¹Ja Issand rääkis Moosesega Siinai mäel, öeldes:

¹Li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Moisés saß li tzûl Sinaí ut quixye re:

²'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete maale, mille mina teile annan, siis maa puhaku Issanda auks!

²—Tâye reheb li ralal xcßajol laj Israel chi joßcaßin: Nak tex-oc saß li naßajej li tinqßue êre, tento têqßue chi hilânc li chßochß re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß.

³Kuus aastat külva oma põldu ja kuus aastat nopi oma viinamäge ja korista maa saaki,

³Cuakib chihab naru tex-âuk saß li chßochß ut têsabesi ru li acuîmk uvas ut têsicß ajcuiß li ru.

⁴aga seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, puhkus Issanda auks: sa ei tohi külvata oma põldu ega noppida oma viinamäge!

⁴Abanan saß li xcuuk chihab têqßue chi hilânc li chßochß re xqßuebal xlokßal li Kâcuaß. Incßaß tex-âuk saß li chßochß chi moco têsabesi li acuîmk uvas.

⁵Ära lõika pärast su lõikust isevõrsunud vilja ja ära nopi hoolduseta kasvanud viinamarju! See olgu maale puhkeaastaks!

⁵Incßaß têxoc li ru li trigo li yal nayoßla xjunes xban li iyaj li natßaneß nak nequexoc ru li acuîmk. Ut incßaß têsabesi li uvas, chi moco têsicß li ru. Tento nak tâhilânk li chßochß chiru li chihab aßan.

⁶Aga maa puhkeaja vili võib olla teile toiduks: sinule, su sulasele ja teenijale, su päevilisele ja majalisele, kes elab võõrana su juures.

⁶Usta incßaß xex-au, abanan tâtzßaklok lê tzacaêmk li tâyoßlâk yal xjunes. Aßan li tâtzaca lâat joß eb ajcuiß chixjunileb lâ môs, li lokßbileb joß eb ajcuiß li incßaß lokßbileb. Ut aßan ajcuiß li teßxtzaca li jalaneb xtenamit li cuanqueb saß êyânk.

⁷Ka su karjale ja metsloomadele, kes su maal on, olgu toiduks kogu selle saak!

⁷Ut aßan ajcuiß teßxtzaca lê quetômk ut li xul li cuanqueb saß qßuicheß. Chixjunil li tâêlk saß li chßochß chi incßaß aubil, tâcßanjelak chokß re lê tzacaêmk.

⁸Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.

⁸Yôkex rajlanquileb li chihab chi cuukutk toj retal tâcuulak li belêb roxcßâl chihab.

⁹Siis lase seitsmenda kuu kümnendal päeval kõlada sarvehäält: lepituspäeval kõlagu sarv kogu maal!

⁹Ut saß li lajêb xbe li xcuuk li po re li chihab aßan, têyâbasiheb li trompeta saß chixjunil li tenamit. Aßan li cutan nak nequexninkßeîc ut nequexmayejac re xtojbal rix lê mâc.

¹⁰Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.

¹⁰Têqßue xlokßal li xlaje roxcßâl li chihab xban nak li chihab aßan santobresinbil ut re jun sahil chßôlejil. Saß li chihab aßan têye resil nak chixjunileb lê lokßbil môs teßcanâk libre re nak teßsukßîk riqßuineb li rechßalal. Ut têye ajcuiß resil nak eb li queßxcßayi xchßochßeb teßrêchani cuißchic.

¹¹Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud viinamarju!

¹¹Li chihab aßan re jun sahil chßôlejil. Saß li chihab aßan incßaß tex-âuk chi moco têsicß ru li trigo li nayoßla yal xjunes, chi moco têsicß ru li uvas li incßaß têsabesi.

¹²Sest juubeliaasta olgu teile püha: sööge põllult, mida see ise kannab!

¹²Chixjunil li chihab aßan re jun sahil chßôlejil ut santobresinbil chokß êre lâex. Ut têtzaca ru li acuîmk li xyoßla yal xjunes.

¹³Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale!

