¹Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -

¹¶ Ko nga kupu enei i korero ai a Mohi ki a Iharaira katoa i tenei taha o Horano, i te koraha, i te mania, i te ritenga atu o Tupu, i waenganui o Parana, o Topera, o Rapana, o Hateroto, o Rihahapa.

²üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed.

²Kia kotahi tekau ma tahi nga ra e haere atu ana i Horepa, ki te tika na maunga Heira, ka tae ai ki Kareheparena.

³Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida,

³No te wha tekau o nga tau, no te tekau ma tahi o nga marama, no te ra tuatahi o te marama, ka korerotia e Mohi ki nga tama a Iharaira nga mea katoa i ako ai a Ihowa ki a ia mo ratou;

⁴pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.

⁴I muri i tana patunga i a Hihona kingi o nga Amori, i noho ra i Hehepona, i a Oka hoki kingi o Pahana, i noho ra i Ahataroto, i Eterei.

⁵Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes:

⁵I timata a Mohi i tenei taha o Horano, i te whenua o Moapa, te kauwhau i tenei ture: i mea ia,

⁶'Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.

⁶I korero mai a Ihowa, to tatou Atua, ki a tatou i Horepa, i mea, Ka roa to koutou noho ki tenei maunga:

⁷Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.

⁷Anga atu, hapainga atu, haere ki te maunga o nga Amori, ki nga wahi katoa hoki e tata ana ki reira, o te mania, o nga pukepuke, o te raorao, o te tonga, o te tahatika ano o te moana, ki te whenua o nga Kanaani, ki Repanona, ki te awa nui ano, ki te awa, ki Uparati.

⁸Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!

⁸Nana, kua tukua atu nei e ahau te whenua ki to koutou aroaro: haere ki roto, tangohia te whenua i oati ai a Ihowa ki o koutou matua, ki a Aperahama, ki a Ihaka, ki a Hakopa kia hoatu mo ratou, mo to ratou uri hoki i muri i a ratou.

⁹Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: 'Ei jaksa mina üksi teid kanda.

⁹¶ I korero ano ahau ki a koutou i taua wa, i mea, E kore e ahei ko ahau anake hei pikau i a koutou:

¹⁰Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.

¹⁰Kua whakanui a Ihowa, to koutou Atua, i a koutou, a tenei koutou te rite nei inaianei ki nga whetu o te rangi te tini.

¹¹Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!

¹¹Ma Ihowa, ma te Atua o o koutou matua, e tapiri ano a muri i a koutou ki nga mano tini atu i a koutou e noho nei, mana koutou e manaaki, e pera ano me tana i korero ai ki a koutou!

¹²Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?

¹²Me pehea e taea ai e ahau anake ta koutou whakararu, to koutou whakataimaha, me ta koutou ngangau?

¹³Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.'

¹³Whakaritea mai e koutou etahi tangata tupato, whai whakaaro, e mohiotia ana e o koutou iwi, a maku ratou e mea hei upoko mo koutou.

¹⁴Ja te vastasite mulle ning ütlesite: 'See on hea, mida sa oled käskinud teha!'

¹⁴Na ka utu koutou ki ahau, ka mea, He mea pai tau e ki mai na kia meatia.

¹⁵Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.

¹⁵Na ka tango ahau i nga upoko o o koutou iwi, i nga mea whakaaro, e mohiotia ana, a meatia iho ratou e ahau hei upoko mo koutou, hei rangatira mo nga mano, hei rangatira mo nga rau, hei rangatira mo nga rima tekau, hei rangatira mo nga tekau, hei kaiwhakahauhau hoki mo o koutou iwi.

¹⁶Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.

¹⁶I ki ano ahau i taua wa ki o koutou kaiwhakawa, i mea, Whakarangona nga kupu a o koutou teina, a tetahi, a tetahi, kia tika te whakawa mo te tangata, mo tona teina, mo te tangata ke hoki e noho ana i a ia.

¹⁷Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!

¹⁷Kei whakaaro ki te kanohi ina whakawa, kia rite ta koutou whakarongo ki te iti, ki te rahi; kei wehi koutou i te kanohi tangata; no te mea na te Atua te whakawa; a, ko te mea e ngaro ana i a koutou, ka kawe mai ki ahau, a maku e whakarongo.

¹⁸Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.

¹⁸A whakahaua ana e ahau i reira nga mea katoa e mahi ai koutou.

¹⁹Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.

¹⁹¶ A ka turia mai e tatou i Horepa, na haerea katoatia ana e tatou taua koraha nui, e wehingia ana, i kite ra koutou i te ara o te whenua maunga o nga Amori; i pera me ta Ihowa, me ta to tatou Atua, i ako mai ai ki a tatou; na ka tae atu ki Karehep arenea.

²⁰Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab.

²⁰Na ka mea ahau ki a koutou, Kua tae mai nei koutou ki te whenua maunga o nga Amori, ka homai nei e Ihowa, e to tatou Atua, ki a tatou.

²¹Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda ega kohku!

²¹Nana, ka tukua nei te whenua e Ihowa, e tou Atua, ki tou aroaro: haere ki runga, tangohia, kia rite ai ki ta Ihowa, ki ta te Atua o ou matua, i ki ai ki a koe; kaua e wehi, kaua hoki e pawera.

²²Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: 'Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!'

²²Na ka whakatata mai koutou katoa ki ahau, ka mea, Kia tono tatou i etahi ki mua i a tatou, a ko ratou hei titiro i to tatou whenua, hei whakahoki mai i te korero ki a tatou, mo te huarahi e haere ai tatou ki runga, mo nga pa hoki ka haere atu ne i tatou ki reira.

