¹Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.

¹Saß jun li cutan eb laj Israel queßoc chixcuechßinquil rix li Kâcuaß xban li chßaßajquilal li cuanqueb cuiß. Li Kâcuaß quirabi li cßaßru yôqueb chixyebal. Cßajoß nak quijoskßoß saß xbêneb. Quixtakla chak li xam ut eb li muhebâleb li cuanqueb toj chire queßcßat.

²Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja tuli kustus.

²Eb laj Israel queßxjap re chixtzßâmanquil xtenkßanquileb chiru laj Moisés. Ut laj Moisés quixtzßâma xtenkßanquileb chiru li Kâcuaß ut li xam quichup.

³Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda tuli oli põlenud nende keskel.

³Joßcan nak li naßajej aßan queßxqßue Tabera chokß xcßabaß xban nak li naßajej aßan quicßateß xban li xam li quixtakla chak li Dios.

⁴Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: 'Kes annaks meile liha süüa?

⁴Saß xyânkeb laj Israel cuanqueb li jalaneb xtenamit. Eb aßan junes châbil tzacaêmk teßraj xtzacanquil. Ut eb laj Israel queßoc cuißchic chi cuechßînc ut queßxye: Cuan ta ani tâqßuehok katib re takatzaca.

⁵Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.

⁵Najulticoß ke nak chi mâtan katzaca chak li car aran Egipto ut katzaca chak li pepino, li melón, li puerro, li cebolla ut li ânx.

⁶Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!'

⁶Ut anakcuan arin yôco chi câmc xban katzßocajic. Mâcßaß chic naru nakatzaca xban nak caßaj cuiß maná cuan, chanqueb.

⁷Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.

⁷Li maná chanchan riyajil li culantro ut kßan xbonol chanchan xkßol cheß.

⁸Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala.

⁸Eb li cristian queßxmol li maná. Cuan li queßxqueß chiruheb xcaß ut cuan li tenbil queßxbânu re. Nequeßxchik saß chßîchß ucßal ut cuan li nequeßxyîb chokß xcaxlan cua. Ut lix sahil chanchan li châbil aceite.

⁹Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.

⁹Nak natßaneß li xchußque chi kßek saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb, natßaneß ajcuiß li maná.

¹⁰Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.

¹⁰Laj Moisés quirabi nak li junjûnk cabal laj Israel yôqueb chi yâbac chire lix muhebâleb. Li Kâcuaß cßajoß nak quijoskßoß riqßuineb. Ut laj Moisés incßaß quicuulac chiru.

¹¹Ja Mooses ütles Issandale: 'Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?

¹¹Joßcan nak laj Moisés quixye re li Kâcuaß: —¿Cßaßut nak nacabânu ra cue lâin? Lâin laj cßanjel châcuu. ¿Cßaßru inmâc châcuu nak yôcat chixqßuebal li îk saß inbên re xcßambal li tenamit aßin?

¹²Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?

¹²¿Ma lâin ta biß xyucuaßeb? Ut, ¿ma lâin ta biß xnaßeb nak tâye cue nak tincßameb chi kßalkßo joß nequeßkßalûc li cocßal li toj nequeßtußuc? ¿Ma tento nak toj lâin tincßamok reheb saß li naßajej li cayechißi reheb lix xeßtônil yucuaßeb?

¹³Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!

¹³¿Bar tintau tib lâin re tinqßue reheb li tenamit aßin? Junes cuechßînc ut xpatzßbal xtibeb nequeßxbânu.

¹⁴Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.

¹⁴Lâin incßaß chic nincuy cßamoc be chiruheb chixjunileb li tenamit aßin injunes. Aßin jun nimla îk chokß cue lâin.

¹⁵Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!'

¹⁵Cui lâat yôcat chixbânunquil cue chi joßcaßin, kßaxal us cui tâcuisi lin yußam cui yâl nak niquinâra, re nak incßaß chic yôkin chi cßuluc nabal raylal, chan laj Moisés.

¹⁶Aga Issand ütles Moosesele: 'Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!

¹⁶Abanan li Kâcuaß quichakßoc ut quixye re: —Chßutubeb lajêb xcâcßâlak li cuînk li nacanau ruheb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel. Aßaneb li cuanqueb xcuanquil. Ut tâcßameb chiru li tabernáculo ut tinêroybeni âcuochbeneb.

¹⁷Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.

¹⁷Lâin tincubek chak ut tinâtinak âcuiqßuin. Ut tinqßue lin musikß reheb joß quinqßue âcue lâat re nak tateßxtenkßa chixcßambaleb xbe li tenamit aßin. Chi joßcan incßaß tâcanâk saß âbên âjunes lâat li îk aßin.

¹⁸Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.

¹⁸Tâye ajcuiß reheb chixjunileb nak teßxsantobresi ribeb xban nak cuulaj tinqßue lix tibeb re teßxtzaca. Lâin xcuabi nak yôqueb chi cuechßînc ut yôqueb chixyebal: Us raj cuan ta tib re takatzaca. Us nak cuanco chak Egipto, chanqueb. Joßcan nak anakcuan tinqßue lix tibeb re teßxtzaca.

¹⁹Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,

¹⁹Ut moco jun cutan ta ajcuiß tinqßueheb chi tißoc tib. Chi moco cuib cutan, chi moco ôb, chi moco lajêb cutan, chi moco junmay cutan.

²⁰vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?'

