1Ja see sündis Ahasverose ajal, selle Ahasverose, kes valitses Indiast Etioopiani - sada kahtkümmend seitset maad -,
1Aßan aßin li quicßulman saß eb li cutan nak quicuan chokß rey laj Asuero. Aßan quitaklan saß xbên li tenamit La India. Ut aßan ajcuiß quitaklan saß xbêneb chixjunileb li tenamit quicuulac toj saß li tenamit Etiopía. Jun ciento riqßuin cuukub xcaßcßâl chi tenamit queßcuan rubel xcuanquil laj Asuero.
2neil päevil, kui kuningas Ahasveros istus oma kuninglikul aujärjel Suusani palees.
2Saß li tenamit Susa quicuan lix naßaj li quitaklan cuiß.
3Oma valitsemise kolmandal aastal tegi ta võõruspeo kõigile oma vürstidele ja sulastele; Pärsia ja Meedia võimukandjad, ülikud ja maavalitsejad olid tema juures.
3Yô rox chihab roquic chokß rey laj Asuero nak quixbânu jun li ninkße chokß reheb li nequeßcßanjelac chiru. Ut quixbokeb saß li ninkße li nequeßtaklan saß li junjûnk chi tenamit joßqueb ajcuiß li nequeßcßamoc be saß xyânkeb lix soldado eb laj Persia ut eb laj Media.
4Ta näitas oma kuningriigi määratut rikkust ja oma võimu toredat hiilgust palju päevi - sada kaheksakümmend päeva.
4Quixbokeb chixjunileb re xcßutbal chiruheb lix nimal ut lix lokßal lix cuanquilal ut lix biomal. Li ninkße aßan quicuan cuakib po.
5Ja kui need päevad olid möödunud, tegi kuningas seitsmepäevase peo kogu Suusani palees olevale rahvale, niihästi suurtele kui väikestele, kuningliku palee rohuaia väljakul.
5Nak ac xeßnumeß li cutan aßan, quixbânu jun chic li ninkße chiru li nebâl re li rochoch li rey Asuero. Cuukub cutan chic quibay li ninkße aßan. Chixjunileb li cuanqueb Susa queßbokeß saß li ninkße, li cuanqueb xcuanquil joßqueb ajcuiß li mâcßaßeb xcuanquil.
6Peened valged ja sinised kangad olid kinnitatud valgete ja purpurpunaste nööridega hõberõngaste ja marmorsammaste külge; kullast ja hõbedast lamamisasemed olid alabastrist ja marmorist, klaasjaist ja kirjudest kividest ruudulisel põrandal.
6Queßxyîb chi châbil li nebâl. Queßxqßue li châbil tßicr sak, rax ut azul ut queßxbacß chiru li nînki pilar yîbanbil riqßuin li châbil pec mármol. Li tßicr chapcho riqßuin cßâm lino morado. Li cßâm chapcho saß li junjûnk chi pilar riqßuin argollas yîbanbil riqßuin plata. Li cßojaribâl, li queßhilan cuiß li ulaß yîbanbil riqßuin oro ut plata. Li xan yîbanbil riqßuin li châbil pec pórfido ut mármol ut riqßuin li pec alabastro ut jacinto. Eb li pec aßan kßaxal tertôqueb xtzßak.
7Juua anti kuldkarikaist, karikaid oli mitmesuguseid, ja kuninglikku veini oli palju, kuninga kohaselt.
7Li secß li queßucßac cuiß junes oro ut jalan jalânk xyîbanquil. Kßaxal nabal li vino xcomon li châbil li narucß li rey ut quiqßueheß chi nabal joß quiraj aßan.
8Aga joomisel kehtis korraldus, et sundust ei ole, sest kuningas oli seda kinnitanud kõigile oma kojaülemaile, et igaüks võib teha, nagu temale meeldib.
8Li rey quixqßue jun li chakßrab reheb laj jecßol vino ut quixye reheb nak mâ ani teßxmin ruheb chi ucßac. Aß yal re li junjûnk cßaßru târaj rucßbal.