²³See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe,

²³A i pai ano taua kupu ki ahau: na ka tango ahau i etahi tangata kotahi tekau ma rua i roto i a koutou, tataki kotahi o tenei iwi, o tenei iwi.

²⁴ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda.

²⁴A ka tahuri ratou, ka piki ki te maunga, a ka tae ki te awaawa o Ehekora, ka tirotiro hoki a taua wahi.

²⁵Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning ütlesid: 'See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab.'

²⁵A ka tango ratou i etahi o nga hua o te whenua ki o ratou ringa, a maua ana ki raro, ki a tatou, i whakahoki ake ano ratou i te kupu ki a tatou, i mea, He pai te whenua ka homai nei e Ihowa, e to tatou Atua, ki a tatou.

²⁶Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu.

²⁶Heoi kihai koutou i pai ki te haere ki runga; na ka tutu ki te kupu a Ihowa, a to koutou Atua:

²⁷Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: 'Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks.

²⁷A amuamu ana i roto i o koutou teneti, mea ana, He kino no Ihowa ki a tatou i whakaputaina mai ai tatou e ia i te whenua o Ihipa, kia hoatu ai tatou ki te ringa o nga Amori, kia huna ai tatou.

²⁸Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.'

²⁸Kia haere tatou ki runga ki hea? kua ngohe nei hoki o tatou ngakau i ta o tatou tuakana, e mea ra, He nunui te iwi, he roroa i a tatou; ko nga pa he nui, taiepa rawa a tutuki noa ki te rangi: i kite ano hoki matou i nga tama a nga Anakimi ki rei ra.

²⁹Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid!

²⁹Na ka mea ahau ki a koutou, Kei pawera, kei wehi i a ratou.

³⁰Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses

³⁰Ko Ihowa, ko to koutou Atua, te haere nei i mua i a koutou, mana ta koutou pakanga; ka rite ki nga mea katoa i mea ai ia mo koutou ki to koutou aroaro i Ihipa;

³¹ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika.

³¹I te koraha ano, i kite ra koe i reira i ta Ihowa, i ta tou Atua wahanga i a koe, ano he tangata e waha ana i tana tamaiti, i te ara katoa i haere na koutou, a tae noa mai ki tenei wahi.

³²Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse,

³²I tenei mea ano, kihai koutou i whakapono ki a Ihowa, ki to koutou Atua,

³³kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.

³³I haere ra i mua i a koutou i te ara, hei whakataki i tetahi wahi mo koutou, e tu ai o koutou teneti, i te po i roto i te ahi, hei whakaatu ki a koutou i te ara e haere ai koutou, a i roto i te kapua i te awatea.

³⁴Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes:

³⁴A ka rongo a Ihowa i o koutou reo e korero ana, na ka riri, ka oati, ka mea,

³⁵'Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile,

³⁵E kore rawa tetahi o enei tangata o tenei whakatupuranga kino e kite i taua whenua pai i oati ai ahau kia hoatu ki o koutou matua,

³⁶peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Issandale!'

³⁶Heoi ano ko Karepe, ko te tama a Iepune, e kite ia; a ka hoatu e ahau ki a ia, ki ana tama hoki, te whenua i haerea e ia, mona i tino whai a Ihowa.

³⁷Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: 'Sinagi ei pääse sinna.

³⁷A i riri ano a Ihowa ki ahau, mo koutou hoki, i mea mai, E kore ano kore e tae ki reira.

³⁸Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.

³⁸Ko Hohua, ko te tama a Nunu, e tu ana i tou aroaro, e tae ia ki reira: whakatenatenangia ia; ta te mea mana a Iharaira e whakawhiwhi ki tera wahi.

³⁹Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle.

³⁹Na, ko a koutou potiki, i mea na koutou ka waiho hei parau, me a koutou tama kihai nei i mohio i taua ra ki te pai, ki te kino, e tae ratou ki reira, ka hoatu ano e ahau a reira ki a ratou, a e whiwhi ratou ki tera whenua.

⁴⁰Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!'

⁴⁰Ko koutou ia, tahuri atu, haere ki te koraha, na te huarahi ki te Moana Whero.

⁴¹Siis te vastasite ja ütlesite mulle: 'Me oleme Issanda vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie Jumal, meid on käskinud.' Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mäestikku.

⁴¹Na ka utu koutou, ka mea mai ki ahau, Kua hara matou ki a Ihowa; ka haere matou ki runga, ki te whawhai, kia rite ai nga mea katoa i whakahau mai ai a Ihowa, to tatou Atua, ki a tatou. A whitikiria ano e koutou, e tera, e tera, ana mea mo te rir i, na ka mea koutou ki te piki ki te maunga.

⁴²Aga Issand ütles mulle: 'Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!'

⁴²Katahi ka mea a Ihowa ki ahau, Mea atu ki a ratou, Kaua e haere, kaua ano e tu ki te riri; kahore hoki ahau i roto i a koutou; kei patua ki te aroaro o o koutou hoariri.

⁴³Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku.

⁴³Na ka korero ahau ki a koutou; a kihai koutou i rongo, heoi, ka tutu koutou ki te kupu a Ihowa, na hikaka ana koutou, piki ana ki te maunga.

⁴⁴Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani.

⁴⁴Na ka puta nga Amori, e noho ana i taua maunga, ki te tu i a koutou, a whai ana i a koutou, ano he pi, patua iho koutou i Heira, a taea noatia a Horema.

⁴⁵Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele.

⁴⁵Na ka hoki koutou, ka tangi ki te aroaro o Ihowa; otiia kihai a Ihowa i whakarongo ki to koutou reo, kihai ano i anga tona taringa ki a koutou.

⁴⁶Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite.

⁴⁶Na ka noho koutou ki Karehe, a maha noa nga ra, nga ra hoki i noho ai koutou.