¹Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,

¹Ex cualal incßajol, cui lâex xecßûluban saß êbên xtojbal lix cßas lê ras êrîtzßin cui aßan incßaß tixtoj, malaj ut têsume xtojbal lix cßas junak incßaß nequenau ru,

²kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,

²yôquex chixbokbal raylal saß êbên. Êjunes yôquex chixqßuebal êrib saß chßaßajquilal.

³siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!

³Ex cualal incßajol, cui lâex xeqßue êrib saß chßaßajquilal, chenauhak xcolbal êrib chiruheb lê ras êrîtzßin li xesume oquênc chirix. Checubsihak êrib, ut yehomak re nak incßaß tixqßue saß êbên xtojbal lix cßas.

⁴Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!

⁴Mêcanab êrib. Yîbomak ru lê chßaßajquilal. Mexcuar. Yîbomak ban ru chi junpât.

⁵Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!

⁵Chenauhak xcolbal êrib chiruheb li cristian aßin joß nak naxcol rib li quej chiruheb laj yô. Chenauhak xcolbal êrib joß nak li xul li naxicßan naxcol rib chiru li raßal.

⁶Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!

⁶Ilomakeb li sânc, lâex li incßaß nacuulac chêru cßanjelac. Qßuehomak retal li cßaßru nequeßxbânu ut tzolomak êrib riqßuineb.

⁷Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,

⁷Eb li sânc mâ ani nataklan reheb chi moco cuan ta junak ani nayehoc reheb cßaßru teßxbânu.

⁸valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.

⁸Abanan chiru li sakßehil nequeßxsicß lix tzacaêmk nak yô li kßoloc ut nequeßxchßutub re teßxxoc.

⁹Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?

⁹Ut lâex li incßaß nequeraj cßanjelac, ¿jokße têcanab li cuârc? ¿Ma incßaß texcuaclîk? ¿Ma junelic yocyôkex?

¹⁰Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,

¹⁰Lâex nequeye: —Chocuârk cuan chic junpâtak, chanquex. Ut kßalkßo êrukß saß êrochoch ut yôquex chi hilânc chi mâcßaß êcßaßux.

¹¹siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.

¹¹Mâcßaß saß êchßôl nak tâchâlk li nebaßil saß êbên. Tâchâlk joß nak nachal laj êlkß cuan xchßîchß saß rukß.

¹²Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,

¹²Eb li incßaß useb xnaßleb mâcßaß nequeßoc cuiß. Junes ticßtißic nequeßxbânu.

¹³pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,

¹³Nequeßxmutzß lix nakßeb ru re xyebal cßaßru nequeßraj. Ut nequeßrecßasi li rokeb ut li rukßeb re xcßutbal li cßaßru nequeßraj.

¹⁴tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.

¹⁴Junes mâusilal cuan saß xchßôleb. Junelic yôqueb xcßoxlanquil li mâusilal. Junes ticoc plêt nequeßxbânu.

¹⁵Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.

¹⁵Joßcan nak tâchâlk raylal saß xbêneb chi mâcßaß saß xchßôleb. Ut saß junpât teßsachekß ruheb. Incßaß chic teßcolekß.

¹⁶Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:

¹⁶Cuan cuukub li naßleb li incßaß nacuulac chiru li Dios. Aßan eb aßin:

¹⁷ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,

¹⁷li ani naxnimobresi rib ut li ani naticßtißic, ut li ani naxcamsi ras rîtzßin chi mâcßaß xmâc,

¹⁸süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,

¹⁸li ani naxcßoxla chanru nak tixbânu li mâusilal, ut li ani nacuulac chiru xbânunquil li incßaß us,

¹⁹valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.

¹⁹li ani nakßaban ut li ani nayoßoban pletic saß xyânkeb li ras rîtzßin.

²⁰Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!

²⁰Ex cualal incßajol, cheqßuehak saß êchßôl lê kßusbal li nequeßxqßue lê naß êyucuaß. Mêtzßektâna li naßleb nequeßxqßue.

²¹Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!

²¹Junelic cuânk saß êchßôl lê chakßrabinquil ut mêcanab xbânunquil.

²²Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!

²²Aßan tâberesînk êre nak yôkex chi bêc. Ut aßan tâcolok êre nak yôkex chi cuârc. Ut nak texcuaclîk, aßan tixcßut chêru cßaßru têbânu.

²³Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsuvad manitsused on elutee,

²³Relic chi yâl nak li kachakßrabinquil ut li katijbal aßan naxcutanobresi li kacßaßux. Li kakßusbal naxqßue kanaßleb re nak takanau chanru nak tocuânk.

²⁴et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest.

²⁴Cui nequeqßue saß êchßôl lê kßusbal, tênau xcolbal êrib chiruheb li ixk li incßaß useb xnaßleb, li nequeßkßunbesin riqßuin châbil âtin.

²⁵Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast kütkestada tema silmalaugudest!

²⁵Mêra ruheb li ixk aßan yal xban lix chßinaßusaleb. Ut mêqßue êrib chixbalakßiheb yal xban li rilobâleb.

²⁶Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge.

²⁶Li cuînk li naxic chixsicßbaleb li ixk li nequeßxcßayi rib, naxsach chixjunil lix tumin xban. Ut li cuînk li naxchßic rib riqßuin junak li sumsûquil ixk naxsach lix yußam.

²⁷Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?

²⁷¿Ma târûk ta biß tixqßue xam chire xchßôl li cuînk chi incßaß tâcßatk li rakß?

²⁸Kas keegi võib käia tuliste süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?

²⁸¿Ma târûk ta biß tâbêk saß xbên li ru xam chi incßaß tixcßat li rok?

²⁹Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ei jää karistamata ükski, kes puutub temasse!

²⁹Joßcan ajcuiß li cuînk li tixchßic rib riqßuin rixakil li ras rîtzßin. Ac chßolchßo nak tixtoj xmâc.

³⁰Eks põlata varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?

³⁰Li ani na-elkßac xban xtzßocajic incßaß natzßektânâc.

³¹Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse.

³¹Abanan cui tâtaßekß chi elkßac tento nak tixkßaxtesi rêkaj. Cuukub sut chic xqßuial li rêkaj tixqßue, usta tento nak tixkßaxtesi chixjunil li cßaßru cuan re.

³²Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; seda teeb ainult see, kes oma hinge tahab hävitada.

³²Li ani naxchßic rib riqßuin junak sumsu, aßan mâcßaß xnaßleb. Li jun aßan naxsach rib xjunes.

³³Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida.

³³Kßaxal ra tixcßul. Mâ ani târahok re ut xutânal tixcßul chi junelic.

³⁴Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval.

³⁴Li cuînk li yô xjoskßil xban xcakal xchßôl, mâ jokße târil xtokßobâl ru li tâmâcobk chiru.Incßaß tâcßojlâk xchßôl usta li cuînk li cuan xmâc târaj tixyîb ru li chßaßajquilal. Chi moco tâcßojlâk xchßôl cui tâsihîk nabalak cßaßru re.

³⁵Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi.

³⁵Incßaß tâcßojlâk xchßôl usta li cuînk li cuan xmâc târaj tixyîb ru li chßaßajquilal. Chi moco tâcßojlâk xchßôl cui tâsihîk nabalak cßaßru re.