¹Ja Abimelek, Jerubbaali poeg, läks Sekemisse oma ema vendade juurde ja rääkis nendega ja kogu oma ema isakoja suguvõsaga, öeldes:

¹Laj Abimelec, li ralal laj Jerobaal, quicuulac Siquem chi âtinac riqßuineb li ras lix naß ut riqßuineb chixjunileb li cuanqueb saß rochoch lix yucuaß lix naß. Ut quixye reheb:

²'Rääkige ometi kõigi Sekemi kodanike kuuldes: Kumb on teile parem, kas see, et seitsekümmend meest, kõik Jerubbaali pojad, valitsevad teie üle, või et üksainus mees valitseb teie üle? Ja mõelge ka sellele, et minagi olen teie luust ja lihast!'

²—Nintzßâma chêru nak têpatzß reheb chixjunileb li cuanqueb Siquem cßaßru li kßaxal us chokß reheb. ¿Ma us nak li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Jerobaal teßtaklânk saß xbêneb? ¿Malaj ut us nak jun ajcuiß tâtaklânk saß xbêneb? Chijulticokß êre nak lâin lê comon, chan.

³Ja tema ema vennad rääkisid tema kasuks kõigi Sekemi kodanike kuuldes kõik needsamad sõnad. Ja nende süda kaldus Abimeleki poole, sest nad ütlesid: 'Ta on meie vend.'

³Eb li ras lix naß laj Abimelec queßxserakßi chixjunil aßin reheb li cuanqueb Siquem. Ut queßxcßul xchßôleb nak laj Abimelec tâtaklânk saß xbêneb xban nak aßan xcomoneb, chanqueb.

⁴Ja nad andsid temale seitsekümmend hõbeseeklit Baal-Beriti kojast; ja Abimelek palkas sellega tühiseid ja jultunud mehi, ja need järgnesid temale.

⁴Queßrisi lajêb xcâcßâl chi tumin plata saß li rochoch li yîbanbil dios Baal-berit ut queßxsi re laj Abimelec. Laj Abimelec quixsiqßueb li cuînk li incßaß useb xnaßleb, li junes subuc cutan nequeßxbânu, ut riqßuin li tumin aßan quixtojeb chixtenkßanquil.

⁵Siis ta läks oma isakotta Ofrasse ja tappis ära oma vennad, Jerubbaali pojad, seitsekümmend meest ühe ja sama kivi peal; aga Jootam, Jerubbaali noorim poeg, jäi alles, sest ta oli pugenud peitu.

⁵Queßcôeb aran Ofra saß li rochoch laj Jerobaal lix yucuaß. Ut aran chiru jun chi pec queßxcamsiheb li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Jerobaal, rîtzßineb rib riqßuin laj Abimelec. Caßaj cuiß laj Jotam li îtzßinbej quixmuk rib. Joßcan nak quicoleß.

⁶Ja kõik Sekemi kodanikud ja kõik kindluse elanikud kogunesid ning läksid ja tõstsid Abimeleki kuningaks Sekemis oleva Kivisambatamme juures.

⁶Chirix chic aßan, chixjunileb li cuanqueb Siquem queßxjunaji ribeb riqßuineb li cuanqueb Bet-milo ut queßcôeb bar cuan cuiß li cheß ji ut li pec li quixakabâc aran Siquem. Ut aran queßxxakab laj Abimelec chokß xreyeb.

⁷Kui sellest jutustati Jootamile, siis ta läks ja seisis Gerisimi mäeharjal, tõstis häält, hüüdis ja ütles neile: 'Kuulge mind, Sekemi kodanikud, et Jumal kuuleks teid!

⁷Nak laj Jotam quirabi resil li queßxbânu, quitakeß saß xbên li tzûl Gerizim. Ut toj aran quixjap chak re chixyebal: —Ex cuînk aj Siquem, cherabihak li cßaßru oc cue chixyebal ut chirabihak ta ajcuiß li Dios li cßaßru têye lâex.

⁸Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: 'Ole meile kuningaks!'

⁸Saß jun li cutan queßxchßutub ribeb li cheß re nak teßxxakab junak lix reyeb, ut queßxye re li cheß olivo, “Tatkaxakab chi taklânc saß kabên”, chanqueb.

