¹Sel ajal haigestus Abija, Jerobeami poeg.

¹¶ I taua wa ka turorotia a Apia tama a Ieropoama.

²Ja Jerobeam ütles oma naisele: 'Võta nüüd kätte ja moonda ennast, nõnda et ei tunta, et sa oled Jerobeami naine, ja mine Siilosse! Vaata, seal on prohvet Ahija, kes rääkis minust, et ma saan selle rahva kuningaks.

²Na ka mea a Ieropoama ki tana wahine, Tena, whakatika, whakareretia ketia tou ahua, kei mohiotia ko te wahine koe a Ieropoama; ka haere ki Hiro, kei reira a Ahia poropiti, nana nei te ki ko ahau hei kingi mo tenei iwi.

³Võta kaasa kümme leiba, korpe ja kruus mett ning mine tema juurde; küllap ta kuulutab sulle, mis poissi ootab!'

³A ka mau koe i tou ringa kia tekau nga taro, me etahi keke, me tetahi pounamu honi, ka haere ki a ia: mana e korero ki a koe, ka pehea ranei te tamaiti.

⁴Ja Jerobeami naine tegi nõnda, võttis kätte ja läks Siilosse ning tuli Ahija kotta; aga Ahija ei näinud enam, sest vanaduse tõttu olid ta silmad tuhmunud.

⁴Na, pera tonu te wahine a Ieropoama, whakatika ana, haere ana ki Hiro, tae tonu atu ki te whare o Ahia. Na kihai i ahei i a Ahia te titiro, kua maro hoki ona kanohi, kua koroheketia hoki ia.

⁵Kuid Issand oli Ahijale öelnud: 'Vaata, Jerobeami naine tuleb sinult küsima oma poja kohta, sest too on haige. Ütle temale nõnda ja nõnda! Kui ta tuleb, siis on ta ennast tundmatuks teinud.'

⁵Na ka mea a Ihowa ki a Ahia, Nana, ko te wahine tenei a Ieropoama te haere mai nei ki te rapu kupu i a koe mo tana tama; e mate ana hoki: kia penei tau ki atu ki a ia; no te mea, ina tae mai ia, tera ia e whakaahua i a ia ki tetahi wahine ke.

⁶Kui siis Ahija kuulis jalgade kobinat, kui naine uksest sisse astus, ütles ta: 'Tule sisse, Jerobeami naine! Miks sa ennast tundmatuks teed? Mind on läkitatud su juurde kõva sõnaga.

⁶Heoi, i te rongonga o Ahia i te haruru o ona waewae, i a ia i tomo mai ai i te kuwaha, ka mea ia, Tomo mai, e te wahine a Ieropoama: he aha koe i whakaahua ke ai i a koe? he pakeke hoki nga korero i tonoa mai ai ahau ki a koe.

⁷Mine ütle Jerobeamile: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Sellepärast et ma rahva hulgast olen sind ülendanud ja pannud vürstiks oma Iisraeli rahvale

⁷¶ Haere, korero ki a Ieropoama, Ko te kupu tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, Na kua whakanuia na koe e ahau i roto i te iwi, kua meinga hei rangatira mo taku iwi, mo Iharaira,

⁸ning olen kiskunud kuningriigi Taaveti soo käest ja andnud sinule - sina aga ei ole olnud nagu mu sulane Taavet, kes pidas mu käske ja kes käis mu järel kõigest oma südamest, tehes ainult seda, mis õige oli minu silmis,

⁸A haea ana e ahau te kingitanga i te whare o Rawiri, hoatu ana ki a koe: heoi kihai koe i rite ki taku pononga, ki a Rawiri, i pupuri nei i aku whakahau, a whakapaua ana tona ngakau ki te whai i ahau, a ko te tika anake hei mahi mana ki toku aroa ro;

⁹vaid sa oled teinud rohkem kurja kui kõik, kes enne sind on olnud, ja sa oled läinud ning valmistanud enesele teisi jumalaid ja valatud kujusid, et mind vihastada, ja oled mind heitnud oma selja taha,

⁹Otiia hira ake te kino o au mahi i a te katoa i mua atu i a koe: i haere hoki koe, i hanga i etahi atua ke mau, me nga whakapakoko whakarewa, hei whakapataritari i ahau, a whiua ana ahau e koe ki muri i a koe, ki tou tuara.

