¹Ja kuningas Jerobeami, Nebati poja kaheksateistkümnendal aastal sai Juuda kuningaks Abijam.

¹¶ Na no te tekau ma waru o nga tau o Kingi Ieropoama tama a Nepata i kingi ai a Apiama ki a Hura.

²Tema valitses Jeruusalemmas kolm aastat; ta ema nimi oli Maaka, Abisalomi tütar.

²E toru nga tau i kingi ai ia ki Hiruharama: a ko te ingoa o tona whaea ko Maaka, he tamahine na Apoharama.

³Tema käis kõigis oma isa pattudes, mis too enne teda oli teinud; tema süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud ta isa Taaveti süda.

³Na i haere ia i runga i nga hara katoa i mea ai tona papa i mua atu i a ia: kihai hoki tona ngakau i tapatahi ki a Ihowa, ki tona Atua, kihai i rite ki te ngakau o tona tupuna, o Rawiri.

⁴Aga Taaveti pärast andis Issand, tema Jumal, temale Jeruusalemmas lambi, tõstes ta järglaseks tema poja ja jättes Jeruusalemma püsima,

⁴Otiia he whakaaro ki a Rawiri homai ana e Ihowa, e tona Atua he rama ki a ia i Hiruharama kia whakaarahia ake ai tana tama i muri i a ia, kia whakapumautia ai hoki a Hiruharama:

⁵sest Taavet oli teinud, mis õige oli Issanda silmis, ega olnud kogu oma eluaja lahkunud kõigest sellest, mis ta temale oli käskinud, välja arvatud hett Uurija lugu.

⁵Mo Rawiri i mahi tika ki te aroaro o Ihowa, a kihai i peka ke i nga mea katoa i whakahaua ai ia i nga ra katoa i ora ai ia, ko te meatanga anake ki a Uria Hiti.

⁶Rehabeami ja Jerobeami vaheline sõda kestis ka veel kogu ta eluaja.

⁶Na he whawhai ta Rehopoama raua ko Ieropoama ki a raua i nga ra katoa i ora ai ia.

⁷Ja mis veel tuleks öelda Abijamist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus? Abijami ja Jerobeami vahel oli sõda.

⁷Na, ko era atu meatanga a Apiama me ana mahi katoa, kahore ianei i tuhituhia ki te pukapuka o nga meatanga o nga ra o nga kingi o Hura? He whawhai hoki ta Apiama raua ko Ieropoama ki a raua.

⁸Ja Abijam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Aasa sai tema asemel kuningaks.

⁸Na kua moe a Apiama ki ona matua, a tanumia ana e ratou ki te pa o Rawiri. A ko tana tama, ko Aha te kingi i muri i a ia.

⁹Iisraeli kuninga Jerobeami kahekümnendal aastal sai Juuda kuningaks Aasa.

⁹¶ Na no te rua tekau o nga tau o Ieropoama kingi o Iharaira i kingi ai a Aha ki a Hura.

¹⁰Tema valitses Jeruusalemmas nelikümmend üks aastat; ta vanaema nimi oli Maaka, Abisalomi tütar.

¹⁰A e wha tekau ma tahi nga tau i kingi ai ia ki Hiruharama; ko te ingoa hoki o tona whaea, ko Maaka, he tamahine na Apoharama.

¹¹Aasa tegi, mis õige oli Issanda silmis, nõnda nagu ta isa Taavet,

¹¹A tika tonu te mahi a Aha ki te aroaro o Ihowa, rite tonu ki ta tona tupuna, ki ta Rawiri.

¹²ja ta kaotas maalt pühamu pordumehed ning kõrvaldas kõik ebajumalad, mis ta vanemad olid teinud.

¹²I peia atu hoki e ia te hunga whakahoroma i te whenua, whakakorea atu ana e ia nga whakapakoko katoa i hanga e ona matua.

¹³Tema kõrvaldas ka oma vanaema Maaka kui valitsejanna, sellepärast et too oli teinud Aðera häbikuju; Aasa hävitas tema häbikuju ja põletas selle Kidroni orus.

¹³I whakamutua ano e ia te kuinitanga o Maaka, o tona whaea, mona i hanga whakapakoko wehi hei Ahera; tapatapahia iho hoki e Aha tana whakapakoko, tahuna ake ki te taha o te awa, o Kitirono.

