¹Aga Korah, Jishari poeg, kes oli Leevi poja Kehati poeg, ja Daatan ja Abiram, Eliabi pojad, ja Oon, Peleti poeg Ruubeni poegadest, võtsid kätte

¹Quicuan jun li cuînk aj Coré xcßabaß. Laj Coré, aßan li ralal laj Izhar, ri laj Coat ut rixmam laj Leví. Quixkßetkßeti rib rochbeneb laj Datán ut laj Abiram li ralaleb laj Eliab, ut laj On li ralal laj Pelet. Li câhibeb xcomoneb li ralal xcßajol laj Rubén.

²ja tõusid üles Moosese palge ees, nõndasamuti kakssada viiskümmend meest Iisraeli lastest, koguduse vürstid, kogudusest kutsutud nimekad mehed,

²Queßxkßetkßeti ribeb chiru laj Moisés rochbeneb cuib ciento riqßuin lajêb roxcßâl laj Israel xcomoneb li xakabanbileb chi taklânc saß xbêneb li tenamit. Naßno ruheb li cuînk aßan.

³ja nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu ning ütlesid neile: 'Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus - nad kõik on pühad ja Issand on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Issanda koguduse üle?'

³Queßxchßutub ribeb ut queßcôeb chixcuechßinquil laj Moisés ut laj Aarón. Queßxye reheb: —Xotitzß êriqßuin. Tzßakal li xebânu lâex. Chixjunileb li tenamit santobresinbileb xban li Dios ut li Kâcuaß cuan kiqßuin. ¿Cßaßut nak lâex nequeraj taklânc saß kabên lâo lix tenamit li Kâcuaß? chanqueb.

⁴Kui Mooses seda kuulis, siis ta heitis silmili maha

⁴Nak laj Moisés quirabi li cßaßru queßxye, quixhupub rib saß chßochß.

⁵ja rääkis Korahi ning kogu ta jõuguga, öeldes: 'Homme ilmutab Issand, kes on tema oma, kes on püha ja keda ta laseb enesele ligineda. Kelle ta välja valib, seda ta laseb enesele ligineda.

⁵Ut quixye reheb laj Coré ut eb li nequeßoquen chirix: —Chiru li ekßela cuulaj li Kâcuaß tixcßut chiku ani li sicßbil ru ut ani li santobresinbil ut tixqßue li jun aßan chi nachßoc riqßuin. Li ani tixsicß ru li Kâcuaß tixqßue chi nachßoc riqßuin.

⁶Tehke nõnda: võtke enestele suitsutuspannid, Korah ja kogu ta jõuk,

⁶Lâat Coré ut eb lâ cuochben têbânu li cßaßru ninye. Têcßam lê sansar.

⁷tehke neisse tuli ja pange homme nende peale suitsutusrohtu Issanda ees; siis on see mees, kelle Issand välja valib, püha! Nüüd on sellest küllalt, Leevi pojad!'

⁷Ut cuulaj têcßat li pom chiru li Kâcuaß. Li ani tâsiqßuekß ru cuulaj xban li Kâcuaß, aßanak li santobresinbil. Lâex aj levita, lâex li incßaß yôquex chixbânunquil li us.—

⁸Ja Mooses ütles Korahile: 'Kuulge ometi, Leevi pojad!

⁸Ut quixye ajcuiß laj Moisés re laj Coré: —Abihomak lâex aj levita.

⁹Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda, toimetama Issanda elamu teenistust ja seisma koguduse ees, et seda teenida?

⁹¿Ma incßaß ta biß tzßakal riqßuin nak li kaDios quisicßoc êru lâex saß xyânkeb laj Israel re nak texcßanjelak chiru? Quixsicß êru re nak texxaklîk chiruheb li tenamit ut texcßanjelak saß li tabernáculo saß xcßabaßeb li tenamit.

¹⁰Ta on lasknud ligineda sind ja kõiki su vendi, Leevi poegi, koos sinuga. Ja nüüd te nõuate ka preestriametit!

