¹Sel päeval loeti rahva kuuldes Moosese raamatut ja selles leiti olevat kirjutatud, et ammonlane ja moab ei tohtinud iialgi tulla Jumala kogudusse,

¹Saß jun li cutan qui-ileß chiruheb li tenamit li hu li quixtzßîba laj Moisés. Ut saß li hu aßan tzßîbanbil retalil nak eb laj amonita ut eb laj moabitas incßaß târûk teßcuânk saß xyânkeb laj Israel, lix tenamit li Dios.

²sellepärast et nad ei olnud Iisraeli lastele vastu tulnud leiva ja veega, vaid palkasid Bileami neid needma; meie Jumal aga muutis needmise õnnistamiseks.

²Incßaß naru teßcuânk saß xyânkeb xban nak junxil eb laj amonita ut eb aj moabitas incßaß queßxcßul saß usilal li kaxeßtônil yucuaß nak queßnumeß saß lix tenamiteb ut incßaß queßxqßue xcua rucßaheb. Queßxtumina ban ru laj Balaam re nak tixbok mâusilal saß xbêneb. Abanan li Kâcuaß Dios quixsukßisi li mâusilal chokß usilal chokß reheb.

³Ja kui nad Seadust olid kuulnud, siis nad lahutasid kõik segarahva Iisraelist.

³Caßaj cuiß queßrabi li cßaßru quixye saß li chakßrab, queßoc risinquil saß xyânkeb li jalaneb xtenamit.

⁴Aga enne seda oli preester Eljasib, Toobija sugulane, kes oli pandud meie Jumala koja kambrite ülemaks,

⁴Junxil nak ac cuan chokß xyucuaßil aj tij laj Eliasib, li nataklan saß xbên li cab li naxocman cuiß li cßaßak re ru re lix templo li Kâcuaß, aßan qui-oc chokß rechßalal laj Tobías li mâcuaß aj Israel.

⁵sisustanud temale suure kambri, kuhu varem oli pandud roaohvreid, viirukit, riistu ning vilja-, veini- ja õlikümnist, mis oli määratud leviitidele, lauljatele ja väravahoidjatele, ja preestrite tõstelõive.

⁵Ut laj Eliasib quixqßue ajcuiß chokß xnaßaj laj Tobías li nimla cuarto li cuan saß li templo li nequeßxxoc cuiß li mayej, li incienso, li secß, li trigo li junjûnk saß xlajêtkil, joß ajcuiß li vino ut li aceite, li tento xqßuebal reheb laj levita, reheb laj bichanel, ut reheb li nequeßcßacßalen re li oquebâl. Ut nequeßxxoc ajcuiß saß li cuarto aßan li mayej li tento xqßuebal reheb laj tij.

⁶Ma ei olnud Jeruusalemmas, kui see kõik juhtus, sest Artahsasta, Paabeli kuninga kolmekümne teisel aastal olin ma läinud kuninga juurde. Aga mõne aja pärast palusin ma kuningalt luba

⁶Nak quicßulman chixjunil aßin, ac mâ anihin chic Jerusalén xban nak côin cuißchic Persia riqßuin li rey Artajerjes nak ac yô chic cablaju xcaßcßâl chihab roquic chokß rey. Abanan incßaß ajcuiß najt quincuan aran nak quixqßue cuißchic inlesêns li rey re tinsukßîk Jerusalén.

⁷ja tulin Jeruusalemma. Ja kui ma märkasin, missuguse pahateo Eljasib Toobija pärast oli teinud, sisustades temale kambri Jumala koja õues,

⁷Ut nak quincuulac Jerusalén, quinqßue retal nak incßaß us li quixbânu laj Eliasib nak quixqßue li nimla cuarto li cuan saß lix templo li Dios chokß xnaßaj laj Tobías yal re xbânunquil usilal re.

⁸siis ma sain väga pahaseks ja viskasin kõik Toobija koja asjad sellest kambrist välja.

⁸Cßajoß nak quirahoß saß inchßôl chirilbal li quixbânu laj Eliasib. Joßcan nak quinchap li cßaßru re laj Tobías ut quicuisi chirix cab.

⁹Ja ma käskisin kambrid puhtaks teha ning viisin sinna tagasi Jumala koja riistad, roaohvrid ja viiruki.