¹⁴Aga ohvrikünkaid ei kaotatud; ometi oli Aasa süda siiras Issanda vastu kogu ta eluaja.

¹⁴Otiia kihai i whakakorea nga wahi tiketike. He ahakoa ra, i tapatahi te ngakau o Aha ki a Ihowa i ona ra katoa.

¹⁵Ja ta viis Issanda kotta, mis ta isa oli pühitsenud ja mis ta ise pühitses: hõbeda, kulla ja riistad.

¹⁵I kawea hoki e ia nga mea i whakatapua e tona papa, me ana mea ano i whakatapu ai, ki te whare o Ihowa, te hiriwa, te koura, me nga oko.

¹⁶Aga Aasa ja Iisraeli kuninga Baesa vahel oli sõda kogu nende eluaja.

¹⁶He whawhai hoki ta Aha ki a Paaha kingi o Iharaira i o raua ra katoa.

¹⁷Iisraeli kuningas Baesa tuli Juuda vastu ja kindlustas Raama, et Juuda kuningal Aasal ei oleks välja- ega sissepääsu.

¹⁷Na ka haere a Paaha kingi o Iharaira ki Hura, a hanga ana a Rama e ia, kia kaua ai tetahi e tukua kia haere atu, kia haere mai ki a Aha kingi o Hura.

¹⁸Siis võttis Aasa kõik hõbeda ja kulla, mis oli järele jäänud Issanda koja varanduste hulgast ja kuningakoja varanduste hulgast, ja andis selle oma sulaste kätte; ja kuningas Aasa läkitas need Ben-Hadadi juurde, kes oli Hesjoni poja Tabrimmoni poeg, Süüria kuningas, kes elas Damaskuses, öeldes:

¹⁸Katahi ka tangohia katoatia e Aha te hiriwa me te koura i mahue o nga taonga o te whare o Ihowa, me nga taonga o te whare o te kingi, a hoatu ana ki nga ringa o nga tangata: a hoatu ana e Kingi Aha kia kawea ki a Peneharara tama a Taparimono, ta ma a Hetiono kingi o Hiria, i Ramahiku nei tona kainga; i mea ia,

¹⁹'Minu ja sinu vahel olgu leping, nagu oli minu isa ja sinu isa vahel! Vaata, ma läkitan sulle anniks hõbedat ja kulda. Mine, tühista oma leping Iisraeli kuninga Baesaga, et ta läheks ära minu kallalt!'

¹⁹He kawenata ta taua, ta toku papa raua ko tou papa: tena taku hakari mau te kawea atu na, he hiriwa, he koura; haere mai whakataka tau kawenata ki a Paaha kingi o Iharaira kia haere atu ai ia i toku taha.

²⁰Ja Ben-Hadad kuulas kuningas Aasat ning läkitas oma sõjaväepealikud Iisraeli linnade vastu ja vallutas Ijjoni, Daani ja Aabel-Beet-Maaka ja kogu Kinneroti koos kogu Naftalimaaga.

²⁰Na rongo tonu a Peneharara ki a Kingi Aha, a unga ana e ia nga rangatira o ana ope ki nga pa o Iharaira, a patua iho e ia a Ihono, a Rana, a Apere Petemaaka, me Kinerota katoa, me te whenua katoa o Napatari.

²¹Kui Baesa seda kuulis, siis ta loobus Raamat kindlustamast ja jäi Tirsasse.

²¹Na, i te rongonga o Paaha, ka mutu tana hanga i Rama, a noho ana ki Tirita.

²²Aga kuningas Aasa kutsus kokku kogu Juuda, kedagi ei vabastatud, ja nad viisid Raamast ära kivid ja puud, millega Baesa seda oli kindlustanud; ja kuningas Aasa kindlustas nendega Benjamini Geba ja Mispa.

²²Katahi ka karanga nui a Kingi Aha puta noa i Hura; kihai tetahi i tukua noatia atu: a taria atu ana e ratou nga kohatu o Rama, me nga rakau o reira i hanga nei e Paaha, hei hanga ma Kingi Aha i Kepa o Pineamine, i Mihipa hoki.

²³Ja kõigest, mis veel tuleks öelda Aasast, kõigist ta vägitegudest ja kõigest, mis ta tegi, ja linnadest, mis ta ehitas, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus? Aga oma vanas eas ta põdes jalgu.

