¹Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.

¹Lâin quinye: —Lâin tinqßue retal li cßaßru ninbânu re nak incßaß tinmâcobk riqßuin li cßaßru tinye. Incßaß tinâtinak xban nak toj cuanqueb arin li incßaß useb xnaßleb.—

²Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.

²Xinbânu cuib joß li mem. Mâcßaß xinye. Usta raj us li xinye, abanan incßaß xinâtinac. Ut quiniman ajcuiß lin raylal.

³Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.

³Yô chi yotßecß li cuâm xban li raylal cuanquin cuiß. Nak nin-oc xcßoxlanquil lin raylal, kßaxal cuißchic naniman. Chanchan cuan saß xam li cuâm nak nacuecßa. Joßcan nak xinpatzß re li Kâcuaß:

⁴Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.

⁴—At Kâcuaß, ¿joß najtil chic tincuânk arin saß ruchichßochß? ¿Jarub cutan chic lin yußam tâqßue cue? Nacuaj tinnau joß najtil chic tincuânk arin.

⁵Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.

⁵Châcuu lâat caßchßin ajcuiß lin yußam arin saß ruchichßochß. Lin yußam chanchan li mâcßaß châcuu. Jun jikßoc ajcuiß. Moco nim ta cuan cuiß lin yußam.

⁶Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.

⁶Incßaß najt nacuan xyußam junak ut mâcßaß na-oc cuiß chixjunil li naxbânu. Naxcßûla lix biomal ut incßaß naxnau ani chic tâêchanînk re mokon.

⁷Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.

⁷¿Cßaß chic ru nacuoybeni, at Kâcuaß? Caßaj chic âcuiqßuin cau inchßôl.

⁸Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!

⁸Chacuy chasach chixjunil lin mâc. Ut mâcanabeb taxak re tineßxhob li mâcßaßeb xnaßleb.

⁹Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!

⁹Incßaß tinâtinak. Mâcßaß tinye xban nak lâat xinâcanab chixcßulbal li raylal aßin.

¹⁰Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.

¹⁰Minâqßue chic chixtojbal rix lin mâc. Câmc cue xban li raylal li xaqßue saß inbên.

¹¹Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!

¹¹Nak nacakßuseb li nequeßmâcob, nacaqßueheb chixtojbal rix lix mâqueb. Nak nacasach li cßaßru lokß chiruheb, chanchan nak nacßuxeß li tßicr xban lix xulel. Relic chi yâl li kayußam mâcßaß na-oc cuiß.

¹²Kui sa inimesi karistad nuhtlustega süütegude pärast, siis pudeneb otsekui koide söödud see, mis temale on kallis. Kõik inimesed on tühi õhk. Sela.

¹²At Kâcuaß, chacuabi taxak lin tij. Chacuabi taxak nak yôquin chi yâbac xban li raylal ut chinâtenkßa nak yôquin chixyâbanquil lâ cßabaß. Châcuu lâat, yal aj numelin arin joßqueb ajcuiß lin xeßtônil yucuaß yal aj numeleb ajcuiß nak xeßcuan arin.Chacuuxtâna taxak cuu ut chaqßue taxak caßchßinak chic xsahil inchßôl nak toj mâjiß nincam.—

¹³Issand, kuule mu palvet ja pane tähele mu kisendamist! Ära vaiki mu silmavee puhul, sest ma olen võõras sinu ees ja majaline, nõnda nagu kõik mu vanemad!

¹³Chacuuxtâna taxak cuu ut chaqßue taxak caßchßinak chic xsahil inchßôl nak toj mâjiß nincam.—

¹⁴Pööra oma pilk minust eemale, et mu meel saaks rõõmsaks, enne kui ma lähen ära ja mind ei ole enam!