¹Ja Issand rääkis Moosesega Moabi lagendikel Jordani ääres Jeeriko kohal, öeldes:

¹Li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Moisés saß li ru takßa re Moab chire li nimaß Jordán saß xcaßyabâl li tenamit Jericó. Quixye re:

²'Käsi Iisraeli lapsi, et nad neile kuuluvast pärisosast annaksid leviitidele linnu elamiseks; ja andke leviitidele ka karjamaad nende linnade ümber!

²—Tâye reheb laj Israel nak teßxqßue xtenamiteb laj levita re teßcuânk cuiß saß li naßajej li teßxcßul. Ut teßxqßue ajcuiß xnaßajeb lix quetômk chi xjun sutam lix tenamiteb.

³Need linnad olgu neile elamiseks ja karjamaad olgu nende veoloomadele, veistele ja kõigile muudele loomadele!

³Tento nak tâcuânk lix tenamiteb li teßcuânk cuiß ut tâcuânk ajcuiß lix naßajeb lix cuacax, lix carner ut chixjunil lix quetômkeb.

⁴Ja nende linnade karjamaad, mis te annate leviitidele, olgu väljaspool linnamüüri tuhandeküünrase ringina!

⁴Li cßalebâl li têqßue reheb laj levita, aßan câhib ciento riqßuin lajêb roxcßâl metro chirix li tzßac li sutsûqueb cuiß lix tenamiteb.

⁵Mõõtke väljaspool linna idapoolses küljes kaks tuhat küünart ja lõunapoolses küljes kaks tuhat küünart ja läänepoolses küljes kaks tuhat küünart ja põhjapoolses küljes kaks tuhat küünart ja linn olgu keskpaigas; see olgu neile linnade karjamaaks!

⁵Câ xucût li naßajej aßan. Belêb ciento metro saß li junjûnk pacßal. Juntakßêtak xbisbal saß xcâ pacßalil. Li tenamit tâcanâk saß xyi li naßajej ut lix naßajeb li quetômk tâcuânk chi xjun sutam.

⁶Ja neist linnadest, mis te annate leviitidele, olgu kuus tükki pelgulinnadeks, mis te annate selleks, et sinna võiks põgeneda tapja; ja neile lisaks andke nelikümmend kaks linna!

⁶Têqßue cuakib li tenamit reheb laj levita re teßxcol cuiß ribeb laj Israel cui xeßxcamsi ras rîtzßin chi incßaß yal xraj xchßôl. Ut têqßue ajcuiß cuib roxcßâl chic li tenamit reheb.

⁷Ühtekokku olgu linnu, mis te peate andma leviitidele, nelikümmend kaheksa linna, need ja nende karjamaad!

⁷Cuakxakib roxcßâl chixjunileb li tenamit li teßqßuehekß reheb laj levita rochbeneb lix naßajeb lix quetômk.

⁸Ja neid linnu, mis te annate Iisraeli laste omanditest, andke suuremailt suguharudelt rohkem ja väiksemailt vähem; igaüks andku oma linnadest leviitidele vastavalt pärisosale, mille ta saab!'

⁸Li tenamit li teßqßuehekß reheb laj levita, aß yal joß qßuial li chßochß li xeßxcßul li junjûnk xtêpaleb laj Israel. Cui jun xtêpaleb laj Israel nabal li chßochß xeßxcßul, nabal ajcuiß li teßxqßue reheb laj levita. Cui incßaß qßui, incßaß ajcuiß qßui li teßxqßue reheb laj levita.—

⁹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

⁹Li Kâcuaß quiâtinac riqßuin laj Moisés ut quixye re:

¹⁰'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te lähete üle Jordani Kaananimaale,

¹⁰—Tat-âtinak riqßuineb laj Israel ut tâye reheb chi joßcaßin: nak ac xexnumeß jun pacßal li nimaß Jordán nak tex-oc saß li naßajej Canaán,

¹¹siis valige endile linnad; need olgu teile pelgulinnadeks, et sinna võiks põgeneda tapja, kes kogemata on kellegi surmanud!

¹¹têsicß ruheb li tenamit li teßxcol cuiß ribeb li ani naxcamsi ras rîtzßin chi incßaß yal naraj xchßôl.

¹²Need linnad olgu teile pelgupaikadeks veritasunõudja eest, et tapja ei sureks, enne kui ta on seisnud koguduse kohtu ees!

