¹Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kuju, sest mina olen Issand, teie Jumal!

¹Li Kâcuaß Dios quixye: —Mêyîb êjalanil dios chi moco êpechßbil dios, chi moco têyîb êdios pec re têlokßoniheb. Chi moco chiruheb li pec têyîb junak retalil êdios xban nak lâin li Kâcuaß lê Dios.

²Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!

²Cheqßuehak ban xlokßal li hilobâl cutan ut che-oxlokßihak lin tabernáculo. Lâin li Kâcuaß ninyehoc re aßin.

³Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi,

³Cui têbânu li cßaßru naxye saß li chakßrab li xinqßue êre, ut cui têbânu li cßaßru xinye êre,

⁴siis ma annan teile vihma õigel ajal ning maa annab oma saagi ja puud väljal annavad oma vilja;

⁴lâin tintakla li hab saß ruchichßochß saß xkßehil. Tâêlk chi us li acuîmk saß li chßochß. Ut eb li cheß teßûchînk.

⁵rehepeks kestab teil viinamarjalõikuseni ja viinamarjalõikus kestab külviajani: te saate leiba süüa küllastuseni ja elada oma maal julgesti.

⁵Nabal li ru li trigo tixqßue. Toj yôkex ajcuiß chixsicßbal nak tâcuulak xkßehil xsicßbal ru li uvas. Ut nabal ru li uvas tixqßue. Toj mâji ajcuiß nequechoy xsicßbal ru li uvas nak tâcuulak xkßehil li âuc. Textzacânk chi us toj retal tâcßojlâk êchßôl. Sahak saß lê chßôl ut cuânkex saß xyâlal saß lê naßaj.

⁶Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid; ma hävitan maalt kurjad metsloomad ja mõõk ei käi üle teie maast.

⁶Lâin texinqßue chi cuânc saß tuktûquil usilal saß lê naßaj. Sa texcuârk xban nak mâ ani tâseßbesînk êre. Lâin tincuisi li joskß aj xul saß lê tenamit ut mâ ani tâoc êriqßuin chi pletic.

⁷Te ajate taga oma vaenlasi ja need langevad teie ees mõõga läbi.

⁷Lâex têrâlinaheb li xicß nequeßiloc êre ut têcamsiheb chi chßîchß.

⁸Viis teie seast ajavad taga sadat ja sada teie seast ajavad taga kümmet tuhandet, ja teie vaenlased langevad teie ees mõõga läbi.

⁸Yal ôb ajcuiß êre lâex têrâlinaheb jun ciento li xicß nequeßiloc êre. Ut jun ciento êre lâex teßrâlinaheb lajêb mil. Ut têcamsiheb chi chßîchß li xicß nequeßiloc êre.

⁹Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma lepingu teiega.

⁹Lâin tinbânu usilal êre. Texcuosobtesi ut texnabalokß. Junelic xakxôk xcuanquil li contrato li quinbânu êriqßuin.

¹⁰Teile jätkub söömiseks vana, mullust vilja ja uudse pärast peate välja viskama mulluse.

¹⁰Toj yôkex ajcuiß chixtzacanquil li xesicß jun haber ut li joß qßuial chic li mâjiß nequechoy têrisi saß li cab li nequexoc cuiß li ru lê racuîmk re têxoc cuiß li toj yôkex chixsicßbal.

¹¹Ma panen oma eluaseme teie keskele ja mu hing ei põlga teid ära.

¹¹Lâin tincuânk saß êyânk ut incßaß texintzßektâna.

¹²Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas.

¹²Lâin junelic cuânkin êriqßuin. Lâinak lê Dios ut lâexak lin tenamit.

¹³Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et te ei oleks enam nende orjad; ma murdsin katki teie ikkepuud ja panin teid käima püstipäi.

¹³Lâin li Kâcuaß lê Dios. Lâin quin-isin chak êre Egipto re nak incßaß chic texcuânk chokß rahobtesinbil môs. Chanchan nak cuan li yugo saß êcux nak quexcuan rubel xcuanquileb. Abanan lâin quexcuisi rubel xcuanquileb. Anakcuan naru têtaksi lê rilobâl nak texbêk.

¹⁴Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järgi,

¹⁴Abanan cui lâex incßaß nequerabi li cßaßru ninye ut cui incßaß nequebânu li naxye saß li chakßrab li xinqßue êre, texinqßue chixtojbal êmâc.