¹³Saß li chihab aßin, li re sahil chßôlejil, lâex têrêchani cuißchic lê chßochß.

¹⁴Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake!

¹⁴Cui têcßayi lê chßochß reheb lê rech tenamitil, malaj ut têlokß êchßochß, mêbalakßi êrib chi ribil êrib.

¹⁵Osta oma ligimeselt, arvestades aastaid pärast juubeliaastat; tema müügu sulle, arvestades saagiaastaid:

¹⁵Lix xtzßak li chßochß aßan aß yal joß najtil tâcuânk li chßochß riqßuin li ani tâlokßok re ut aß yal jarub sut tâêlk li racuîmk saß li chßochß aßan toj tâcuulak li chihab re sahil chßôlejil.

¹⁶seevõrra kui aastaid on rohkem, suurenda oma ostuhinda, ja seevõrra kui aastaid on vähem, vähenda oma ostuhinda, sest ta peab sulle müüma saagi kohaselt.

¹⁶Cui toj cuan nabal li chihab, toj tâcuulak li chihab re sahil chßôlejil, terto xtzßak li chßochß. Abanan cui incßaß chic qßui li chihab, cubenak xtzßak li chßochß xban nak moco nabal sut ta chic teßkßolok saß li chßochß aßan.

¹⁷Ükski ärgu tüssaku oma ligimest, vaid kartku oma Jumalat, sest mina olen Issand, teie Jumal!

¹⁷Mêbalakßi êrib chi ribil êrib. Chexucua ban cuu lâin li Kâcuaß lê Dios.

¹⁸Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada!

¹⁸Chebânu chixjunil li chakßrab li quinqßue êre ut chepâb lê taklanquil inban re nak mâcßaß tâchßißchßißînk êre saß lê naßaj.

¹⁹Maa annab siis teile vilja ja te sööte küllastuseni ning elate seal julgesti.

¹⁹Tâêlk chi us li acuîmk saß lê chßochß ut tâcuânk chi nabal lê tzacaêmk. Ut texcuânk chi tuktu lê chßôl saß li naßajej aßin.

²⁰Ja kui te küsite: Mida me sööme seitsmendal aastal? Vaata, me ei tohi külvata ega koristada oma saaki,

²⁰Mâre têye, “¿Cßaßru takatzaca saß xcuuk li chihab cui incßaß naru toâuk chi moco târûk takaxoc ru li kacuîmk saß li chihab aßan?”

²¹siis ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.

²¹Lâin texcuosobtesi saß cuak li chihab re nak tâcuânk nabal lê tzacaêmk re oxib chihab.

²²Ja kui te külvate kaheksandal aastal, siis on teil veel süüa tunamullusest saagist kuni üheksanda aastani: seni kui jõuab selle saak, on teil süüa vana.

²²Nak yôkex chi âuc saß li xcuakxak li chihab toj yôkex ajcuiß chixtzacanquil li xexoc saß xcuak li chihab. Ut toj yôkex ajcuiß chixcuaßbal li xexoc nak tex-oc cuißchic chi kßoloc saß li xbele li chihab.

²³Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures!

²³Incßaß naru têcßayi li chßochß chi junaj cua xban nak cue lâin. Lâex yal numelex arin. Chanchanex cuulaß.

²⁴Aga kogu maal, mis on teie valduses, laske maad lunastada!

²⁴Chijulticokß êre nak nacßayiman junak chßochß, laj êchal re naru tixlokß cuißchic xcaß sut li naßajej.

²⁵Kui su vend jääb kehvaks ja müüb midagi oma maaomandist, siis tulgu lunastama see, kes temale on kõige lähem, ja lunastagu, mida ta vend on müünud!

²⁵Cui tânebaßokß junak lâ cuech tenamitil toj retal nak tixcßayi lix chßochß, tento nak li tzßakal rechßalal tixlokß cuißchic li chßochß re tixcol rix li chßochß li quixcßayi li rechßalal.