⁹Aga õlipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

⁹Quichakßoc li cheß olivo ut quixye: ¿Ma tincanab ta biß xqßuebal li aceite li na-el saß lin cheßel yal re nak tinxic chi cßanjelac chokß êrey? Li aceite li ninqßue lâin, aßan nacßanjelac chiru li Dios ut chiruheb li cuînk, chan li cheß olivo.

¹⁰Siis ütlesid puud viigipuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹⁰Ut eb li cheß queßxye re li cheß higo: —Tatkaxakab lâat chokß karey, chanqueb re li higo.

¹¹Aga viigipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

¹¹Ut li cheß higo quixye reheb: —Lâin incßaß naru nincanab rûchininquil li quißil kßên kßaxal châbil yal re nak tincßanjelak chokß êrey lâex, chan.

¹²Siis ütlesid puud viinapuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹²Ut eb li cheß queßxye re lix cheßel li uvas: —Lâat tatkaxakab chokß karey, chanqueb.

¹³Aga viinapuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma veinist, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

¹³Aßut lix cheßel li uvas quixye reheb: —¿Cßaßut? ¿Ma naru ta biß tincanab xqßuebal li vino li nasahoß cuiß xchßôl li Kâcuaß ut eb li cuînk yal re nak tincßanjelak chokß êrey? chan.

¹⁴Siis ütlesid kõik puud orjavitsale: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹⁴Tojoßnak eb li cheß queßxye re li tun qßuix: —Lâat tatkaxakab chokß karey, chanqueb.

¹⁵Aga orjavits vastas puudele: 'Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli ja põletab ära Liibanoni seedrid.'

¹⁵Ut li tun qßuix quixye reheb: —Cui yâl nak lâex têraj nak lâin tin-oc chokß êrey, quimkex biß anakcuan. Qßuehomak êrib chi rubel lin mu. Cui ut incßaß nequeraj chi joßcan, chiêlk li xam cuiqßuin ut chixcßatak li chacalteß re Líbano, chan.

¹⁶Kui te nüüd olete talitanud tõsiselt ja otsekoheselt, tõstes kuningaks Abimeleki, ja kui te olete teinud head Jerubbaalile ja tema soole, ja kui te temale olete tasunud ta kätetöö eest,

¹⁶Ut laj Jotam quixpatzß reheb: —¿Ma chi anchal êchßôl ut ma saß xyâlal xexakab laj Abimelec chokß rey? ¿Ma xebânu usilal re laj Gedeón ut reheb li ralal xcßajol joß nak laj Gedeón quixbânu usilal êre lâex?

¹⁷sest mu isa sõdis ju teie eest, pani kaalule oma elu ja päästis teid midjanlaste käest,

¹⁷Laj Gedeón lin yucuaß incßaß quixra lix yußam nak cô chi pletic riqßuineb laj Madián re êcolbal lâex.

¹⁸teie aga olete nüüd tõusnud mu isakoja vastu ja olete tapnud tema pojad, seitsekümmend meest ühe kivi peal, ja olete Sekemi kodanikele tõstnud kuningaks Abimeleki, tema teenija poja, sellepärast et ta on teie vend,

¹⁸Abanan anakcuan lâex xebânu mâusilal reheb li ralal lin yucuaß. Chiru jun chi pec xecamsiheb li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Gedeón. Ut xexakab laj Abimelec chokß êrey, xban nak aßan êrechßalal. Aßan ralal laj Gedeón riqßuin jun lix môs ixk.

¹⁹kui te siis sel päeval olete talitanud Jerubbaali ja tema sooga tõsiselt ja otsekoheselt, siis tundke rõõmu Abimelekist ja tema tundku rõõmu ka teist!

¹⁹Cui xexcuan saß xyâlal riqßuin laj Gedeón ut riqßuineb li ralal xcßajol chiru li cutan aßin, naru texcuânk chi sa saß êchßôl riqßuin laj Abimelec. Ut laj Abimelec chicuânk chi sa saß xchßôl êriqßuin.