¹⁵vaid hülgate mu määrused ja teie hinged põlgavad mu seadlusi, nõnda et te ei tee kõigi mu käskude järgi, vaid tühistate mu lepingu,

¹⁵Cui lâex têtzßektâna lin chakßrab ut incßaß têcßûluban ut cui incßaß nequeqßue saß êchßôl li cßaßru ninye ut cui lâex têrisi xcuanquil li contrato li quinbânu êriqßuin,

¹⁶siis teen ka mina teiega sedasama ja saadan teie kallale ootamatu kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab silmad ja närib hinge; ja te külvate ilmaaegu oma seemet, sest teie vaenlased söövad selle.

¹⁶lâin texinqßue chixtojbal rix lê mâc. Xiu xiu chic cuânkex. Ut lâin tintakla chak li raylal saß êbên. Tintakla li yajel li incßaß naru xbanbal. Ut tintakla li caki yajel saß êbên tixlubtesi lê tibel ut târocsi xyajel li xnakß êru. Tex-âuk raj chic, abanan moco têtzaca ta chic. Aßaneb ban chic li xicß nequeßiloc êre teßtzacânk re.

¹⁷Ja ma pööran oma palge teie vastu ning teie vaenlane lööb teid; teie vihamehed hakkavad valitsema teie üle ja te põgenete, isegi kui keegi teid taga ei aja.

¹⁷Lâin incßaß chic texintenkßa. Texincanab êjunes re nak li xicß nequeßiloc êre teßnumtâk saß êbên ut teßtaklânk saß êbên. Tex-êlelîk chiruheb usta incßaß yôkeb chêrâlinanquil.

¹⁸Ja kui te sellest hoolimata ei kuula mind, siis ma karistan teid veel seitse korda enam teie pattude pärast.

¹⁸Abanan cui toj incßaß ajcuiß tex-abînk chicuu nak acak xecßul chixjunil li raylal aßin, lâin tinqßue xtzßakob lix tojbal rix lê mâc. Cuukub sut chic têtoj rix lê mâc.

¹⁹Ma murran teie ülbe kõrkuse ja teen teie taeva raua ja teie maa vase sarnaseks.

¹⁹Lâin tincuisi lê kßetkßetil ut incßaß chic tênimobresi êrib. Incßaß chic tixqßue li hab. Ut tâchakik lê chßochß ut tâcacuûk joß xcacuil li chßîchß bronce.

²⁰Siis teie ramm kulub asjata, teie maa ei anna enam saaki ja maa puud ei kanna vilja.

²⁰Mâcßaßak aj e nak têtacuasi êrib chi cßanjelac xban nak incßaß chic tâêlk li acuîmk saß lê naßaj ut incßaß chic teßûchînk li cheß.

²¹Ja kui te siiski teete mulle vastuoksa ega taha mind kuulda, siis ma nuhtlen teid veel seitsmekordselt teie pattude pärast.

²¹Ut cui toj yôkex ajcuiß xkßetkßetinquil êrib chicuu ut incßaß têbânu li cßaßru ninye, lâin texinqßue cuißchic cuukub sut chixtojbal êmâc.

²²Ma läkitan teie kallale metsloomad, kes teevad teid lapsetuks, murravad teie kariloomad ja vähendavad teid endid, nõnda et teie teed jäävad tühjaks.

²²Tintakla li joskß aj xul saß êyânk ut telajeßxcamsiheb lê cocßal ut teßxcamsi lê quetômk. Moco qßuihex ta chic texcanâk. Ut mâ ani chic teßnumekß saß eb li be.

²³Aga kui te sellest veel ei lase endid minu poolt hoiatada ja teete mulle ikka vastuoksa,

²³Ut cui ac xecßul chixjunil li raylal aßin, abanan cui toj incßaß nequecßul lê kßusbal ut xicß nequinêril,

²⁴siis teen minagi teile vastuoksa ja mina löön teid seitsmekordselt teie pattude pärast.

²⁴lâin tinjoskßokß êriqßuin ut cuukub sut chic li raylal li tintakla saß êbên re xtojbal rix lê mâc.

²⁵Ma saadan teie kallale tasumismõõga, mis tasub kätte lepingu rikkumise eest. Ja kui te siis kogunete oma linnadesse, läkitan mina teie keskele katku ja teid antakse vaenlase kätte.