²⁶Kui kellelgi ei ole lunastajat, aga ta enese jõud lubab ja ta hangib nii palju, kui lunastuseks on tarvis,

²⁶Cui junak cuînk mâcßaß li rechßalal li tâlokßok re li chßochß, cui tixtau xtumin mokon, târûk tixlokß cuißchic li naßajej.

²⁷siis ta arvestagu aastaid müügist alates ja andku rohkem makstud osa tagasi mehele, kellele ta müüs, ja ta mingu taas oma maaomandile!

²⁷Tixtoj lix tzßak li chßochß li joß qßuial chic li tento tixtoj. Tixbir rix jarub chihab chic mâjiß nacuulac li chihab re sahil chßôlejil nak tixcßul raj cuißchic lix naßaj.

²⁸Aga kui ta jõud ei suuda hankida nii palju, kui tasumiseks on tarvis, siis jäägu see, mis ta on müünud, ostja kätte kuni juubeliaastani; aga juubeliaastal saagu see vabaks ja tema mingu tagasi oma maaomandile!

²⁸Abanan cui incßaß târûk tixtau lix tumin re tixlokß cuißchic lix chßochß, li naßajej aßan tâcanâk chokß re li quilokßoc re toj tâcuulâk li chihab re sahil chßôlejil. Saß li chihab aßan, li chßochß tâkßaxtesîk cuißchic re laj êchal re.

²⁹Kui keegi müüb eluhoone müüriga ümbritsetud linnas, siis olgu tal lunaõigus aasta jooksul müügist arvates; tal olgu lunaõigus kogu aasta!

²⁹Cui junak li cuînk tixcßayi li rochoch li cuan saß junak li tenamit sutsu saß tzßac, li cuînk aßan naru naxlokß cuißchic li rochoch li ac xcßayi. Chiru li jun chihab naru tixlokß cuißchic li rochoch.

³⁰Aga kui seda ei lunastata, enne kui kogu aasta on möödunud, siis peab koda, mis on müüriga ümbritsetud linnas, jääma jäädavalt selle ostjale ja tema tulevastele põlvedele, ilma et see juubeliaastal saaks vabaks.

³⁰Abanan cui incßaß tixlokß chiru li jun chihab, incßaß chic naru tixlokß cui tânumekß li jun chihab. Li cab tâcanâk chi junaj cua chokß re li ani xlokßoc re ut reheb li ralal xcßajol. Incßaß chic tâkßaxtesîk saß li chihab re sahil chßôlejil.

³¹Aga kodasid külades, millel ei ole müüre ümber, loetagu põllumaale kuuluvaiks: need on lunastatavad ja juubeliaastal tagasiantavad.

³¹Abanan eb li cab li cuanqueb saß eb li cocß tenamit li moco sutsûqueb ta saß tzßac, chanchanakeb li cßalebâl. Laj êchal re naru tixlokß cuißchic li cab ut tâkßaxtesîk cuißchic re saß li chihab re sahil chßôlejil.

³²Ja leviitide linnade, kodade kohta nende omandiks olevais linnades, kehtib see: leviitidel olgu igavene lunaõigus!

³²Ut chirix lix tenamiteb laj levita, joßcaßin teßxbânu. Naru teßxlokß cuißchic lix naßajeb yalak jokße saß li naßajej li queßtzßak eb aßan.

³³Kui keegi leviitidest ei lunasta müüdud koda linnas, kus on nende omand, siis tuleb see ometi loovutada juubeliaastal, sest kojad leviitide linnades on nende omandiks Iisraeli laste keskel.

³³Cui junak cuînk tixlokß li rochoch laj levita, li cuînk aßan tento tâêlk saß li cab nak tâcuulak li chihab re sahil chßôlejil xban nak lix tenamiteb aßan, aßan li qßuebil reheb laj levita saß xyânkeb laj Israel.

³⁴Ja nende linnade ümbruse karjamaad ärgu müüdagu, sest see on nende igavene pärandus!

³⁴Abanan lix naßajeb lix quetômk li cuan chixjun sutam lix tenamit incßaß naru teßxcßayi xban nak li naßajej aßan reheb laj levita chi junaj cua.