²⁰Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimeleki käest ja põletagu ära Sekemi kodanikud ja kindluse elanikud! Nõndasamuti puhkegu tuli Sekemi kodanike käest ja kindluse elanike käest ja põletagu ära Abimelek!'

²⁰Cui ut incßaß xexcuan saß xyâlal, chiêlk ta xam riqßuin laj Abimelec ut cheßcßatk ta chixjunileb li cuînk aj Siquem ut eb laj Bet-milo. Ut chiêlk ta xam riqßuineb laj Siquem ut eb laj Bet-milo ut chicßatk ta laj Abimelec, chan laj Jotam.

²¹Siis Jootam põgenes ja pääses ning läks Beerasse ja elas seal oma venna Abimeleki pärast.

²¹Ut xban nak laj Jotam quixucuac chiru laj Abimelec li ras, joßcan nak quiêlelic chiru ut cô chi cuânc saß li tenamit Beer.

²²Kui Abimelek oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle,

²²Oxib chihab queßcuan laj Israel rubel xcuanquilal laj Abimelec.

²³läkitas Jumal kurja vaimu Abimeleki ja Sekemi kodanike vahele, ja Sekemi kodanikud reetsid Abimeleki,

²³Ut li Dios quixtakla jun chßaßajquilal saß xbêneb laj Abimelec ut eb laj Siquem re nak xicß chic teßril ribeb chi ribileb rib. Ut eb laj Siquem queßxkßetkßeti ribeb chiru laj Abimelec.

²⁴et vägivald Jerubbaali seitsmekümne poja vastu tasutaks ja nende veri pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis, ja Sekemi kodanike peale, kes kinnitasid tema käsi oma vendi tapma.

²⁴Li Dios quixbânu chi joßcan re nak laj Abimelec rochbeneb li cuînk aj Siquem teßxtoj rix li mâc li queßxbânu nak queßxcamsiheb li lajêb xcâcßâl chi ralal laj Jerobaal.

²⁵Ja Sekemi kodanikud seadsid temale varitsejaid mäetippudesse, ja need riisusid kõiki, kes teel neist mööda läksid; ja sellest teatati Abimelekile.

²⁵Eb laj Siquem queßxxakabeb li cuînk re nak teßxmuk ribeb saß eb li tzûl. Ut queßrelkßa chixjunil li cßaßru cuan reheb li nequeßnumeß aran. Abanan laj Abimelec quirabi resil li cßaßru yôqueb chixbânunquil.

²⁶Aga Gaal, Ebedi poeg, tuli koos oma vendadega, ja nad asusid Sekemisse; ja Sekemi kodanikud usaldasid teda.

²⁶Laj Gaal, li ralal laj Ebed, cô chi cuânc Siquem rochbeneb li ras ut eb li rîtzßin. Ut eb laj Siquem queßxserakßi re li cßaßru yôqueb chixbânunquil.

²⁷Nad läksid väljale ja noppisid viinamarju oma viinamägedelt ning surusid mahla ja pidasid peo; nad läksid oma jumalakotta ning sõid ja jõid ja sajatasid Abimelekit.

²⁷Queßcôeb chixsicßbal ru li uvas ut queßxyatzß re risinquil lix yaßal. Chirix aßan queßxbânu jun li ninkße saß rochoch lix dioseb. Nak yôqueb chi cuaßac ut chi ucßac, yôqueb chixmajecuanquil laj Abimelec.

²⁸Ja Gaal, Ebedi poeg, ütles: 'Kes on Abimelek ja mis on Sekem, et me peame teda teenima? Eks ta ole Jerubbaali poeg ja Sebul tema käsutäitja? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Miks peaksime teda teenima?

²⁸Ut laj Gaal, ralal laj Ebed, quixye: —¿Ani laj Abimelec ut aniho lâo nak takaqßue kib rubel xtakl? ¿Ma mâcuaß ta biß laj Abimelec ralal laj Jerobaal? Ut laj Zebul cuan rubel xtakl. ¿Cßaßut nak tocßanjelak chiru aßan? Tocßanjelak ban chiruheb li ralal xcßajol laj Hamor li quiyîban re li tenamit aßan.