¹⁰sellepärast, vaata, saadan mina Jerobeami soole õnnetuse ja hävitan Jerobeamilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis, ja ma pühin Jerobeami soo järelt, otsekui pühitakse sõnnikut, kuni see lõpeb.

¹⁰Na reira ka hoatu e ahau he kino ki runga i te whare o Ieropoama, a ka hautopea atu e ahau nga tamariki tane katoa i a Ieropoama, te hunga o Iharaira i tutakina ki roto, i mahue ranei ki waho, a ka tahia rawatia atu te whare o Ieropoama, ka pera tia me te paru e tahia ana e te tangata, a poto noa.

¹¹Kes Jerobeami omadest surevad linnas, neid söövad koerad, ja kes surevad väljal, neid söövad taeva linnud. Sest Issand on rääkinud.

¹¹Ko te hunga o Ieropoama e mate ki te pa ma nga kuri e kai; ko nga mea hoki e mate ki te parae ma nga manu o te rangi e kai; he mea ki mai hoki tenei na Ihowa.

¹²Sina aga tõuse, mine oma kotta! Niipea kui su jalg jõuab linna, sureb laps.

¹²Na reira whakatika koe, haere ki tou whare: a kia tomo ou waewae ki te pa, ka mate te tamaiti.

¹³Kogu Iisrael leinab teda ja nad matavad ta, sest Jerobeami omadest saab üksnes tema hauda, sellepärast et Jerobeami soos leidub ainult temas midagi head Issanda, Iisraeli Jumala ees.

¹³A ma Iharaira katoa ia e tangi, ma ratou ia e tanu; ko ia anake hoki o Ieropoama e tae ki te urupa, no te mea nona tetahi mea pai ki a Ihowa, ki te Atua o Iharaira i kitea i roto i te whare o Ieropoama.

¹⁴Aga Issand tõstab enesele Iisraeli kuninga, kes hävitab Jerobeami soo. See on see päev, ja mis nüüd veel?

¹⁴Ka ara ano hoki i a Ihowa he kingi mana mo Iharaira, hei hautope i te whare o Ieropoama, i taua ra: he aha ra? aianei nei ano.

¹⁵Issand lööb Iisraeli, nõnda et see kõigub nagu pilliroog vees, ja kitkub Iisraeli sellelt healt maalt, mille ta on andnud nende vanemaile, ja pillutab nad teisele poole Frati jõge, sellepärast et nad on teinud endile viljakustulbad Issanda vihastamiseks.

¹⁵Ka patua hoki a Iharaira e Ihowa, ka peratia me te kakaho e whakangaueuetia ana i roto i te wai, a ka hutia atu a Iharaira i tenei whenua pai i hoatu nei e ia ki o ratou matua; a ka titaria ki tawahi o te awa; mo ratou i hanga i a ratou Aherimi hei whakapataritari i a Ihowa.

¹⁶Ja ta annab Iisraeli ära Jerobeami pattude pärast, mis ta on teinud ja millega ta on saatnud Iisraeli pattu tegema.'

¹⁶Na ka tukua atu a Iharaira e ia mo nga hara o Ieropoama i hara nei ia, i hara ai hoki a Iharaira.

¹⁷Siis Jerobeami naine tõusis üles ja läks ning tuli Tirsasse; aga kui ta jõudis koja läveni, siis suri poiss.

¹⁷Na whakatika ana te wahine a Ieropoama, haere ana, kua tae ki Tirita: a, tae kau ia ki te paepae o te whare, ka mate te tamaiti.

¹⁸Ta maeti, ja kogu Iisrael tegi tema pärast leinakaebust Issanda sõna järgi, nagu ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Ahija läbi.

¹⁸Na tanumia ana ia e Iharaira katoa, a tangihia iho; ko ta Ihowa kupu tera i korero ai, ara ta tana pononga, ta Ahia poropiti.

¹⁹Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist, kuidas ta sõdis ja kuidas ta valitses, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.

¹⁹Na, ko era meatanga a Ieropoama, ko ana whawhai, ko tona kingitanga, koia tena e mau na i te pukapuka o nga ra o nga kingi o Iharaira.