¹⁰Li Dios quixakaban êre joß eb ajcuiß chixjunileb lê rech aj levita chi cßanjelac chiru. Abanan lâex toj têraj texcßanjelak chokß aj tij.

¹¹Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu?'

¹¹Lâat ut eb lâ cuochben xechßutub êrib chixcuechßbal rix laj Aarón. ¿Cßaßut nak nequecuechßi rix laj Aarón? ¿Ma mâcuaß ta biß li Dios li yôquex chixcuechßinquil rix?—

¹²Ja Mooses läkitas kutsuma Daatanit ja Abirami, Eliabi poegi. Aga need ütlesid: 'Me ei tule!

¹²Chirix aßan laj Moisés quixtakla xbokbaleb laj Datán ut laj Abiram, eb li ralal laj Eliab. Abanan eb aßan queßxye: —Lâo incßaß toxic aran.

¹³Ons veel vähe, et oled meid toonud ära maalt, mis piima ja mett voolab, et meid kõrbes suretada, et sa tahad ennast teha ka veel valitsejaks meie üle?

¹³¿Ma incßaß tzßakal riqßuin nak xoâcuisi saß li tenamit li na-el cuiß chi us li acuîmk re tocâmk saß li chaki chßochß? ¿Ma toj tâcuaj tattaklânk saß kabên saß joskßil?

¹⁴Ei, sa ei ole meid viinud maale, mis piima ja mett voolab, ega ole meile andnud pärisosaks põlde ja viinamägesid! Kas tahad neil inimestel silmad välja torgata? Me ei tule!'

¹⁴Lâat incßaß xoâcßam saß li naßajej li na-el cuiß chi us li acuîmk, chi moco xaqßue ke li cßalebâl, chi moco xaqßue xnaßaj ka-uvas. ¿Ma tâcuaj nak toâberesi chikajunilo joß naberesîc li mutzß? Lâo incßaß toxic châcuilbal, chanqueb.

¹⁵Siis Moosese viha süttis väga põlema ja ta ütles Issandale: 'Ära hooli nende roaohvreist! Ei ole ma neilt võtnud ühtegi eeslit ega ole ühelegi neist kurja teinud!'

¹⁵Riqßuin li cßaßru queßxye, queßxchikß xjoskßil laj Moisés ut quixye re li Kâcuaß: —At Kâcuaß, mâcßul taxak lix mayejeb. Lâin mâcßaß xinmakß chiruheb. Lâin incßaß xinmakß lix bûr chiruheb chi moco xinbânu raylal reheb.—

¹⁶Ja Mooses ütles Korahile: 'Sina ja kogu su jõuk olge homme Issanda ees, sina ja nemad ja Aaron,

¹⁶Ut laj Moisés quixye re laj Coré: —Lâat âcuochbeneb li nequeßoquen châcuix texxic chiru li Kâcuaß cuulaj. Lâex ut laj Aarón cuânkex aran.

¹⁷ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Issanda ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!'

¹⁷Li junjûnk êre têqßue li pom chi saß lê sansar ut têcßam chiru li Kâcuaß. Cuib ciento riqßuin lajêb roxcßâl chixjunil. Lâat ut laj Aarón cuânk ajcuiß lê sansar, chan laj Moisés.

¹⁸Siis nad võtsid igamees oma suitsutuspanni, tegid sellesse tule, panid selle peale suitsutusrohtu ja astusid kogudusetelgi ukse ette, ka Mooses ja Aaron.

¹⁸Ut chixjunileb queßxqßue li xam saß lix sansar ut queßxqßue ajcuiß li pom ut queßxakli chiru li oquebâl re li tabernáculo rochbeneb laj Moisés ut laj Aarón.

¹⁹Ja Korah kogus nende vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette. Siis Issanda auhiilgus ilmutas ennast tervele kogudusele.