²³Na, ko era atu meatanga katoa a Aha me ana mahi marohirohi, me nga mea katoa i mea ai ia, me nga pa i hanga e ia, kahore ianei i tuhituhia ki te pukapuka o nga meatanga o nga ra o nga kingi o Hura? Otiia i tona koroheketanga i mate ona waewae.

²⁴Siis Aasa läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna. Ja tema poeg Joosafat sai tema asemel kuningaks.

²⁴Na ka moe a Aha ki ona matua, a tanumia iho ki ona matua, ki te pa o tona tupuna, o Rawiri; a ko Iehohapata, ko tana tama te kingi i muri i a ia.

²⁵Ja Naadab, Jerobeami poeg, sai Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Aasa teisel aastal; tema valitses Iisraeli üle kaks aastat.

²⁵¶ Na no te rua o nga tau o Aha kingi o Hura i kingi ai a Natapa tama a Ieropoama ki a Iharaira; a e rua nga tau i kingi ai ia ki a Iharaira.

²⁶Tema tegi kurja Issanda silmis ja käis oma isa teedel ning tema patus, millega ta Iisraeli oli saatnud pattu tegema.

²⁶A he kino tana mahi ki te aroaro o Ihowa; i haere hoki ia i te ara o tona matua, i tona hara i meinga ai e ia a Iharaira kia hara.

²⁷Aga Baesa, Ahija poeg, Issaskari soost, pidas vandenõu tema vastu ja Baesa tappis ta Gibbetoni juures, mis oli vilistite päralt, sest Naadab ja kogu Iisrael piirasid Gibbetoni.

²⁷Na ka whakatupuria he he mona e Paaha tama a Ahia o te whare o Ihakara; a patua iho ia e Paaha ki Kipetono o nga Pirihitini; i te whakapae hoki a Natapa ratou ko Iharaira katoa i Kipetono.

²⁸Baesa surmas tema Juuda kuninga Aasa kolmandal aastal ja sai ise tema asemel kuningaks.

²⁸Na, no te toru o nga tau o Aha kingi o Hura i patua ai ia e Paaha, a ko ia te kingi i muri i a ia.

²⁹Ja kui ta oli kuningaks saanud, siis ta lõi maha kogu Jerobeami soo, ta ei jätnud Jerobeamile ühtegi hingelist, kuni ta oli tema hävitanud Issanda sõna kohaselt, mis too oli rääkinud oma sulase, siilolase Ahija läbi

²⁹A, kingi tahanga ia, na patua iho e ia te whare katoa o Ieropoama: kihai tetahi mea whai manawa o Ieropoama i mahue i a ia, poto rawa te huna; i rite tonu ki ta Ihowa kupu i korerotia e tana pononga, e Ahia Hironi:

³⁰Jerobeami pattude pärast, mis ta oli teinud ja millega ta Iisraeli oli saatnud pattu tegema, sügava haavamise pärast, millega ta oli haavanud Issandat, Iisraeli Jumalat.

³⁰Mo nga hara i hara ai a Ieropoama, i mea ai i a Iharaira kia hara; mo tana whakapataritari i whakapataritari ai ia i a Ihowa, i te Atua o Iharaira kia riri.

³¹Ja mis veel tuleks öelda Naadabist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

³¹Na, ko era atu meatanga a Natapa me ana mahi katoa, kahore ianei i tuhituhia ki te pukapuka o nga meatanga o nga ra o nga kingi o Iharaira?

³²Aasa ja Iisraeli kuninga Baesa vahel oli sõda kogu nende eluaja.

³²He whawhai hoki ta Aha raua ko Paaha kingi o Iharaira i o raua ra katoa.

³³Juuda kuninga Aasa kolmandal aastal sai Ahija poeg Baesa Tirsas kuningaks kogu Iisraeli üle ja ta valitses kakskümmend neli aastat.

³³No te toru o nga tau o Aha kingi o Hura i kingi ai a Paaha tama a Ahia ki a Iharaira katoa ki Tirita, e rua tekau ma wha nga tau i kingi ai.

³⁴Tema tegi kurja Issanda silmis ja käis Jerobeami teedel ning tema patus, millega ta Iisraeli oli saatnud pattu tegema.

³⁴A he kino tana mahi i te aroaro o Ihowa i haere hoki ia i te ara o Ieropoama, i tona hara i meinga ai e ia a Iharaira kia hara.