²⁵Lâin tintaklaheb li xicß nequeßiloc êre chi pletic êriqßuin re xtojbal rix lê mâc nak xekßet lin contrato. Nak texxic saß eb li tenamit chixcolbal êrib, lâin tintakla li rax câmc saß êbên ut lâex têkßaxtesi êrib saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre.

²⁶Kui ma murran katki teie leivatoe, siis küpsetavad teie leiba kümme naist ühes ahjus; nad annavad teie leiva tagasi kaalu järgi, ja kui te sööte, siis teie kõhud ei saa täis.

²⁶Incßaß chic tâcuânk chi tzßakal lê tzacaêmk. Lajêb chi ixk teßxyîb li caxlan cua saß jun chi horno. Ajlanbil chic li caxlan cua li têcßul. Ut nak ac xecuaß chixjunil, incßaß tâtzßaklok êre.

²⁷Aga kui te seejuures veel ei kuula mind ja teete mulle vastuoksa,

²⁷Cui toj têkßetkßeti êrib chicuu nak ac xecßul li raylal aßin, ut incßaß têbânu li cßaßru ninye,

²⁸siis teen minagi tulises vihas teile vastuoksa ja karistan teid seitsmekordselt teie pattude pärast.

²⁸tânumtâk lin joskßil saß êbên. Cuukub sut chic li raylal li tinqßue saß êbên.

²⁹Te hakkate sööma oma poegade ja tütarde liha.

²⁹Textzßocâk toj retal têtiu xtibeleb lê ralal êcßajol.

³⁰Ma hävitan teie ohvrikünkad ja purustan teie suitsutusaltarid; ma viskan teie laibad teie elutute ebajumalate peale ja mu hing põlastab teid.

³⁰Lâin tintßan li naßajej li najt xteram li nequexlokßonin cuiß. Ut tinjucß li artal li nequecßat cuiß lê pom. Ut lâin tintub lê camenak saß xbêneb lê yîbanbil dios, li moco yoßyôqueb ta. Ut xicß chic texcuil.

³¹Ma teen teie linnad varemeiks ja hävitan teie pühamud, ja ma ei salli enam teie meeldivat lõhna.

³¹Lâin tinjuqßuiheb lê tenamit ut tinsacheb chi junaj cua eb li naßajej li nequexlokßonin cuiß. Ut incßaß chic tincßul lê sununquil ban li nequecßat chicuu.

³²Jah, mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad.

³²Lâin tinsach ru lê naßaj. Ut teßsach xchßôleb li xicß nequeßiloc êre li cuanqueb aran.

³³Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga. Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks.

³³Lâin tinjeqßui êru saß xyânkeb li xnînkal ru tenamit. Ut tebinqßue li xicß nequeßiloc êre chêrâlinanquil riqßuin chßîchß. Tinsach ru lê naßaj ut juqßuinbilakeb chic lê tenamit.

³⁴Siis maa saab hüvituse oma puhkeaegade arvel kõigil oma tühjuse päevil ja teie viibides vaenlaste maal. Siis maa puhkab ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel.

³⁴Ut li chßochß tâsahokß xchßôl chi hilânc chixjunil li chihab nak cuânkex chak saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc êre. Li chßochß aßin tâhilânk.

³⁵Kõigil oma laastatud oleku päevil ta puhkab; puhkus, mida ta ei saanud teie puhkeaegadel, siis kui te elasite seal.

³⁵Chixjunil li chihab nak mâ anihakex saß li naßajej aßin, li chßochß tâsahokß xchßôl ut tâhilânk xban nak lâex incßaß xeqßue chi hilânc saß li chihab nak tento raj xhilan.

³⁶Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsekui põgeneksid mõõga eest. Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja.

³⁶Ut eb li incßaß teßsachekß ru lâin tinqßue xxiuheb saß li naßajej li cuânkeb cuiß. Teßxucuak chiruheb li xicß nequeßiloc reheb. Ut teßêlelik yal xban xyâb li xak cheß nak na-ecßasîc xban li ikß. Teßâlinak xban xxiuheb ut teßtßanekß xban xxiuheb usta mâ ani yôk chi âlinânc reheb.

³⁷Ja nad komistavad üksteise otsa, just nagu mõõga ees, kuigi keegi taga ei aja. Te ei suuda oma vaenlastele vastu panna.