³⁵Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda, ta elagu su juures nagu võõras või majaline!

³⁵Cui junak lê rech tenamitil tânebaßokß ut tixtzßâma xtenkßanquil êriqßuin, tento nak lâex têtenkßa re nak târûk tâcuânk saß êyânk. Têbânu re joß nequebânu reheb li jalaneb xtenamit malaj ut li yal numecß re, re nak târûk tâcuânk saß êyânk.

³⁶Sa ei tohi temalt võtta renti ega vahekasu, vaid karda oma Jumalat ja lase oma vennal elada enda juures!

³⁶Mêpatzß ral li tumin li têqßue chi toß re lê rech tenamitil chi moco têmakß li cßaßru reheb. Qßuehomak ban xnaßaj lê rech tenamitil saß lê rochoch. Ut chexucua ru li Kâcuaß lê Dios.

³⁷Ära anna temale oma raha rendi peale ja ära anna oma toitu vahekasu eest!

³⁷Mêpatzß ral li tumin li têqßue chi toß re lê rech tenamitil, chi moco têqßue chi terto lix cua.

³⁸Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et anda teile Kaananimaa ja olla teile Jumalaks!

³⁸Lâin li Kâcuaß lê Dios. Lâin quin-isin chak êre saß li naßajej Egipto re nak tinqßue êre li naßajej Canaán ut re nak lâinak lê Dios.

³⁹Kui su vend su kõrval jääb kehvaks ja müüb ennast sulle, siis sa ei tohi tema peale panna orjatööd,

³⁹Cui junak lê rech tenamitil tânebaßokß nak cuan saß lê rochoch ut tixcßayi rib chi cßanjelac chokß êmôs, mêqßue saß cacuil cßanjel joß junak lokßbil môs.

⁴⁰vaid ta olgu su juures nagu palgaline, nagu majaline; ta teenigu sind kuni juubeliaastani!

⁴⁰Têcßul joß junak tojbil môs malaj ut joß jun li jalan xtenamit. Tâcßanjelak chêru toj saß li chihab re sahil chßôlejil.

⁴¹Siis ta võib ära minna su juurest, tema ja ta lapsed koos temaga, et ta saaks tagasi oma suguvõsa juurde ja tuleks jälle oma isade maaomandile.

⁴¹Saß eb li cutan aßan, li cuînk rochbeneb li ralal xcßajol teßêlk saß êrochoch ut teßxic cuißchic saß xnaßajeb lix têpaleb lix xeßtônil yucuaßeb.

⁴²Sest nemad on minu sulased, keda ma tõin ära Egiptusemaalt; neid ei tohi müüa, nagu orje müüakse!

⁴²Eb laj Israel, aßaneb lin môs lâin li Kâcuaß. Lâin quin-isin chak reheb saß li naßajej Egipto. Incßaß naru teßcßayîk chokß lokßbil môs.

⁴³Sa ei tohi teda valitseda vägivallaga, vaid karda oma Jumalat!

⁴³Incßaß naru textaklânk saß xbêneb saß joskßil. Têxucua ban cuu lâin lê Dios.

⁴⁴Aga kes peavad saama sulle orjaks ja orjatariks, need ostke ümberkaudsete rahvaste hulgast orjaks ja orjatariks!

⁴⁴Naru têlokß lê môs, joß ixk joß cuînk, saß xyânkeb li jalan xtenamiteb li cuanqueb chêjun sutam.

⁴⁵Nõndasamuti võite osta ka oma majaliste laste hulgast, kes elavad võõraina teie juures, samuti nende sugulaste hulgast, kes on teie juures, keda nad teie maal on sünnitanud; need saagu teie pärisomandiks,

⁴⁵Naru têlokß chokß êmôs li jalan xtenamiteb li cuanqueb saß êyânk. Ut naru ajcuiß têlokß li ralal xcßajol eb aßan li teßyoßlâk saß lê tenamit.

⁴⁶need omandage oma laste jaoks pärast teid päritavaks omandiks; neile võite orjuse igaveseks peale panna, aga teie vendade, Iisraeli laste hulgas ärgu ükski valitsegu teise üle vägivallaga!