⁹Ut lâin quintakla xsabesinquileb li cuartos li quicuan cuiß laj Tobías. Ut quinye ajcuiß reheb nak teßxqßue cuißchic saß xnaßaj li secß re lix templo li Dios, joß ajcuiß li mayej ut li incienso.

¹⁰Siis ma sain teada, et leviitidele ei olnud antud nende osa ja seepärast olid leviidid ja lauljad, kes pidid teenistust pidama, põgenenud igaüks oma põllule.

¹⁰Ut queßxye ajcuiß cue nak eb laj levita incßaß queßxcßul li cßaßru eb re li tento raj queßqßueheß reheb re xnumsinquil li cutan junjûnk. Joßcan nak eb laj levita ut eb laj bichanel li nequeßbânun re li cßanjel, queßel Jerusalén ut queßcôeb chi xjûnkaleb saß lix cßalebâleb.

¹¹Ja ma riidlesin ülematega ning ütlesin: 'Mispärast on Jumala koda maha jäetud?' Ja ma kogusin nad kokku ning panin nad nende ametisse.

¹¹Ut lâin quinjoskßoß ut quinchßilaheb li nequeßtaklan saß xbêneb li tenamit ut quinye reheb: —¿Cßaßut nak yôquex chixtzßektânanquil lix templo li Dios? chanquin reheb. Ut quinchßutub ajcuiß ruheb laj tij ut eb laj levita ut quebinxakab cuißchic chi xjûnkaleb saß lix cßanjeleb.

¹²Ja kogu Juuda tõi kümnist viljast, veinist ja õlist varaaitadesse.

¹²Ut chixjunileb laj Judá queßoc cuißchic xqßuebal li junjûnk saß xlajêtkil re li trigo, re li vino ut re li aceite. Ut coxeßxcanab saß li cab li nequeßxxoc cuiß li mayej.

¹³Ja ma määrasin varaaitade ülemaiks preester Selemja ja kirjatundja Saadoki, ja leviitide hulgast Pedaja, ja neile abiliseks Haanani, Mattanja poja Sakkuri poja; sest neid peeti ustavaiks ja nende kohus oli jagada oma vendadele.

¹³Ut lâin quinxakabeb chokß mertôm laj Selemías laj tij, laj Sadoc laj tzßîb, ut laj Pedaías xcomoneb laj levita. Eb aßan teßilok reheb li cab li naxoqueß cuiß chixjunil li mayej. Ut quinxakab ajcuiß laj Hanán li ralal laj Zacur chixtenkßanquileb. Laj Zacur, aßan li ralal laj Matanías. Quinxakabeb li cuînk aßin xban nak tîqueb xchßôl. Ut aßaneb ajcuiß li teßjeqßuînk re li mayej reheb li rech aj cßanjelil re nak cuânk cßaßru reheb re xnumsinquil li cutan junjûnk.

¹⁴Mõtle, mu Jumal, minu peale selle pärast! Ära kustuta mu häid tegusid, mis ma olen teinud oma Jumala koja ja selle teenistuse heaks!

¹⁴—At inDios, chijulticokß taxak âcue li joß qßuial li us ninbânu. Ut misach taxak saß âchßôl chixjunil li us ninbânu chokß re lâ templo ut re lâ cßanjel.—

¹⁵Neil päevil nägin ma Juudamaal mõningaid, kes hingamispäeval surutõrsi sõtkusid ja kes viljakoormaid tõid ja eeslite selga panid, nõndasamuti ka veini, viinamarju, viigimarju ja igasuguseid koormaid hingamispäeval Jeruusalemma tõid; ja ma manitsesin neid, et nad sel päeval toiduaineid müüsid.

¹⁵Saß eb li cutan aßan quinqßue ajcuiß retal nak cuanqueb laj Judá yôqueb chi cßanjelac saß li hilobâl cutan. Cuan yôqueb chi yatzßoc uvas. Ut cuan yôqueb chixqßuebal chi îkânc lix bûreb. Nequeßxcßam Jerusalén lix trigo, lix vino, lix uvas, lix higo ut chixjunil li ru li racuîmkeb saß li hilobâl cutan. Ut lâin quebinkßus ut quinye reheb nak incßaß teßcßayînk saß li hilobâl cutan.