¹²Saß li tenamit aßan naru teßxcol ribeb li teßcamsînk chiruheb li rechßalal li camenak toj târakekß âtin saß xbêneb xbaneb laj Israel.

¹³Linnadest, mis te annate, olgu kuus tükki teile pelgulinnadeks:

¹³Saß xyânkeb li tenamit tâqßuehekß reheb laj levita tâcuânk cuakib li tenamit li teßxcol cuiß ribeb laj Israel.

¹⁴kolm linna andke siinpool Jordanit ja kolm linna andke Kaananimaal; need olgu pelgulinnadeks!

¹⁴Oxib li tenamit aßan tâcuânk jun pacßal li nimaß Jordán saß li naßajej Canaán. Li oxib chic teßcuânk saß li pacßal aßin. Eb li tenamit aßin, aßaneb li tenamit bar târûk teßxcol cuiß ribeb laj Israel li teßcamsînk chi incßaß yal teßraj xchßôl.

¹⁵Iisraeli lastele ning võõrale ja majalisele nende seas olgu need kuus linna pelgupaikadeks, et sinna võiks põgeneda igaüks, kes kogemata on kellegi tapnud!

¹⁵Eb li cuakib chi tenamit aßin, aßaneb li tenamit bar târûk teßxcol cuiß ribeb laj Israel joß eb ajcuiß li jalaneb xtenamit li nequeßxcamsi ras rîtzßin chi incßaß yal naraj xchßôl.

¹⁶Aga kui ta lööb teda raudriistaga, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!

¹⁶Cui junak tixsacß li ras rîtzßin riqßuin chßîchß ut li jun aßan tâcâmk xban, li quisacßoc re, aßanak aj camsinel ut tâtenebâk câmc saß xbên.

¹⁷Või kui ta lööb teda käes oleva kiviga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!

¹⁷Ut cui junak naxsacß li ras rîtzßin riqßuin pec ut aßan tâcâmk xban, li ani xsacßoc re, aßanak aj camsinel ut tâtenebâk câmc saß xbên.

¹⁸Või kui ta lööb teda käes oleva puuriistaga, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, siis ta on meelega tapja: seda tapjat karistatagu surmaga!

¹⁸Ut cui junak naxsacß riqßuin cheß li ras rîtzßin ut aßan tâcâmk xban, li ani xsacßoc re, aßanak aj camsinel ut tâtenebâk câmc saß xbên.

¹⁹Veritasunõudja surmaku see tapja; kui ta teda kohtab, siis ta surmaku ta!

¹⁹Li rechßalal li quicamsîc, aßan li tâcamsînk re laj camsinel aß yal bar tixcßul.

²⁰Ja kui ta viha pärast teda tõukab või varitsedes viskab midagi tema peale, nõnda et ta sureb,

²⁰Cui junak xicß naril li ras rîtzßin ut naxtßan, malaj ut naxsacß riqßuin cßaßak re ru,

²¹või vaenulikkusest lööb teda oma käega, nõnda et ta sureb, siis karistatagu lööjat surmaga: ta on meelega tapja; veritasunõudja surmaku tapja, kui ta teda kohtab.

²¹malaj ut naxsacß riqßuin rukß toj retal nacam, li jun aßan aj camsinel. Ut li rechßalal li quicamsîc, aßan li tâcamsînk re laj camsinel nak tixcßul.

²²Aga kui ta äkitselt, ilma vaenulikkuseta, tõukab või viskab ta peale mõne asja, ilma et ta oleks teda varitsenud,

²²Abanan cui junak naxcamsi li ras rîtzßin chi incßaß yal xraj xchßôl, usta naxtßan, malaj ut naxsacß riqßuin li cßaßak re ru,

²³või laseb ilma teda nägemata langeda ta peale mõne kivi, millega saab surmata, nõnda et ta sureb, kuid ta ei ole olnud tema vihamees ega ole püüdnud temale kurja teha,

²³malaj ut naxcut chi pec chi incßaß xril li ras rîtzßin, ut li jun aßan nacam xban li cßaßru quixcßul,

²⁴siis kogudus mõistku kohut lööja ja veritasunõudja vahel nende seadluste järgi!

²⁴tento nak eb li tenamit teßrakok âtin saß xbên li xcamsin ras rîtzßin joß ajcuiß saß xbên li rechßalal li camenak, xban nak moco yal xraj ta xchßôl nak xcamsi li ras rîtzßin.