³⁷Nak yôkeb chi êlelic teßxtichi ribeb chi ribileb rib usta mâ ani yôk chi âlinânc reheb. Ut incßaß teßrûk chixcolbal ribeb chiruheb li xicß nequeßiloc reheb.

³⁸Te hukkute rahvaste seas ja teid neelab teie vaenlaste maa.

³⁸Lâex tex-osokß saß xyânkeb li xnînkal ru tenamit. Ut tex-osokß saß xnaßajeb li xicß nequeßiloc êre.

³⁹Ja kes teist üle jäävad, hääbuvad oma patusüü pärast oma vaenlaste maal; nad hääbuvad ka oma vanemate patusüü pärast nagu nood.

³⁹Li joß qßuialex li incßaß tex-osokß kßaxal ra têcßul ut tacuasinbilakex saß lix naßajeb li xicß nequeßiloc êre xban lê mâc ut xban lix mâqueb lê naß êyucuaß.

⁴⁰Siis nad tunnistavad oma patusüüd ja oma vanemate patusüüd, truudusetust, mida nad mulle osutasid, samuti, et nad tegid mulle vastuoksa.

⁴⁰Lâex tâyotßekß êchßôl xban li mâc quebânu ut xban li mâc queßxbânu chak lê naß êyucuaß nak quineßxtzßektâna ut queßxkßet lin chakßrab.

⁴¹Minagi pean tegema neile vastuoksa ja viima nad vaenlaste maale: vahest siis alandab ennast nende ümberlõikamata süda ja nad tunnistavad oma patusüüd.

⁴¹Ut lâex têqßue retal nak xmâc aßan nak quebintakla saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc êre. Nak têcubsi êrib ut têcßûluban saß êbên lix tojbal rix lê mâc,

⁴²Siis ma mõtlen oma lepingule Jaakobi, Iisaki ja Aabrahamiga, ja ma mõtlen ka maale.

⁴²tâjulticokß cue li contrato li quinbânu riqßuineb laj Jacob, laj Isaac, ut laj Abraham. Ut tâjulticokß cue li chßochß.

⁴³Aga esmalt jääb maa nende poolt mahajäetuks ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel, siis kui on neist tühjendatud; ja nad ise peavad tunnistama oma patusüüd, aina sellepärast, et nad on hüljanud mu seadlused ja nende hing on põlanud mu määrusi.

⁴³Mâ ani chic cuânk aran ut li chßochß tâsahokß saß xchßôl chi hilânc. Tento nak lâex aj Israel têcßûluban saß êbên xtojbal rix li mâc quebânu nak quekßet lin chakßrab ut xicß queril li quexintakla cuiß.

⁴⁴Aga isegi siis, kui nad on oma vaenlaste maal, ma ei hülga neid ega põlga täieliku hävituseni, tühistades oma lepingu nendega, sest mina olen Issand, nende Jumal.

⁴⁴Usta xetzßektâna lin chakßrab ut usta cuanquex saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc êre, abanan lâin incßaß texintzßektâna, chi moco texsachk saß inchßôl. Incßaß tinsach êru xban nak toj cuan saß inchßôl li contrato quinbânu riqßuineb lê xeßtônil yucuaß. Lâin li Kâcuaß lê Dios.

⁴⁵Ja ma mõtlen nende heaks lepingule nende esivanematega, keda ma rahvaste silme all tõin ära Egiptusemaalt, et olla neile Jumalaks. Mina olen Issand!'

⁴⁵Tâjulticokß ban cue li contrato li quinbânu riqßuineb lê xeßtônil yucuaß nak queßcuisi chak saß li tenamit Egipto chiruheb li xnînkal ru tenamit re nak lâinak chic lix Dioseb, chan li Kâcuaß.Aßaneb aßin li chakßrab, li tijleb ut lix taklanquileb li quixqßue li Kâcuaß re laj Moisés saß li tzûl Sinaí chokß reheb laj Israel.

⁴⁶Need on määrused, seadlused ja õpetused, mis Issand Siinai mäel Moosese kaudu andis enese ja Iisraeli laste vahele.

⁴⁶Aßaneb aßin li chakßrab, li tijleb ut lix taklanquileb li quixqßue li Kâcuaß re laj Moisés saß li tzûl Sinaí chokß reheb laj Israel.