheb joß quixbânu aran Sucot. Ut eb li cuanqueb Peniel queßxye re joß li queßxye li cuanqueb aran Sucot.

⁹Ta tõotas siis ka Penueli meestele, öeldes: 'Kui ma rahuga tagasi tulen, siis ma kisun selle torni maha!'

⁹Joßcan nak laj Gedeón quixye reheb: —Nak acak xonumta saß xbêneb li xicß nequeßiloc ke, lâo tosukßîk arin, ut takatßan li ochoch aßin li najt xteram, chan.

¹⁰Aga Sebah ja Salmuna olid Karkoris ja koos nendega nende väed, ligi viisteist tuhat, kõik, kes olid üle jäänud kogu hommikumaalaste väest; aga langenuid oli sada kakskümmend tuhat mõõgameest.

¹⁰Laj Zeba ut laj Zalmuna cuanqueb saß li naßajej Carcor rochbeneb oßlaju mil lix soldado. Caßaj cuiß eb aßan li toj yoßyôqueb. Li jun ciento mil riqßuin junmay mil chic ac queßcamsîc saß li plêt.

¹¹Ja Gideon läks üles mööda telgielanike teed ida pool Nobahit ja Jogbehat ja lõi väge, sest vägi oli muretu.

¹¹Laj Gedeón rochbeneb lix soldado yôqueb chi xic saß li be li cuan saß xnubâl li chaki chßochß li cuan saß xjayal li oriente riqßuineb li tenamit Noba ut Jogbeha. Nak mâcßaß saß xchßôleb laj Madián, laj Gedeón rochbeneb lix soldado queßoc chi pletic riqßuineb.

¹²Sebah ja Salmuna põgenesid, aga Gideon ajas neid taga ja võttis vangi mõlemad Midjani kuningad, Sebahi ja Salmuna, ja peletas minema kogu leeri.

¹²Laj Zeba ut laj Zalmuna li cuib chi xreyeb laj Madián, queßoc chi êlelic chiruheb, abanan eb laj Gedeón queßrâlinaheb toj retal queßxchap laj Zeba ut laj Zalmuna. Ut eb lix soldado queßsach xchßôleb xban xxiuheb.

¹³Kui Gideon, Joase poeg, tuli tagasi taplusest Heresi tõusutee juures,

¹³Nak laj Gedeón li ralal laj Joás queßsukßi chak chi pletic, queßnumeß saß li be li naxic saß li naßajej Heres.

¹⁴siis ta sai kätte ühe noore mehe Sukkoti meestest ja küsitles teda; ja see kirjutas temale üles Sukkoti vürstid ja vanemad, seitsekümmend seitse meest.

¹⁴Ut aran queßxchap jun li sâj al aj Sucot ut queßxpatzß re ani xcßabaßeb li nequeßtaklan aran Sucot. Li al quixtzßîba xcßabaßeb li cuuklaju xcâcßâl chi cuînk li nequeßtaklan joß eb ajcuiß li nequeßcßamoc be saß li tenamit aßan.

¹⁵Siis ta tuli Sukkoti meeste juurde ja ütles: 'Vaata, siin on Sebah ja Salmuna, kelle pärast te pilkasite mind, öeldes: Kas on Sebah ja Salmuna sul juba käes, et peame su väsinud meestele leiba andma?'

¹⁵Ut laj Gedeón rochbeneb lix soldado queßcôeb Sucot. Laj Gedeón quixye reheb li cuanqueb aran: —¿Ma jultic êre chanru nak xinêhob saß xcßabaß laj Zeba ut laj Zalmuna? ¿Ma toj cuan saß êchßôl nak incßaß xeqßue xcuaheb lin soldado, usta tacuajenakeb, nak xinpatzß êre? “¿Ma ac xexnumta ta biß saß xbêneb laj Zeba ut laj Zalmuna?” chanquex ke. Arin cuanqueb anakcuan, chan laj Gedeón.

¹⁶Ja ta võttis linna vanemad, ja kõrbekibuvitsu ja ohakaid ja andis neid tunda Sukkoti meestele.

¹⁶Laj Gedeón quixchap li qßuix li nacuan saß li chaki chßochß. Ut riqßuin aßan quixrahobtesiheb li nequeßtaklan aran Sucot.