⁴⁶Eb aßan teßcanâk chi cßanjelac chiruheb lê ralal êcßajol chi junelic. Abanan incßaß textaklânk chi cau saß xbêneb lê rech tenamitil.

⁴⁷Kui su juures oleva võõra või majalise jõud hakkab kandma, aga su vend tema juures jääb kehvaks ja ta müüb ennast võõrale, kes su juures on majalisena või on võõra suguvõsa järeltulija,

⁴⁷Mâre junak li jalan xtenamit tâbiomokß saß êyânk. Ut mâre junak aj Israel tânebaßokß ut tixcßayi rib joß môs re li jalan xtenamit li xbiomoß malaj ut tixcßayi rib riqßuin junak li rechßalal li jalan xtenamit.

⁴⁸siis jäägu temale pärast enese müümist lunaõigus: teda lunastagu üks ta vendadest,

⁴⁸Nak ac xcßayi rib, toj naru tâlokßekß cuißchic. Junak li ras malaj li rîtzßin naru nalokßoc re.

⁴⁹või lunastagu teda ta lell või lellepoeg või keegi ta suguvõsa lähemaist veresugulastest, või kui ta jõud kannab, siis ta lunastagu ennast ise!

⁴⁹Li rican malaj ut junak li ralal li rican, malaj ut jalan rechßalal naru tixlokß. Malaj ut cui naxtau lix tumin li cuînk aßan naru tixtoj li tumin li quixcßayi cuiß rib.

⁵⁰Ta arvestagu koos sellega, kes tema ostis, aega aastast, mil ta ennast temale müüs, kuni juubeliaastani, et ta müügiraha jaotuks aastate arvuga; tema juures olemist peetagu päevilise ajaks!

⁵⁰Li cuînk tixbir rix jarub chihab ac xcßanjelac ut jarub chihab chic mâjiß nacuulac li chihab re sahil chßôlejil. Ut lix tojbal li tixcßul, aßan juntakßêt riqßuin xtojbal junak li môs.

⁵¹Kui veel palju aastaid on üle jäänud, siis ta maksku neile vastavalt oma lunahind tagasi rahast, mille eest ta osteti!

⁵¹Cui toj nabal li chihab mâjiß nacuulac li chihab re sahil chßôlejil, tento nak tixtoj nabal aß yal joß nimal li quitojeß cuiß nak quilokßeß.

⁵²Aga kui juubeliaastani on vähe aastaid üle jäänud, siis arvestatagu temale ta maksta olev lunahind vastavalt ta oldud aastaile!

⁵²Cui yal cuib oxib chihab chic mâ nacuulac li chihab re sahil chßôlejil, tixbir rix joß nimal tixtoj aß yal jarub chihab quicßanjelac riqßuin li quilokßoc re.

⁵³Ta olgu tema juures nagu päeviline aastast aastasse; sinu silma ees ta ei tohi tema üle vägivallaga valitseda!

⁵³Laj êchal re tixbânu re joß naxbânu reheb li môs li xqßue xcßanjel re jun chihab. Ut incßaß naru tixrahobtesi.

⁵⁴Aga kui teda sel viisil ei lunastata, siis ta saagu juubeliaastal vabaks, tema ja ta lapsed koos temaga,

⁵⁴Cui incßaß nalokßeß cuißchic saß eb li cutan aßan, li cuînk rochbeneb li ralal xcßajol teßcanâk libre saß li chihab re sahil chßôlejil.Eb laj Israel, aßaneb lin môs lâin. Cueheb lâin. Lâin quin-isin reheb aran Egipto. Lâin li Kâcuaß lix Dioseb.

⁵⁵sest Iisraeli lapsed on minu sulased; minu sulased on need, keda ma tõin ära Egiptusemaalt. Mina olen Issand, teie Jumal!

⁵⁵Eb laj Israel, aßaneb lin môs lâin. Cueheb lâin. Lâin quin-isin reheb aran Egipto. Lâin li Kâcuaß lix Dioseb.