9Kuninganna Vasti tegi peo ka naistele kuningas Ahasverose kuninglikus kojas.
9Ut li reina Vasti, li rixakil li rey, quixbânu ajcuiß jun li ninkße reheb li ixk saß li rochoch li rey Asuero.
10Seitsmendal päeval, kui kuninga süda oli veinirõõmus, käskis ta Mehumani, Bistat, Harbonat, Bigtat, Abagtat, Seetarit ja Karkast, seitset eunuhhi, kes kuningas Ahasverost teenisid,
10Saß xcuuk li cutan re li ninkße, cßajoß xsahil xchßôl li rey Asuero xban lix calajic. Quixtaklaheb li cuukub chi eunucos li nequeßcßanjelac chiru. Aßaneb laj Mehumán, laj Bizta, laj Harbona, laj Bigta, laj Abagta, laj Zetar ut laj Carcas.
11tuua kuninganna Vasti kuninga ette koos kuningliku krooniga, et näidata rahvaile ja vürstidele tema ilu, sest ta oli ilusa välimusega.
11Li rey quixye reheb nak teßxbok chak li reina Vasti. Ut quixye reheb nak cuânk chak lix corona saß xjolom nak tâchâlk chiru li rey re xcßutbal lix chßinaßusal chiruheb li tenamit ut chiruheb ajcuiß li nequeßtaklan saß li junjûnk chi tenamit xban nak kßaxal chßinaßus lix Vasti.
12Aga kuninganna Vasti keeldus tulemast kuninga käsu peale, mis eunuhhide kaudu oli antud; siis raevutses kuningas väga ja viha süttis temas põlema.
12Li cuukub chi cuînk queßcuulac riqßuin li reina Vasti ut queßxye re li cßaßru quixye li rey. Abanan lix Vasti incßaß quixbânu li cßaßru quiraj li rey. Joßcan nak cßajoß nak quijoskßoß li rey.
13Ja kuningas küsis tarkadelt, kes aegu mõistsid, sest oli viisiks panna kuninga käsk kõigi seaduse- ja õigusetundjate ette,
13Xban nak yô xjoskßil li rey quipatzßoc reheb li cuanqueb xnaßleb cßaßru us xbânunquil. Saß eb li cutan aßan cßaynakeb li rey chixpatzßbal xnaßlebeb riqßuineb li nequeßxnau li chakßrab.
14ja temale lähemad olid Karsena, Seetar, Admata, Tarsis, Meres, Marsena ja Memukan, seitse Pärsia ja Meedia vürsti, kes nägid kuninga palet ja istusid kuningriigis esimesel kohal:
14Cuanqueb riqßuin li rey laj Carsena, laj Setar, laj Admata ut laj Tarsis. Ut cuanqueb ajcuiß laj Meres, laj Marsena ut laj Memucán. Aßaneb li cuukub chi xnînkal ru cuînk saß xyânkeb laj Persia ut laj Media. Junelic cuanqueb aran chixqßuebal xnaßleb li rey ut kßaxal nînkeb xcuanquil.
15'Mida tuleks seaduse järgi teha kuninganna Vastiga, sellepärast et ta ei ole täitnud kuninga käsku, mis eunuhhide kaudu oli antud?'
15Li rey Asuero quixpatzß reheb: —¿Cßaßru naxye li chakßrab? ¿Cßaßru us takabânu riqßuin li reina Vasti? Xintaklaheb laj cßanjel chicuu chixbokbal. Abanan aßan incßaß xbânu li cßaßru xinye, chan.
16Siis vastas Memukan kuninga ja vürstide ees: 'Mitte ainult kuninga vastu ei ole kuninganna Vasti eksinud, vaid ka kõigi vürstide ja kõigi rahvaste vastu kuningas Ahasverose kõigis maades.
16Ut laj Memucán quichakßoc ut quixye re li rey ut reheb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb xcuanquil saß eb li tenamit: —Moco caßaj cuiß ta chiru li rey xmâcob nak quixkßet li râtin. Xmâcob ajcuiß chiruheb li cuanqueb xcuanquil joß ajcuiß chiruheb chixjunileb li tenamit li cuanqueb rubel xcuanquil li rey.