¹⁷Ja ta kiskus maha Penueli torni ning tappis linna mehed.

¹⁷Ut queßxjucß ajcuiß li cab li najt xteram aran Peniel ut queßxcamsiheb li cuînk li cuanqueb saß li tenamit aßan.

¹⁸Ja ta küsis Sebahilt ja Salmunalt: 'Missugused olid need mehed, kelle te Taaboril tapsite?' Ja nad vastasid: 'Need olid niisugused nagu sina. Igaüks välimuselt nagu kuningapoeg.'

¹⁸Laj Gedeón quixpatzß reheb laj Zeba ut laj Zalmuna: ¿Chanruheb li cuînk li quecamsiheb aran Tabor? chan. Queßxye re: —Chanchaneb ajcuiß lâat. Chanchaneb ralal rey, chanqueb.

¹⁹Ja tema ütles: 'Need olid mu vennad, mu ema pojad. Nii tõesti kui Issand elab: kui oleksite jätnud nad elama, ma ei tapaks teid!'

¹⁹Laj Gedeón quixye reheb: —Aßaneb li cuas. Junaj li kanaß. Saß xcßabaß li Dios ninye êre, cui ta incßaß quecamsiheb incßaß raj texincamsi lâex, chan.

²⁰Ja ta ütles Jeterile, oma esmasündinule: 'Võta kätte, tapa nad!' Aga poiss ei tõmmanud oma mõõka, sellepärast et ta kartis, kuna ta oli alles noor.

²⁰Ut laj Gedeón quixye re laj Jeter li xbên ralal: —Camsiheb anakcuan, chan. Abanan laj Jeter incßaß quirisi lix chßîchß. Quixucuac ban chixcamsinquileb xban nak toj sâj al.

²¹Siis ütlesid Sebah ja Salmuna: 'Võta ise kätte ja tule meile kallale, sest nagu mees, nõnda on ta ramm!' Ja Gideon tõusis ning tappis Sebahi ja Salmuna; ja ta võttis ehted nende kaamelite kaelast.

²¹Tojoßnak laj Zeba ut laj Zalmuna queßxye re: —Choâcamsi lâat. ¿Ma mâcuaß ta biß lâat li cuînk cau âcuib? chanqueb. Joßcan nak laj Gedeón quixcamsiheb ut quixcßam chokß re li xsahob ruheb lix camellos li nacuan saß xcuxeb.

²²Ja Iisraeli mehed ütlesid Gideonile: 'Valitse meie üle, niihästi sina kui su poeg ja su pojapoeg, sest sa oled meid päästnud Midjani käest!'

²²Chirix chic aßan, eb laj Israel queßxye re laj Gedeón: —Lâat chic tattaklânk saß kabên joßqueb ajcuiß lâ cualal âcßajol xban nak lâat xatcoloc ke saß rukßeb laj Madián, chanqueb.

²³Aga Gideon vastas neile: 'Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle - Issand valitseb teie üle!'

²³Laj Gedeón quixye reheb: —Chi moco lâin, chi moco li cualal tâtaklânk saß êbên. Aß ban li Kâcuaß Dios tâtaklânk saß êbên, chan.

²⁴Ja Gideon ütles neile: 'Ühte ma palun teilt: igamees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!' Neil olid ju olnud kuldninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.

²⁴Laj Gedeón quixye ajcuiß reheb: —Jun ajcuiß li nintzßâma chêru. Li junjûnk êre têkßaxtesi cue li caß xic li xexoc riqßuineb laj Madián li ralal xcßajoleb laj Ismael, chan. (Eb li queßcuan saß li chaki chßochß cßaynakeb chirocsinquil li caßxic yîbanbil riqßuin oro.)

²⁵Nad vastasid: 'Me anname hea meelega!' Ja nad laotasid laiali ühe mantli ning igaüks viskas sinna ninarõnga oma saagist.

²⁵Eb laj Israel queßxye re chi saheb saß xchßôl: —Takaqßue âcue li caßxic, chanqueb. Ut queßxhel saß chßochß jun li tßicr ut aran queßxqßue li caßxic li quexoc chixjûnkaleb.