²⁰Tinqßueheb ban chi tißoc tib chi cuulaj cuulaj chiru jun po toj retal teßnujak ut teßxaßcuak xban xqßuial li teßxtzaca. Teßyibok chic xban nak incßaß chic teßraj ru. Tinbânu reheb chi joßcan xban nak xineßxtzßektâna ut xban ajcuiß nak quineßxcuechßi ut queßxye nak kßaxal us raj cui incßaß xeßel Egipto, chan li Kâcuaß.

²¹Aga Mooses ütles: 'Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!

²¹Ut laj Moisés quixye re li Kâcuaß: —Lâin yôquin chi cßamoc be chiru cuakib ciento mil chi cuînk ut lâat nacaye nak tâqßueheb chi tißoc tib chiru jun po.

²²Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?'

²²¿Ma cuan ta biß nabalak li carner ut li cuacax re takacamsi ut takaqßue chixtiuheb? ¿Ma tâtzßaklok ta biß reheb cui ta takaqßue chixtiuheb chixjunil li car li cuanqueb saß li palau? chan laj Moisés.

²³Aga Issand vastas Moosesele: 'Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!'

²³Ut li Kâcuaß quichakßoc ut quixye re laj Moisés: —¿Ma nacacßoxla lâat nak mâcßaß incuanquil chixbânunquil aßin? Anakcuan tâcuil ma tâuxmânk tana li cßaßru xinye malaj ut incßaß, chan li Kâcuaß.

²⁴Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.

²⁴Ut laj Moisés quixye reheb li tenamit cßaßru quixye li Kâcuaß. Quixchßutubeb lajêb xcâcßâl li nequeßcßamoc be ut quixxakabeb chixjun sutam li tabernáculo.

²⁵Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti viisil, aga pärast seda mitte enam.

²⁵Ut li Kâcuaß quicube chak saß jun li chok ut quiâtinac riqßuin laj Moisés. Ut quixqßue lix musikß reheb li lajêb xcâcßâl li cuînk li nequeßcßamoc be joß li cuan riqßuin laj Moisés. Nak li musikß cuan riqßuineb, queßoc chi âtinac joß profetas. Abanan incßaß chic quicßulman chi joßcan mokon.

²⁶Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.

²⁶Cuib reheb li lajêb xcâcßâl li cuînk incßaß queßcôeb cuan cuiß li tabernáculo. Queßcana ban saß lix muhebâleb. Aßaneb laj Eldad ut laj Medad. Ut li musikß qui-oc riqßuineb usta incßaß queßel saß lix muhebâleb ut queßâtinac joß profeta.

²⁷Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: 'Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!'

²⁷Jun li sâj cuînk cô saß junpât riqßuin laj Moisés ut quixye re: —Laj Eldad ut laj Medad yôqueb chi yehoc râtin profeta saß li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb, chan.

²⁸Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: 'Mooses, mu isand, keela neid!'

²⁸Laj Josué li ralal laj Nun cuan aran. Aßan li natenkßan re laj Moisés chalen saß xsâjilal. Quixye re laj Moisés: —At kâcuaß Moisés, tâye reheb nak teßxcanab âtinac, chan.

²⁹Aga Mooses vastas temale: 'Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!'

²⁹Abanan laj Moisés quixye re: —¿Ma x-oc chi cakocß lâ chßôl chicuix? Us raj cui li Kâcuaß tixqßue lix musikß reheb chixjunileb lix tenamit re nak chixjunileb teßyehok râtin profeta, chan.

³⁰Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.

³⁰Chirix aßan laj Moisés ut eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel queßsukßi saß lix muhebâleb.

³¹Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte, paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.

³¹Ut li Kâcuaß quixtakla chak saß li este jun li cacuil ikß li quixcßam chak nabaleb laj tônkß li queßchal chak saß xjayal li palau. Yôqueb chi rupupic chixjun sutam li naßajej li cuanqueb cuiß lix muhebâleb. Jun metro xteram li yôqueb chi rupupic. Cuanqueb chi nachß ut cuanqueb toj chi najt joß xnajtil nequeßbêc chiru jun cutan.

³²Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.

³²Chixjunil li cutan ut chixjunil li kßojyîn aßan ut li cutan jun chic yôqueb chixchapbaleb laj tônkß eb laj Israel. Li ani quixxoc caßchßin ajcuiß quixxoc lajêb tûb li xul. Ut queßxcanab saß chßochß chixjun sutam li naßajej re teßchakik.

³³Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi rahvast väga suure nuhtlusega.

³³Toj yôqueb ajcuiß chi xtiubal xtibel laj tônkß nak quichal xjoskßil li Kâcuaß saß xbêneb laj Israel. Joßcan nak quixtakla jun li yajel saß xbêneb ut nabaleb queßcam.

³⁴Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna maeti rahvas, kes oli olnud himukas.

³⁴Joßcan nak li naßajej aßan queßxqßue “Kibrot-hataava” chokß xcßabaß xban nak aran queßxmuk li tenamit li queßcam xban nak junes cuaßac queßxcßoxla.Nak queßel Kibrot-hataava, eb laj Israel queßcôeb toj saß li naßajej Hazerot ut aran queßcana.

³⁵Kibrot-Hattaavast läks rahvas teele Haserotti; ja nad jäid Haserotti.

³⁵Nak queßel Kibrot-hataava, eb laj Israel queßcôeb toj saß li naßajej Hazerot ut aran queßcana.