²⁵Ja kogudus päästku tapja veritasunõudja käest ja kogudus saatku ta tagasi pelgulinna, kuhu ta oli põgenenud; ja ta asugu seal püha õliga võitud ülempreestri surmani!

²⁵Tento nak eb li tenamit teßxcol rix li xcamsi ras rîtzßin chiru li rechßalal li camenak. Ut teßxsukßisi cuißchic saß li tenamit li quixcol cuiß rib. Ut aran tâcanâk toj nak tâcâmk lix yucuaßileb laj tij, li quiqßueheß aceite saß xjolom.

²⁶Aga kui tapja siiski läheb välja oma pelgulinna maa-alalt, kuhu ta on põgenenud,

²⁶Abanan cui li ani xcamsi ras rîtzßin tâêlk saß li tenamit aßan li târûk tixcol cuiß rib,

²⁷ja veritasunõudja leiab tema väljaspool ta pelgulinna maa-ala ja veritasunõudja tapab tapja, siis ei ole tal veresüüd,

²⁷ut cui natauheß xban li rechßalal li quicamsîc ut tâcamsîk xban, li rechßalal li camenak mâcßaß xmâc nak tixcamsi xban nak li jun x-el saß li tenamit li tixcol cuiß rib.

²⁸sest tapja peab jääma oma pelgulinna kuni ülempreestri surmani; pärast ülempreestri surma võib tapja minna tagasi oma pärisosa maale.

²⁸Tento nak li ani xcamsi ras rîtzßin tâcanâk saß li tenamit li tixcol cuiß rib toj tâcâmk lix yucuaßil eb laj tij. Nak acak xcam lix yucuaßileb laj tij, naru tâsukßîk saß li rochoch.

²⁹Need olgu teile seadusteks põlvest põlve, kus te ka iganes elate.

²⁹Eb li chakßrab aßin êre lâex ut reheb lê ralal êcßajol yalak bar cuânkex.

³⁰Kui keegi lööb maha mõne hingelise, siis surmatagu tapja tunnistajate ütluse järgi; aga ühe tunnistaja tunnistuse järgi ärgu surmatagu kedagi!

³⁰Tâtenebâk câmc saß xbên li ani xcamsi ras rîtzßin cui cuanqueb cuib oxib li teßyehok re. Abanan incßaß naru tâtenebâk câmc saß xbên cui jun ajcuiß li tâjitok re.

³¹Te ei tohi võtta lunahinda tapja hinge eest, kes on surma väärt, vaid teda karistatagu surmaga!

³¹Li ani naxcamsi ras rîtzßin xban nak yal xraj xchßôl nak xcamsi incßaß naru xtojbal rix lix mâc riqßuin tumin. Tento ban nak tâcamsîk xban nak tenebanbil câmc saß xbên.

³²Te ei tohi võtta lunahinda sellelt, kes on põgenenud pelgulinna, et ta saaks pöörduda tagasi maale elama enne preestri surma!

³²Cui junak li xcamsi ras rîtzßin xcô saß li tenamit li naxcol cuiß rib, li jun aßan incßaß naru tâtojok re tâsukßîk saß li rochoch. Tento nak tâcanâk aran toj nak tâcâmk lix yucuaßileb laj tij.

³³Ärge rüvetage maad, kus te olete, sest veri rüvetab maad ja maale ei saa toimetada lepitust vere eest, mis seal on valatud, kui ainult selle valaja verega!

³³Mêmux ru li naßajej li texcuânk cuiß. Li camsînc naxmux ru li chßochß. Caßaj cuiß târûk xtojbal rix li mâc nak tâcamsîk li xcamsin. Ut li chßochß tâcanâk chi incßaß chic muxbil ru.Mêmux ru li naßajej li texcuânk cuiß xban nak lâin li Kâcuaß tincuânk aran. Lâin tincuânk êriqßuin lâex aj Israel, chan li Dios.

³⁴Ära rüveta maad, kus te elate, mille keskel mina elan, sest mina, Issand, elan Iisraeli laste keskel!'

³⁴Mêmux ru li naßajej li texcuânk cuiß xban nak lâin li Kâcuaß tincuânk aran. Lâin tincuânk êriqßuin lâex aj Israel, chan li Dios.