²⁶Kuldninarõngad, mis Gideon oli palunud, vaagisid tuhat seitsesada kuldseeklit, peale nende kaelaehete ja kõrvarõngaste ja purpurriiete, mida Midjani kuningad olid kandnud, ja peale kettide, mis olid olnud nende kaamelitel kaelas.

²⁶Aßan aßin xqßuial li râlal li caßxic oro: Numenak caßcßâl libra xbisbal li caßxic aßan. Incßaß queßxqßue li jun chßol chic joß li kßol ut li tertôquil pec, chi moco li châbil akßej yîbanbil riqßuin li tßicr púrpura li nequeßrocsi lix reyeb laj Madián. Chi moco queßxqßue li kßol li nequeßrocsi saß xcuxeb li camello.

²⁷Ja Gideon valmistas neist õlarüü ning asetas selle oma linna Ofrasse, ja kogu Iisrael käis seal hoora viisil selle järel; aga see sai Gideonile ja tema soole püüdepaelaks.

²⁷Ut riqßuin li caßxic li quikßaxtesîc re, laj Gedeón quixyîb jun li efod oro ut quixqßue aran Ofra saß lix tenamit. Ut chixjunileb laj Israel queßxcanab xlokßoninquil li Kâcuaß lix Dioseb. Aß chic li efod queßxqßue xlokßal. Joßcan nak laj Gedeón quixbalakßi rib ut quixbalakßiheb ajcuiß li ralal xcßajol.

²⁸Nõnda alandati Midjan Iisraeli laste ees ja ta ei tõstnud enam oma pead; ja maal oli Gideoni päevil rahu nelikümmend aastat.

²⁸Eb laj Israel queßnumta saß xbêneb laj Madián. Ut incßaß chic queßpletic riqßuineb laj Israel. Chiru caßcßâl chihab eb laj Israel queßcuan saß tuktûquil usilal nak toj yoßyo laj Gedeón.

²⁹Ja Jerubbaal, Joase poeg, läks ning elas oma kojas.

²⁹Laj Gedeón li ralal laj Joás, li nequeßxye ajcuiß Jerobaal re, quisukßi saß li rochoch ut aran quicana chi cuânc.

³⁰Gideonil oli seitsekümmend poega, tema niudeist lähtunuid, sest tal oli palju naisi.

³⁰Ut queßcuan lajêb xcâcßâl li ralal xban nak nabaleb li rixakil.

³¹Ja tema Sekemis olev liignaine tõi temale ka poja ilmale, kellele ta pani nimeks Abimelek.

³¹Quicuan jun li ralal riqßuin jun reheb li ixk li nequeßcuan riqßuin. Li ixk aßan cuan aran Siquem. Aj Abimelec quixqßue chokß xcßabaß li ralal aßan.

³²Ja Gideon, Joase poeg, suri küpses vanuses ja ta maeti oma isa Joase hauda abieserlaste Ofrasse.

³²Laj Gedeón, li ralal laj Joás, ac tîx chic chi us nak quicam. Quimukeß saß li naßajej li quimukeß cuiß laj Joás lix yucuaß. Li muklebâl aßan cuan saß li tenamit Ofra, lix tenamiteb li ralal xcßajol laj Abiezer.

³³Aga kui Gideon oli surnud, pöördusid Iisraeli lapsed taas ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.

³³Nak ac xcam laj Gedeón, eb laj Israel queßoc cuißchic chixbânunquil li mâusilal. Queßxlokßoniheb li yîbanbil dios Baal. Ut queßxsicß ru chokß xdioseb laj Baal-berit xcßabaß.

³⁴Ja Iisraeli lapsed ei mõelnud enam Issandale, oma Jumalale, kes oli nad päästnud kõigi nende ümberkaudsete vaenlaste käest.

³⁴Ut eb laj Israel incßaß chic quijulticoß reheb li Kâcuaß Dios li quicoloc reheb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb, li cuanqueb chi xjun sutam lix naßajeb.Chi moco queßxbantioxi chiruheb li ralal xcßajol laj Gedeón chixjunil li usilal li quixbânu reheb.

³⁵Ja nad ei teinud head Jerubbaali, Gideoni perele, tasuks kõige hea eest, mida tema oli teinud Iisraelile.

³⁵Chi moco queßxbantioxi chiruheb li ralal xcßajol laj Gedeón chixjunil li usilal li quixbânu reheb.