17Kui kuninganna tegu saab teatavaks kõigile naistele, siis nad hakkavad põlgusega vaatama oma meestele, öeldes: Kuningas Ahasveros käskis tuua kuninganna Vasti enese ette, aga tema ei tulnud.
17Li cßaßru xbânu li reina tâcuulak saß xxiqueb chixjunileb li ixk. Cui teßrabi aßan, eb li ixk incßaß chic teßxqßue saß ruheb lix bêlomeb. Eb aßan teßxye, “Li rey Asuero xtakla xbokbal li reina Vasti ut aßan incßaß qui-abin chiru,” chaßkeb.
18Juba täna võivad Pärsia ja Meedia vürstinnad, kes sellest kuninganna teost kuulevad, kõigile kuninga vürstidele nõnda vastata, ja sellest tuleb palju põlgust ning viha.
18Ut anakcuan eb li rixakil li cuanqueb xcuanquil saß xyânkeb laj Media ut eb laj Persia cau chic teßrâtina lix bêlomeb xban nak teßrabi li cßaßru xbânu li reina Vasti. Teßjoskßok chiruheb lix bêlom ut tâcuânk chßaßajquilal chi joßcan.
19Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu temalt kuninglik käsk ja see kirjutatagu muutmatuna Pärsia ja Meedia seaduste hulka, et Vasti ei tohi tulla kuningas Ahasverose ette ja et kuningas annab tema kuningliku au teisele, kes on temast parem!
19Cui lâat tixcßul âchßôl, at rey, tâqßue junak chakßrab ut tzßîbanbilak retalil saß li chakßrab re Persia ut re Media re nak mâ ani tâkßetok re. Li chakßrab aßan tixye nak li reina Vasti incßaß chic tixcßut rib chi junaj cua chiru li rey ut tâisîk chokß reina. Ut junak chic kßaxal châbil chiru aßan tâqßuehekß chokß reina.
20Ja kui kuninga otsus, mille ta teeb, saab teatavaks kogu tema kuningriigis, mis on ju suur, siis austavad kõik naised oma mehi, niihästi suured kui väikesed.'
20Nak tâêlk resil li chakßrab li tâqßue, at rey, teßrabi chixjunileb li cuanqueb rubel âcuanquil. Ut chixjunileb li ixk teßxqßue xlokßal lix bêlom, usta cuan xcuanquil usta mâcßaß xcuanquil, chan.
21See kõne oli kuninga ja vürstide silmis hea, ja kuningas tegi Memukani sõna järgi.
21Li cßaßru quixye laj Memucán quixcßul xchßôl li rey joßqueb ajcuiß li nînkeb xcuanquil li cuanqueb aran. Ut li rey Asuero quixbânu joß quiyeheß re xban laj Memucán.Ut li rey quixtaklaheb li hu saß li junjûnk chi tenamit. Quixtzßîba saß li râtinobâleb ut quixtzßîba ajcuiß joß nequeßtzßîbac saß eb li junjûnk chi tenamit. Quixye reheb nak eb li cuînk, aßaneb li teßtaklânk saß li rochocheb. Ut quixye ajcuiß nak tâyehekß resil li chakßrab aßan reheb chixjunileb li tenamit saß li râtinobâleb li junjûnk chi tenamit.
22Ja ta läkitas kirjad kõigisse kuninga maadesse, igale maale tema oma kirjaviisis ja igale rahvale tema oma keeles, et iga mees olgu valitseja oma kojas ja rääkigu oma rahva keelt!
22Ut li rey quixtaklaheb li hu saß li junjûnk chi tenamit. Quixtzßîba saß li râtinobâleb ut quixtzßîba ajcuiß joß nequeßtzßîbac saß eb li junjûnk chi tenamit. Quixye reheb nak eb li cuînk, aßaneb li teßtaklânk saß li rochocheb. Ut quixye ajcuiß nak tâyehekß resil li chakßrab aßan reheb chixjunileb li tenamit saß li râtinobâleb li junjûnk chi tenamit.