¹Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on,

¹Li xcuak li naßleb, aßan aßin: Nak tatbokekß chi cuaßac riqßuin junak cuînk nim xcuanquil, tâcßoxla chi us ani aj iqßuin yôcat chi cuaßac.

²ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas.

²Matcuaßac chi nabal usta kßaxal tattzßocâk.

³Ära ihalda tema maiuspalu, sest see on petlik leib!

³Mâra ru li châbil tzacaêmk cuan saß lix mêx, xban nak mâre re âbalakßinquil nak xqßue.

⁴Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust:

⁴Li xcuuk li naßleb, aßan aßin: Mêtacuasi êrib chixsicßbal lê biomal chi moco chi xic êchßôl chirix li cßaßru cuan êre.

⁵kui sa pöörad oma pilgu selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.

⁵Lâex têqßue retal nak li biomal mâcßaß na-oc cuiß. Saß junpât na-osoß. Chanchan nak narupupic li cßuch.

⁶Ära söö kadeda leiba ja ära ihalda tema maiuspalu,

⁶Li xcuakxak li naßleb, aßan aßin: Incßaß texxic chi cuaßac riqßuineb li pixeb, chi moco têra ru lix châbil tzacaêmk.

⁷sest ta on selline, kes arvestab oma hinges: 'Söö ja joo!' ütleb ta sulle, aga ta süda ei ole sinuga.

⁷Eb aßan nequeßxbok chi cuaßac ut nequeßxye êre “Ocankex, cuaßinkex”. Abanan moco yâl ta li nequeßxye. Incßaß nequenau cßaßru cuan saß xchßôleb.

⁸Sa pead söödud palukese välja oksendama ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.

⁸Têxaßcua li cßaßru xetzaca ut mâcßaß aj e nak xeye châbil âtin reheb.

⁹Ära räägi albi kuuldes, sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!

⁹Li xbele li naßleb, aßan aßin: Incßaß têqßue xnaßleb li incßaß nequeßxtau xyâlal, xban nak teßxseße li châbil naßleb li tâqßuehekß reheb.

¹⁰Ära nihuta igivana piirimärki ja ära mine vaeslaste põldudele,

¹⁰Li xlaje li naßleb, aßan aßin: Incßaß têjal xnaßaj li nubâl li ac qßuebil najter, chi moco têchap xchßochßeb li mâcßaßeb xnaß xyucuaß,

¹¹sest nende lunastaja on vägev, tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!

¹¹xban nak eb aßan cuan Jun cau rib nacoloc reheb. Ut Aßan târakok âtin saß êbên.

¹²Pööra oma süda õpetuse ja kõrvad tarkussõnade juurde!

¹²Li xjunlaju li naßleb, aßan aßin: Qßuehomak êchßôl chixqßuebal retal lê tijbal ut têrabi li naßleb li tâqßuehekß êre.

¹³Ära hoidu poissi karistamast: kui sa teda vitsaga peksad, siis tal ei tule surra!

¹³Li xcablaju li naßleb, aßan aßin: Junelic têkßus li sâj al. Cui têqßue cuib oxibak lix tzßûm, aßan incßaß tâcâmk xban.

¹⁴Sa peksad teda küll vitsaga, aga päästad tema hinge põrgust.

¹⁴Têqßue chi tzßûm. Chi joßcan yôkex chixcolbal chiru li sachc.

¹⁵Mu poeg! Kui su süda saab targaks, siis rõõmustab minugi süda

¹⁵Ex cualal incßajol, nak têtau lê naßleb, kßaxal cuißchic tâsahokß inchßôl lâin.

¹⁶ja mu neerud hõiskavad, kui su huuled räägivad õigust.

¹⁶Cßajoß nak tâsahokß saß inchßôl nak tincuabi nak yôkex chi âtinac saß tîquilal.

¹⁷Su süda ärgu kadestagu patuseid, vaid karda alati Issandat,

¹⁷Mêra ru li mâusilal li nequeßxbânu eb laj mâc. Junelic ban chexucua ru li Dios.

¹⁸sest siis on sul tõesti tulevik ja su lootus ei kao.

¹⁸Cui têbânu aßan, us tex-êlk riqßuin li cßaßru têbânu ut têcßul li cßaßru yôquex chiroybeninquil.

¹⁹Kuule, mu poeg, ja saa targaks ning juhi oma süda õigele teele!

¹⁹Abihomak, ex cualal incßajol. Chicuânk ênaßleb ut qßuehomak êchßôl chi cuânc saß tîquilal.