¹⁹Ut laj Coré quixchßutubeb chiru li oquebâl re li tabernáculo eb li nequeßoquen chirix. Ut li Kâcuaß quixcßutbesi lix lokßal chiruheb chixjunileb li tenamit.

²⁰Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:

²⁰Ut li Kâcuaß quixye reheb laj Moisés ut laj Aarón:

²¹'Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!'

²¹—Elenkex saß xyânkeb li tenamit aßin re nak tinsach ruheb chixjunileb saß junpât, chan.

²²Aga nad heitsid silmili maha ja ütlesid: 'Jumal, kõige liha vaimude Jumal! Kui üks mees pattu teeb, kas sa vihastud siis terve koguduse peale?'

²²Ut laj Moisés ut laj Aarón queßxhupub ribeb saß chßochß ut queßxye: —At Kâcuaß, at kaDios, lâat nacatqßuehoc xyußam li junjûnk. Jun ajcuiß li xmâcob châcuu. ¿Ma tâcuisi âjoskßil saß xbêneb chixjunileb li tenamit?—

²³Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

²³Ut li Kâcuaß quichakßoc ut quixye re laj Moisés:

²⁴'Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!'

²⁴—Tâye reheb laj Israel nak teßêlk chixcßatk lix muhebâleb laj Coré, laj Datán, ut laj Abiram.—

²⁵Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.

²⁵Laj Moisés cô riqßuineb laj Datán ut laj Abiram. Ut eb li nequeßcßamoc be saß xyânkeb laj Israel queßcôeb chirix.

²⁶Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: 'Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!'

²⁶Ut laj Moisés quixye reheb laj Israel: —Elenkex chixcßatk lix muhebâleb li cuînk aßin li incßaß useb xnaßleb. Ut mêchßeß li cßaßru reheb mâre anchal texcâmk xban lix mâusilaleb, chan.

²⁷Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.

²⁷Joßcan nak queßel chixcßatk lix muhebâleb laj Coré, laj Datán ut laj Abiram. Laj Datán ut laj Abiram queßel chak saß lix muhebâleb. Xakxôqueb chiru li oquebâl rochbeneb li rixakil ut eb lix cocßal.

²⁸Ja Mooses ütles: 'Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:

²⁸Laj Moisés quixye reheb: —Joßcaßin nak tênau nak li Kâcuaß quitaklan chak cue chixbânunquil li cßaßru ninbânu. Moco injunes ta nintakla cuib.

²⁹kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.

²⁹Cui eb li cuînk aßin teßcâmk joß nak nequeßcam chixjunileb li cristian, aßan retalil nak li Kâcuaß incßaß quinixtakla chixbânunquil li cßaßru ninbânu.

³⁰Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!'

³⁰Abanan cui li Kâcuaß tixbânu li mâ jun sut quicßulman ut cui li chßochß tâjachekß ut teßtßanekß chi saß eb li cuînk aßin chi yoßyo rochben chixjunil li cßaßru cuan reheb, aßan retalil nak eb li cuînk aßin queßxtzßektâna li Kâcuaß, chan.

³¹Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes

³¹Tojeß ajcuiß târakekß chi âtinac laj Moisés nak li chßochß quijacheß rubeleb.

³²ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.

³²Chanchan nak li chßochß quixte li re ut quixnukß laj Coré ut chixjunileb li cuînk li queßoquen chirix rochbeneb lix jun cablal ut chixjunil li cßaßru cuan reheb.

³³Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.

³³Toj yoßyôqueb nak queßtßaneß saß xchamal li chßochß rochbeneb chixjunil li cßaßru cuan reheb. Ut li chßochß quixtzßap cuißchic rib saß xbêneb. Joßcan nak queßsacheß ruheb saß xyânkeb laj Israel.

³⁴Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: 'Et maa ei neelaks ka meid!'