¹⁶Seal elas ka tüüroslasi, kes tõid kala ja igasugust kaupa ning müüsid hingamispäeval juutidele Jeruusalemmas.

¹⁶Ut cuanqueb Jerusalén xcomoneb laj Tiro nequeßxcßam Jerusalén li car joß ajcuiß li cßaßak chic re ru re teßxcßayi reheb laj Judá saß li hilobâl cutan.

¹⁷Siis ma riidlesin Juuda suurnikega ja ütlesin neile: 'Mis kõlvatu tegu see on, mida te teete, et te hingamispäeva teotate?

¹⁷Lâin quebinkßus li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Judá ut quinye reheb: —Incßaß us yôquex chixbânunquil xban nak yôquex chixmuxbal ru li hilobâl cutan.

¹⁸Eks teinud teie vanemad nõndasamuti ja eks lasknud meie Jumal tulla kogu selle õnnetuse meie ja selle linna peale? Ja hingamispäeva teotades te suurendate veelgi viha Iisraeli vastu.'

¹⁸¿Ma mâcuaß ta biß joßcan queßxbânu chak lê xeßtônil yucuaß junxil? Ut, ¿ma mâcuaß ta biß xmâc aßan nak li Dios quixqßue chak chixjunil li raylal aßin saß kabên lâo ut saß xbên li katenamit? ¿Ma toj têraj ajcuiß xchikßbal xjoskßil li Dios saß xbên li tenamit Israel riqßuin xmuxbal ru li hilobâl cutan? chanquin reheb.

¹⁹Ja niipea kui Jeruusalemma väravais hingamispäeva eel oli läinud pimedaks, käskisin ma väravad sulgeda ja lubasin need avada alles pärast hingamispäeva; ja ma seadsin mõned oma sulastest väravate juurde, et hingamispäeval ükski koorem sisse ei tuleks.

¹⁹Ut quinye ajcuiß reheb nak acak cuulac re xcutanquil li hilobâl cutan nak teßxtzßapeb li oquebâl re li tenamit nak toj mâjiß nakßojyînoß chi us. Ut incßaß teßxte toj tânumekß li hilobâl cutan. Ut quinxakabeb li môs saß eb li oquebâl ut quebinye re nak mâ jun teßrocsi riqßuineb rîk saß li hilobâl cutan.

²⁰Siis jäid kaupmehed ja igasuguse kauba müüjad kord või kaks väljapoole Jeruusalemma.

²⁰Eb laj yaconel ut eb laj cßay cßaßak re ru queßxnumsi li kßojyîn chirix li tenamit cuib oxib sut.

²¹Ja ma manitsesin neid ning ütlesin neile: 'Miks jääte ööseks müüri taha? Kui te seda veel kord teete, siis ma pistan oma käe teie külge!' Sellest ajast ei tulnud nad enam hingamispäeval.

²¹Ut lâin quebinkßus ut quinye reheb: —¿Cßaßut nak nequexcana chixnumsinquil li kßojyîn chirix li tzßac? Cui têbânu cuißchic aßan texinchap ut texinqßue saß tzßalam, chanquin reheb. Ut chalen nak quinye chi joßcan reheb incßaß chic queßcuulac chi cßayînc saß li hilobâl cutan.

²²Ja ma käskisin leviite, et nad endid puhastaksid ja tuleksid väravaid valvama, et hingamispäeva pühitsetaks. Mõtle minu peale, mu Jumal, sellegi pärast, ja ole mulle armuline oma rohke helduse pärast!

²²Chirix aßan quinye ajcuiß reheb laj levita nak teßxsantobresi ribeb joß naxye saß li chakßrab. Ut quinye ajcuiß reheb nak teßxcßacßaleheb li oquebâl re li tenamit re nak mâ ani tâmuxuk re li hilobâl cutan. —At inDios, riqßuin aßin chijulticokß taxak âcue li joß qßuial li us ninbânu ut chacuy taxak inmâc xban xnimal lâ cuuxtân.—

²³Neil päevil nägin ma ka juute, kes olid naiseks võtnud asdodlasi, ammonlasi ja moabe.

²³Ut quinqßue ajcuiß retal nak cuanqueb laj Israel li queßsumla riqßuineb li ixk aj Asdod, ut aj amonita ut eb laj moabitas.

