¹Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!

¹Mênimobresi êrib chixyebal cßaßru têbânu cuulaj xban nak incßaß nequenau cßaßru tâcßulmânk cuulaj.

²Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.

²Mêqßue êlokßal êjunes êrib. Kßaxal us nak jalan teßqßuehok êlokßal.

³Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.

³Li pec ut li samaib kßaxal chßaßaj xcuybal li râlal. Abanan kßaxal cuißchic chßaßaj xcuybal lix joskßil li mâcßaß xnaßleb.

⁴Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?

⁴Li joskßil naqßuehoc chßaßajquilal. Li joskßil nasachoc. Abanan li cakalînc, aßan li kßaxal cuißchic ra naxbânu.

⁵Parem avalik noomitus kui salalik armastus.

⁵Kßaxal us nak tatkßusuk chi tzßakal re ru chiru nak tatrahok chi yal xcab rix âchßôl.

⁶Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.

⁶Kßaxal us lâ cuamîg li nakßusuc âcue chi tzßakal re ru, usta ra tâcuecßa nak tatxkßus, chiru li jun li xicß na-iloc âcue, usta aßan naxye nak tzßakal âcuamîg.

⁷Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.

⁷Li ani nujenak xsaß incßaß chic sa narecßa li xyaßal cab. Abanan li tâtzßocâk, usta incßaß sa, tixtzaca xban nak tâtzßocâk.

⁸Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.

⁸Li ani naxcanab li rochoch, aßan chanchan li xul li naxcanab xsoc.

⁹Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.

⁹Li sununquil ban naxqßue sahil chßôlej. Ut naxqßue ajcuiß xsahil xchßôl li châbil naßleb li nequeßxqßue li amigos.

¹⁰Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!

¹⁰Mâtzßektânaheb lâ cuamîg chi moco tâtzßektânaheb li ramîg lâ yucuaß. Chi moco tatxic saß rochoch lâ cuas chixyebal li chßaßajquilal li cuancat cuiß. Kßaxal us nak tatxtenkßa lâ cuechcabal li nachß cuan chiru nak tatxtenkßa lâ cuas li najt cuan.

¹¹Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!

¹¹Ex cualal incßajol, chicuânk ênaßleb re nak sahak inchßôl êriqßuin. Chi joßcan tinnau xsumenquil li nequeßhoboc cue.

¹²Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.

¹²Li ani cuanqueb xnaßleb nequeßxqßue retal li raylal ut nequeßxcol ribeb chiru. Abanan eb li mâcßaßeb xnaßleb nequeßxcßul li raylal nachal saß xbêneb xban nak incßaß nequeßxnau xqßuebal retal.

¹³Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!

¹³Li ani tixsume xtojbal xcßas junak incßaß naxnau ru, isihomak li rakß ut têqßue chokß prenda.

¹⁴Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks.

¹⁴Li ani tâxic toj ekßela chixqßuebal xsahil xchßôl li ramîg chi japjôk re, aßan chanchan nak japjôk re chixhobbal.

¹⁵Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:

¹⁵Junak li ixakilbej junes chßilânc naxbânu, aßan chanchan li oques li na-oc saß cab rajlal nak yô li hab.

¹⁶teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega.

¹⁶Li ikß incßaß naru xrambal, chi moco li aceite târûk tâcanâk saß âcuukß. Tâhoyekß ban. Joßcan ajcuiß li ixk li nacuulac chiru chßilânc. Incßaß naru xrambal chiru.

¹⁷Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.

¹⁷Li chßîchß riqßuin chßîchß ajcuiß nakßesnâc. Joßcan ajcuiß li cuînk. Cuînk ajcuiß tâqßuehok xnaßleb.

¹⁸Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse.

¹⁸Li ani naxchßolani lix tônal lix higo tixtzaca li ru. Ut li ani naril chi us li cßaßru re lix patrón, aßan tâqßuehekß xlokßal.

¹⁹Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.

¹⁹Joß nak nakil li xnakß ku saß li haß, joßcan ajcuiß nak nakaqßue retal kacßaßux riqßuin jalan.

²⁰Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad.

²⁰Li xbalba ut li muklebâl mâ jokße nequeßnujac riqßuin li joß qßuial nequeßxcßul. Joßcaneb ajcuiß li cristian. Incßaß nequeßcßojla xchßôl riqßuin li joß qßuial cuan reheb. Toj nequeßxrahi ru xtzßakob.

²¹Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi.

²¹Li oro ut li plata isinbil lix tzßajnil riqßuin xam. Abanan eb li cristian nacßutun chanru lix naßlebeb nak nequeßqßueheß xlokßal.

²²Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus.

²²Usta tâtenle junak li mâcßaß xnaßleb, abanan mâ jokße tixtau xyâlal. Junelic ban mâcßaßak xnaßleb.

²³Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks,

²³Chanauhak rilbaleb lâ carner. Ut chaqßuehak âchßôl chirilbaleb lâ quetômk,

²⁴sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve?

²⁴xban nak li biomal ut li cuanquilal moco nacuan ta chi junelic. Na-osoß ban.

²⁵Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud,

²⁵Tâêlk chi us li ichaj. Nak acak xayocß chak li ichaj, jalan chic rêkaj tâêlk.

²⁶siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest.

²⁶Eb lâ cocß carner teßxqßue li lana re nak naru tâyîb lâ cuakß. Ut naru ajcuiß nacacßayi eb lâ cocß chibât re nak tâcuânk âtumin re xlokßbal lâ chßochß.Ut eb lâ chibât nabal li leche teßxqßue re tâchßolani âcuib lâat, joß ajcuiß lâ cualal âcßajol, joßqueb ajcuiß chixjunileb li nequeßtrabajic saß lâ cuochoch.

²⁷Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile.

²⁷Ut eb lâ chibât nabal li leche teßxqßue re tâchßolani âcuib lâat, joß ajcuiß lâ cualal âcßajol, joßqueb ajcuiß chixjunileb li nequeßtrabajic saß lâ cuochoch.