²⁰Ja aega, mis Jerobeam valitses, oli kakskümmend kaks aastat; siis ta läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Naadab sai tema asemel kuningaks.

²⁰Na, ko nga ra i kingi ai a Ieropoama, e rua tekau ma rua tau, a moe ana ia ki ona matua, a ko tana tama, ko Natapa te kingi i muri i a ia.

²¹Aga Rehabeam, Saalomoni poeg, valitses Juudas: Rehabeam oli kuningaks saades nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Issand oli valinud kõigist Iisraeli suguharudest, et sinna panna oma nimi; ta ema oli ammonlanna Naama.

²¹¶ Na ko Rehopoama tama a Horomona te kingi o Hura. E wha tekau ma tahi nga tau o Rehopoama i tona meatanga hei kingi; a kotahi tekau ma whitu ona tau i kingi ai ki Hiruharama, ki te pa i whiriwhiri e Ihowa i roto i nga iwi katoa o Iharaira hei wai hotanga iho mo tona ingoa. Ko te ingoa hoki o tona whaea ko Naama, he Amoni.

²²Ja Juuda tegi kurja Issanda silmis; nad vihastasid teda oma pattudega, mida nad tegid rohkem, kui nende vanemad olid teinud.

²²Na ka kino te mahi a Hura ki te titiro a Ihowa, a whakapataritaritia ana ia e ratou ki o ratou hara i hara ai ratou, a hae iho ia; nui atu hoki i a o ratou matua katoa i mea ai.

²³Nad tegid endile ka ohvrikünkaid, sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.

²³I hanga hoki e ratou etahi wahi tiketike ma ratou, me etahi pou, me etahi Aherimi, ki nga puke teitei katoa, ki raro hoki i nga rakau kouru nui katoa.

²⁴Ja maal oli ka pühamu pordumehi. Nad tegid järele kõigi nende rahvaste jäledusi, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.

²⁴I taua whenua ano etahi e whakahoroma ana, e mahi ana i nga mea whakarihariha katoa a nga tauiwi i peia nei e Ihowa i te aroaro o nga tama a Iharaira.

²⁵Aga kuningas Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse kuningas Siisak Jeruusalemma vastu

²⁵Na i te rima o nga tau o Kingi Rehopoama ka tae mai a Hihaka kingi o Ihipa ka whakapaea a Hiruharama:

²⁶ja võttis ära Issanda koja varandused ja kuningakoja varandused; ta võttis kõik ära. Ta võttis ära ka kõik kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.

²⁶A taria atu ana e ia nga taonga o te whare o Ihowa, me nga taonga o te whare o te kingi; i mauria katoatia atu e ia: a i mauria atu hoki e ia nga pukupuku koura katoa i hanga e Horomona.

²⁷Siis tegi kuningas Rehabeam nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja ust.

²⁷Na hanga ana e Kingi Rehopoama etahi pukupuku parahi hei whakakapi mo era, a tukua ana e ia ki nga ringa o nga rangatira o nga kaitiaki i tiaki nei i te tatau o te whare o te kingi.

²⁸Ja iga kord, kui kuningas läks Issanda kotta, kandsid ihukaitsjad neid ja viisid need siis jälle tagasi ihukaitse ruumi.

²⁸A i o te kingi haerenga ki te whare o Ihowa, ka maua aua mea e nga kaitiaki, ka whakahokia ano e ratou ki te whare o nga kaitiaki.

²⁹Ja mis veel tuleks öelda Rehabeamist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

²⁹Na, ko era atu meatanga a Rehopoama me ana mahi katoa, kahore ianei i tuhituhia ki te pukapuka o nga meatanga o nga ra o nga kingi o Hura?

³⁰Rehabeami ja Jerobeami vahel oli kogu aeg sõda.

³⁰A he whawhai tonu ta Rehopoama raua ko Ieropoama ki a raua i o raua ra katoa.

³¹Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ta ema oli ammonlanna Naama. Ja tema poeg Abijam sai tema asemel kuningaks.

³¹Na ka moe a Rehopoama ki ona matua, a tanumia iho ki ona matua ki te pa o Rawiri: a ko te ingoa hoki o tona whaea ko Naama, he Amoni. A ko Apiama, ko tana tama te kingi i muri i a ia.