²⁴Ja nende lastest rääkisid pooled asdodi keelt või mõne muu rahva keelt, aga juudi keelt nad ei osanud rääkida.

²⁴Ut cuanqueb li ralal xcßajoleb queßâtinac saß râtinobâleb laj Asdod ut incßaß queßxnau âtinac saß râtinobâleb laj Israel. Joßcan nak nequeßâtinac saß râtinobâleb jalan tenamit.

²⁵Siis ma riidlesin nendega ja sajatasin neid, peksin neist mõningaid mehi ja katkusin neilt karvu; ja ma vannutasin neid Jumala nimel: 'Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele või iseendile!

²⁵Lâin quincuechßiheb ut quinbok raylal saß xbêneb. Cuan quinsaqßueb ut cuan quinmichßeb chi rismal ut quinpuersiheb nak teßxye riqßuin juramento nak incßaß chic teßxqßue li ralal xcßajoleb chi sumlâc riqßuineb li ralal xcßajoleb li jalaneb xtenamit, chi moco teßxcßam rixakileb saß xyânkeb li jalaneb xtenamit, chanquin reheb.

²⁶Eks ole Saalomon, Iisraeli kuningas, selle läbi pattu teinud? Paljude rahvaste hulgas ei olnud tema sarnast kuningat; ta oli oma Jumalale armas ja Jumal pani tema kuningaks kogu Iisraelile, aga tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema.

²⁶Lâin quinye ajcuiß reheb: —¿Ma mâcuaß ta biß aßan li quiqßuehoc re chi mâcobc laj Salomón li quicuan chokß xreyeb laj Israel junxil? Mâ ani chic rey quicuan xcuanquil joß aßan. Li Dios quirahoc re ut aßan ajcuiß li quixakaban re saß xbêneb chixjunileb laj Israel. Abanan, eb li ixk li jalaneb xtenamit queßqßuehoc re chi mâcobc li rey Salomón.

²⁷Kas me siis peame kuulma teistki, et teete samasugust suurt pahategu, võttes võõramaa naisi ja murdes nõnda meie Jumalale truudust?'

²⁷Joßcan nak ¿ma yal takacuy ta biß nak yôkex chi mâcobc chiru li Dios riqßuin xsicßbal lê rixakil saß xyânkeb li jalaneb xtenamit? chanquin reheb.

²⁸Ja üks ülempreester Eljasibi poja Joojada poegadest oli hooronlase Sanballati väimees, aga ma ajasin ta enese juurest ära.

²⁸Laj Joiada, aßan li ralal laj Eliasib li xbênil aj tij. Jun li ralal laj Joiada quixcßam chokß rixakil lix rabin laj Sanbalat laj horonita. Joßcan nak quicuisi aßan saß li tenamit Jerusalén.

²⁹Mu Jumal, pea neid meeles, et nad on rüvetanud preestriametit ning preestrite ja leviitide lepingut!

²⁹At inDios, chaqßue taxak retal eb laj tij li xeßxmux ru lix cßanjeleb ut queßxkßet li contrato li cabânu riqßuineb laj tij ut riqßuineb laj levita.

³⁰Nõnda ma puhastasin neid kõigest võõrast ja seadsin teenistuskorrad preestritele ja leviitidele, igaühele tema töö,

³⁰Joßcan nak quicuisiheb saß xyânkeb laj tij chixjunileb li jalaneb xtenamit. Ut quinqßue xcßanjeleb laj tij ut eb laj levita. Ac xcßanjel xcßanjel li junjûnk.Ut quinxakabeb ajcuiß li ani teßcßamok chak li siß saß xkßehil. Ut quinye reheb li tenamit nak teßxkßaxtesi li xbên ru li racuîmkeb saß xkßehil. —At inDios, chaqßue taxak retal chixjunil li us li xinbânu ut tâcuuxtâna taxak cuu.—

³¹ning puude ja uudsevilja toomiseks määratud ajad. Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!'

³¹Ut quinxakabeb ajcuiß li ani teßcßamok chak li siß saß xkßehil. Ut quinye reheb li tenamit nak teßxkßaxtesi li xbên ru li racuîmkeb saß xkßehil. —At inDios, chaqßue taxak retal chixjunil li us li xinbânu ut tâcuuxtâna taxak cuu.—