³⁴Ut nak queßrabi nak yôqueb chixjapbal reheb li queßsacheß ruheb, chixjunileb laj Israel queßêlelic ut queßxye: —Mâre toxnukß ajcuiß li chßochß lâo, chanqueb.

³⁵Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.

³⁵Ut li Kâcuaß quixtakla li xam ut quixcßateb li cuib ciento riqßuin lajêb roxcßâl chi cuînk li queßcßatoc re li pom.

³⁶Ut li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Moisés ut quixye re:

³⁷—Tâye re laj Eleazar li ralal laj Aarón laj tij nak tixxoc chak li sansar saß li xam ut tixcut chi najt li ru xam li cuan chi saß xban nak li sansar aßan santobresinbileb.

³⁸Queßsantobresîc nak queßqßueheß chiru lin artal lâin li Kâcuaß. Cßameb lix sansareb li cuînk li queßsacheß ruheb xban nak queßmâcob. Riqßuin li sansar aßin têyîb li perpôquil chßîchß ut li perpôquil chßîchß aßin têletz chiru li artal. Ut aßanak jun retalil chiruheb laj Israel, chan li Dios.

³⁹Ut laj Eleazar laj tij quixxoc lix sansareb li queßsacheß ruheb. Ut quixtakla xyîbanquil li perpôquil chßîchß riqßuineb li sansar re nak teßxletz chiru li artal.

⁴⁰Quixbânu laj Eleazar joß quixye li Kâcuaß re laj Moisés. Aßan jun retalil chiruheb laj Israel nak juneseb li ralal xcßajol laj Aarón naru nequeßxcßat li pom chiru li Kâcuaß. Jalan incßaß naru mâre anchal tixcßul joß queßxcßul laj Coré ut eb li queßoquen chirix.

⁴¹Cuulajak chic chixjunileb laj Israel queßxcuechßi rixeb laj Moisés ut laj Aarón ut queßxye reheb: —Lâex quecamsiheb lix tenamit li Kâcuaß, chanqueb.

⁴²Abanan nak eb li tenamit queßxchßutub ribeb chixcuechßinquil rixeb laj Moisés ut laj Aarón, nak queßiloc cuan cuiß li tabernáculo, jun li chok quixtzßap li tabernáculo ut li Kâcuaß quixcßutbesi lix lokßal.

⁴³Laj Moisés ut laj Aarón queßcôeb chiru li tabernáculo.

⁴⁴Ut li Kâcuaß quixye re laj Moisés:

⁴⁵—Isihomak êrib saß xyânkeb laj Israel re nak târûk tinsach ruheb chi junaj cua, chan. Ut queßxhupub ribeb saß chßochß.

⁴⁶Ut laj Moisés quixye re laj Aarón: —Cßam lâ sansar chiru li artal ut tâqßue li ru xam chi saß ut tâqßue ajcuiß li pom. Ut tâcßam chi junpât cuanqueb cuiß li tenamit ut tâsantobresiheb. Xnumta lix joskßil li Dios saß xbêneb ut ac xticla li caki yajel, chan.

⁴⁷Ut laj Aarón quixbânu joß quixye laj Moisés. Cô saß ânil saß xyânkeb li tenamit. Ac xticla li caki yajel saß xyânkeb. Abanan laj Aarón quixcßat li pom re xtojbal rix lix mâqueb li tenamit.

⁴⁸Laj Aarón quixakli saß xyiheb li camenak ut li yoßyôqueb. Ut queßxcanab câmc xban li caki yajel.

⁴⁹Câlaju mil riqßuin cuukub ciento queßcam xban li caki yajel aßan. Mâcßaßeb saß ajl laj Coré ut eb li queßoquen chirix.Ut laj Aarón cô riqßuin laj Moisés chiru li oquebâl re li tabernáculo nak ac xeßxcanab câmc xban li caki yajel.

⁵⁰Ut laj Aarón cô riqßuin laj Moisés chiru li oquebâl re li tabernáculo nak ac xeßxcanab câmc xban li caki yajel.