²⁹Jah, antaks see rahvas ometi minu käe alla, ma ajaksin Abimeleki ära!' Ja ta ütles Abimelekile: 'Suurenda oma sõjaväge ja tule välja!'

²⁹Cui ta lâin nintaklan saß êbên, ac xkasach raj ru laj Abimelec. Ac raj xinye re nak tixcauresiheb lix soldado re teßchâlk chi pletic kiqßuin, chan laj Gaal.

³⁰Kui Sebul, linna ülem, kuulis Ebedi poja Gaali sõnu, siis süttis ta viha põlema.

³⁰Nak quirabi resil li cßaßru quixye laj Gaal, ralal laj Ebed, cßajoß nak quijoskßoß laj Zebul li nataklan saß xbêneb li tenamit aßan.

³¹Ja ta läkitas salaja käskjalad Aruumasse Abimelekile ütlema: 'Vaata, Gaal, Ebedi poeg, ja tema vennad on tulnud Sekemisse, ja näe, nad ässitavad linna sinu vastu.

³¹Saß mukmu quixtakla resil riqßuin laj Abimelec ut quixye re: —Laj Gaal, ralal laj Ebed, rochbeneb li ras ut eb li rîtzßin cuanqueb arin Siquem ut yôqueb chixtacchißinquileb li tenamit re nak incßaß chic teßabînk châcuu.

³²Aga tõuse nüüd öösel, sina ja rahvas, kes on koos sinuga, ja varitse väljal!

³²Joßcan nak chiru li kßojyîn aßin lâat âcuochbeneb li soldados texchâlk ut têmuk êrib chire li tenamit.

³³Ja hommikul, kui päike tõuseb, asu varakult teele ja mine linnale kallale; ja vaata, kui Gaal ja rahvas, kes on koos temaga, tuleb välja su vastu, siis talita temaga, nagu su käsi jaksab!'

³³Nak tâsakêuk cuulaj texcuaclîk ut tex-oc chi pletic saß li tenamit. Nak teßêlk laj Gaal rochbeneb lix soldado, lâat tâcuil cßaßru tâbânu riqßuineb, chan.

³⁴Ja Abimelek tõusis öösel üles ja kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad varitsesid Sekemit neljas salgas.

³⁴Joßcan nak chiru kßojyîn laj Abimelec rochbeneb lix soldado queßcôeb chire li tenamit Siquem ut queßxmuk ribeb chirix li tenamit. Câhib chßûtal queßel nak queßxjachi ribeb.

³⁵Ka Gaal, Ebedi poeg, läks välja ning asus linna värava suhu; aga Abimelek ja rahvas, kes oli koos temaga, tõusid varitsuspaigast.

³⁵Nak laj Gaal qui-el ut quixakli chire li oquebâl re li tenamit, laj Abimelec ut eb li soldado queßel chak saß eb li naßajej li mukmûqueb cuiß.

³⁶Kui Gaal nägi rahvast, siis ta ütles Sebulile: 'Vaata, rahvas tuleb alla mäetippudelt.' Aga Sebul vastas temale: 'Sa näed mägede varje, nagu oleksid need mehed.'

³⁶Laj Gaal quirileb ut quixye re laj Zebul: —¡Il! Cuanqueb cuînk yôqueb chak chi cubec saß li tzûl, chan. Ut laj Zebul quixye: —Mâcuaßeb cuînk nacacuil. Yal mu nacßutun saß li tzûl, chan.

³⁷Gaal aga jätkas kõnelust ja ütles: 'Vaata, rahvas tuleb alla Maa-nabalt ja üks salk tuleb Ennustajatamme poolt.'

³⁷Laj Gaal quixye cuißchic: —Yâl nak cuînk yôqueb chak chi cubec saß li tzûl. Ut yôqueb ajcuiß chi châlc saß li be cuan cuiß li ji li nequeßcuan cuiß laj kße, chan.

³⁸Ja Sebul ütles temale: 'Kus on nüüd sinu suu? Sina ju ütlesid: Kes on Abimelek, et peaksime teda teenima? Eks see ole rahvas, keda sa põlgasid? Mine siis nüüd ja sõdi tema vastu!'