²⁰Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas,

²⁰Incßaß têcßam êrib riqßuineb li nequeßcala. Ut mêbânu êre joß nequeßxbânu li nequeßnum-ucßac ut nequeßnumcuaßac.

²¹sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!

²¹Eb li nequeßcala ut eb li nequeßnum-ucßac nequeßnumcuaßac teßcanâk chi mâcßaß cuanqueb re. Ut eb li incßaß nequeßraj cßanjelac, teßcanâk chi mâcßaß rakßeb.

²²Kuule oma isa, kes sind on sigitanud, ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!

²²Chex-abînk chiru lê yucuaß xban nak cui ta mâcßaß aßan, mâcßaßex ajcuiß raj lâex. Mêtzßektâna lê naß nak ac xchecoß. Cheqßue ban xlokßal.

²³Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja arukust!

²³Li naßleb ut lix yâlal ut li kßusecß kßaxal terto xtzßak. Mêcanab chi numecß yal chi joßcan.

²⁴Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.

²⁴Cßajoß nak tâsahokß saß xchßôl junak yucuaßbej nak cuânk junak ralal châbil ut cuânk xnaßleb. Cuan cßaßut nak sahak saß xchßôl riqßuin.

²⁵Olgu su isal ja emal rõõm, kes sinu on sünnitanud, hõisaku!

²⁵Cheqßuehak biß chi sahocß saß xchßôleb lê naß êyucuaß. Junelic cheßsahokß saß xchßôleb êriqßuin.

²⁶Anna, mu poeg, oma süda mulle ja su silmad tundku head meelt mu teest!

²⁶Ex cualal incßajol, cheqßuehak êchßôl chirabinquil li cßaßru tinye êre. Ut chebânuhak li us joß ninbânu lâin.

²⁷Sest hoor on sügav haud ja võõras naine on kitsas kaev.

²⁷Mêqßue êrib chixbalakßi li ixk li incßaß us xnaßleb. Ut mêqßue êrib chixbalakßi li ixk li naxcßayi rib xban nak eb li ixk aßan chanchaneb li chamal jul li naru textßanekß cuiß.

²⁸Jah, ta varitseb otsekui röövel ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.

²⁸Eb li ixk aßan chanchaneb laj êlkß yôqueb chixqßuebal retal jokße naru teßxqßue chi tßanecß li cuînk. Ut nabaleb li cuînk nequeßxqßue chi sachc.

²⁹Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad?

²⁹¿Aniheb li teßcßuluk re li raylal? ¿Aniheb li teßcßuluk re li chßaßajquilal? ¿Aniheb li nequeßpletic? Ut, ¿aniheb li nequeßyâbac? ¿Aniheb li nequeßtochßeß chi mâcßaß rajbal? Ut, ¿aniheb li cak cak nequeßiloc?

³⁰Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini.

³⁰Aßan eb li junelic yôqueb chi calâc, li incßaß nequeßxcanab ucßac vino. Junelic yôqueb chixsicßbal jalan chic haß re teßcalâk.

³¹Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb, hõlpsasti sisse läheb:

³¹Abanan lâex, ex cualal incßajol, mêqßue êrib chi âlêc xban li vino, usta cak cak ru nak na-oc saß li secß. Usta sa rucßbal, mêra ru.

³²see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!

³²Cui têrucß li vino, aßan naqßuehoc raylal. Chanchan natißoc li cßantiß.

³³Su silmad näevad siis imelikke asju ja su süda räägib pöörasusi.

³³Nak ac xerucß li vino, texqßue chi rilbal cßaßak re ru incßaß us ut tex-oc chi âtinac yibru aj âtin xban nak incßaß chic jultic êre.

³⁴Sa nagu lamaksid keset merd ja magaksid masti tipus.

³⁴Têrecßa nak chanchan nak yocyôquex saß junak jucub saß xbên li palau. Malaj ut têrecßa nak chanchan nak cuanquex chak saß rußuj junak li cheß najt xteram.Ut têye: —Xineßxsacß ut incßaß xcuecßa. Xineßxsacß ut incßaß xinqßue retal jokße xineßxsacß. Nak tâaj cuu, tinxic cuißchic chi ucßac, chaßkex.

³⁵'Mind löödi, aga ma ei saanud haiget, mind peksti, aga ma ei tundnudki! Millal ma ärkan? Ma tahan veelgi otsida sedasama.'

³⁵Ut têye: —Xineßxsacß ut incßaß xcuecßa. Xineßxsacß ut incßaß xinqßue retal jokße xineßxsacß. Nak tâaj cuu, tinxic cuißchic chi ucßac, chaßkex.