³⁸Laj Zebul quixye re: —¿Ma incßaß ta biß cau âcuib? ¿Ma incßaß ta biß yôcat chixhobbal laj Abimelec nak xaye, “¿Cßaßru aj e nak tocßanjelak chiru aßan?” chancat. Ayu chi pletic riqßuineb anakcuan, chan laj Zebul.

³⁹Ja Gaal läks välja Sekemi kodanike ees ning sõdis Abimeleki vastu.

³⁹Ut laj Gaal quicßamoc be chiruheb li cuînk aj Siquem nak queßcôeb chi pletic riqßuineb laj Abimelec.

⁴⁰Aga Abimelek ajas teda taga ja Gaal põgenes tema eest ning mahalööduid langes hulganisti kuni värava suuni.

⁴⁰Laj Abimelec quirâlinaheb laj Gaal ut nabaleb queßcam nak yôqueb chi xic saß li oquebâl re li tenamit.

⁴¹Ja Abimelek jäi Aruumasse; aga Sebul ajas Gaali ja tema vennad Sekemist ära.

⁴¹Ut laj Abimelec quicana chi cuânc saß li tenamit Aruma. Ut laj Zebul quirisi laj Gaal saß li tenamit Siquem rochbeneb li ras ut eb li rîtzßin re nak incßaß chic teßcuânk aran.

⁴²Teisel päeval läks rahvas väljale ja sellest teatati Abimelekile.

⁴²Cuulajak chic laj Abimelec quirabi resil nak eb laj Siquem teßxic saß li cßalebâl.

⁴³Siis ta võttis oma sõjaväe ja jaotas selle kolmeks osaks ning varitses väljal. Ja ta vaatas, ja ennäe, rahvas tuli linnast välja. Siis ta tõusis nende vastu ja lõi neid.

⁴³Joßcan nak quixjachi lix soldado chi oxib chßûtal ut quixtaklaheb chixmukbal ribeb saß li cßalebâl roybeninquil nak teßêlk saß li tenamit Siquem. Nak queßel saß li tenamit, eb laj Abimelec queßel saß lix naßajeb ut queßxcamsiheb.

⁴⁴Ja Abimelek ja need salgad, kes olid koos temaga, tungisid peale ning asusid linna värava suhu, ja kaks salka tungis kallale kõigile, kes olid väljal, ja lõi need maha.

⁴⁴Nak eb laj Abimelec ut eb li soldado li cuanqueb rochben yôqueb chi oc chi pletic saß li tenamit, li cuib chßûtal chic chi soldado yôqueb chixcamsinquileb li cuanqueb saß cßalebâl.

⁴⁵Ja Abimelek sõdis kogu selle päeva linna vastu ja vallutas linna ning tappis rahva, kes oli seal sees. Ja ta kiskus linna maha ning külvas soola peale.

⁴⁵Chiru chixjunil li cutan yôqueb chi pletic toj retal nak laj Abimelec quinumta saß xbêneb laj Siquem. Quixcamsiheb ut quixjucß li tenamit ut quixpaji atzßam saß li naßajej aßan.

⁴⁶Kui kõik Sekemi tornis asujad sellest kuulsid, siis läksid nad Eel-Beriti koja võlvistikku.

⁴⁶Nak eb li cuanqueb saß li cab li najt xteram queßrabi li cßaßru yô chi cßulmânc, queßcube ut queßcôeb chixcolbal ribeb saß li cab cuan cuiß laj Baal-berit, lix dioseb.

⁴⁷Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi tornis asujad olid kokku kogunenud,

⁴⁷Ut laj Abimelec quirabi resil nak chßutchßûqueb aran.

⁴⁸siis läks Abimelek Salmoni mäele, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga; ja Abimelek võttis kirve kätte ja raius haokubu, tõstis ja pani selle enesele õlale ning ütles rahvale, kes oli koos temaga: 'Mida te nägite mind tegevat, seda tehke kähku nagu minagi!'

⁴⁸Cô rochbeneb lix soldado saß li tzûl Salmón. Quixchap lix mâl laj Abimelec ut quixyocß jun li rukß cheß ut quixqßue saß xbên xtel. Quixye reheb li rochben: —Chebânu joß xinbânu lâin. Ut sêbahomak êrib, chan.

⁴⁹Siis raius ka kogu rahvas, igamees oma haokubu, läks Abimeleki järel ja pani kubu võlvistiku peale ning nad süütasid võlvistiku seesolijate kohal põlema, nõnda et ka kõik Sekemi torni inimesed said surma, ligi tuhat meest ja naist.

⁴⁹Ut chixjunileb queßxyocß li rukß cheß ut queßxpako saß xbên xteleb ut queßcôeb chirix laj Abimelec saß li cab li chßutchßûqueb cuiß laj Siquem. Queßxqßue li rukß cheß chirix li cab ut queßxloch xxamlel ut queßcßateß li cuanqueb chi saß. Joßcan nak queßcam li cristian li cuanqueb Siquem. Numenak tana jun mil li queßcam, joß cuînk, joß ixk.

⁵⁰Siis läks Abimelek Teebesisse ja piiras Teebesit ning vallutas selle.

⁵⁰Chirix chic aßan laj Abimelec queßcôeb toj saß li tenamit Tebes ut queßxtiquib pletic toj retal queßrêchani li tenamit.

⁵¹Aga keset linna oli tugev torn ja sinna põgenesid kõik mehed ja naised ja kõik linna elanikud; nad sulgesid eneste järel ukse ja läksid üles torni katusele.

⁵¹Saß li tenamit aßan cuan jun li nimla cab najt xteram re teßxcol cuiß ribeb. Chixjunileb li cuanqueb saß li tenamit queßcôeb aran, joß cuînk, joß ixk. Ut queßcôeb ajcuiß eb li nequeßtaklan saß li tenamit aßan. Queßxqßue saß lau lix puertil ut queßtakeß saß xbên li cab.

⁵²Ja Abimelek tuli torni juurde ning sõdis selle vastu; ja ligines torni uksele, et seda tulega põletada.

⁵²Laj Abimelec cô cuan cuiß li oquebâl re li cab aßan re tixcßat.

⁵³Aga üks naine viskas pealmise veskikivi Abimelekile pähe ja purustas tema kolju.

⁵³Abanan jun li ixk quixcut jun tokol li pec re li molino. Li pec aßan quinak saß xjolom laj Abimelec ut quijoreß lix jolom.

⁵⁴Siis Abimelek kutsus kiiresti poisi, oma sõjariistade kandja, ja ütles temale: 'Tõmba oma mõõk ja surma mind, et minu kohta ei öeldaks: Naine tappis tema!' Ja tema poiss pistis ta läbi, nõnda et ta suri.

⁵⁴Laj Abimelec quixbok saß junpât li cuînk li nacßamoc re lix chßîchß ut quixye re: —Isi chak lâ chßîchß ut tinâcamsi re nak mâ ani tâyehok re nak ixk xcamsin cue, chan. Ut li cuînk quixnumsi lix chßîchß saß xsaß. Joßcaßin nak quicam laj Abimelec.

⁵⁵Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek oli surnud, siis läks igaüks koju.

⁵⁵Nak queßxqßue retal laj Israel nak ac xcam laj Abimelec, queßsukßi cuißchic saß li rochocheb.

⁵⁶Nõnda tasus Jumal Abimeleki kurjuse, mida ta oli teinud oma isale, tappes oma seitsekümmend venda.

⁵⁶Joßcaßin nak quiqßueheß laj Abimelec xban li Dios chixtojbal rix li mâc quixbânu chiru lix naß xyucuaß nak quixcamsiheb li lajêb xcâcßâl li ras ut li rîtzßin.Ut li Dios quixqßueheb ajcuiß chixtojbal rix lix mâqueb li cuînk li cuanqueb Siquem. Queßxcßul joß quixye laj Jotam li ralal laj Jerobaal.

⁵⁷Ja kõik Sekemi meeste kurjuse tasus Jumal nende pea peale; nõnda tabas neid Jootami, Jerubbaali poja needus.

⁵⁷Ut li Dios quixqßueheb ajcuiß chixtojbal rix lix mâqueb li cuînk li cuanqueb Siquem. Queßxcßul joß quixye laj Jotam li ralal laj Jerobaal.