¹Siis me pöördusime ja läksime teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed, nagu Issand mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber Seiri mäestiku.

¹¶ Na ka tahuri tatou, ka haere ki te koraha na te ara ki te Moana Whero; i pera ano me ta Ihowa i ki mai ai ki ahau: a he maha nga ra i taiawhiotia ai e tatou a Maunga Heira.

²Ja Issand rääkis minuga, öeldes:

²Na ka korero a Ihowa ki ahau, ka mea,

³'Küllalt olete rännanud selle mäestiku ümber, pöörduge nüüd põhja poole!

³Ka roa nei ta koutou taiawhio i tenei maunga: tahuri whaka te raki.

⁴Ja käsi rahvast, öeldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie olge väga ettevaatlikud;

⁴Whakahau hoki ki te iwi, mea atu, Ka haere nei koutou na nga rohe o o koutou tuakana, o nga tama a Ehau, e noho ana i Heira; a ka wehi ratou i a koutou: na kia tupato i a koutou:

⁵ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mäestiku olen andnud pärandiks Eesavile!

⁵Kaua e whakapataritari i a ratou; e kore hoki e hoatu e ahau ki a koutou tetahi wahi o to ratou whenua, ahakoa takahanga mo te kapu o te waewae, no te mea kua hoatu e ahau a Maunga Heira ki a Ehau hei kainga tupu.

⁶Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks ostke neilt raha eest.

⁶Hokona he kai i a ratou ki te moni, ka kai ai koutou; ko te wai hoki me hoki e koutou i a ratou ki te moni, ka inu ai.

⁷Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.

⁷He mea hoki kua manaaki a Ihowa, tou Atua, i a koe i nga mahi katoa a tou ringa; e mohio ana ia ki tou haerenga i tenei koraha nui: i tou taha a Ihowa, tou Atua, i enei tau e wha tekau; a kahore koe i hapa i tetahi mea.

⁸Siis me läksime läbi oma vendade, Eesavi järglaste maast, kes elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrbe teed.

⁸¶ A ka pahemo i a tatou o tatou tuakana, nga tama a Ehau, e noho ana i Heira, i te ara i te mania o Erata, o Ehiono Kepere, na ka tahuri tatou, ka haere na te huarahi i te koraha o Moapa.

⁹Ja Issand ütles mulle: 'Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna olen Aari andnud pärandiks Loti järglastele!'

⁹A ka mea a Ihowa ki ahau, Kei whawhai koe ki nga Moapi, kaua ano e whakatari pakanga ki a ratou; ta te mea e kore e hoatu e ahau tetahi wahi o tona whenua hei kainga mou, no te mea kua hoatu a Ara e ahau hei kainga mo nga tama a Rota.

¹⁰Seal elasid muiste emiidid: suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased.

¹⁰I noho nga Emime ki reira i mua, he nui, he tini, he roroa tena iwi, rite tahi ano ki nga Anakimi:

¹¹Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabid hüüavad neid emiitideks.

¹¹I korerotia hoki ratou he roroa, he pera me nga Anakimi; na nga Moapi ia ratou i hua he Emime.

¹²Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu Iisrael talitas oma pärusmaaga, mille Issand neile andis.

¹²I noho hoki nga Hori ki Heira i mua; a, muri iho i a ratou, ko nga tama a Ehau, na ratou hoki te hunanga i era i o ratou aroaro, a noho iho ana ki to ratou wahi, rite tahi ta ratou ki ta Iharaira i mea ai ki te whenua i riro mai i a ia, i homai nei e Ihowa ki a ratou.

¹³'Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!' Ja me läksime üle Seredi jõe.

¹³Tena, whakatika, whiti atu i te awa, i Terete: na ka whiti mai tatou i te awa, i Terete.

¹⁴Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile oli vandunud.

¹⁴A ko nga ra i haere mai ai tatou i Kareheparenea, a tae noa ki to tatou whitinga mai i te awa, i Terete, e toru tekau ma waru nga tau, no ka poto atu i roto i te ope te whakapaparanga katoa o nga tangata hapai patu; te pera me ta Ihowa i oati ai ki a ratou.

¹⁵Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.

¹⁵I runga ano hoki i a ratou te ringa o Ihowa e whakamate ana i a ratou i te puni a poto noa ratou.

¹⁶Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,

¹⁶A ka poto katoa nga tangata hapai patu te mate atu i roto i te iwi.

¹⁷siis rääkis Issand minuga, öeldes:

¹⁷Na ka korero a Ihowa ki ahau, ka mea,

¹⁸'Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,

¹⁸Hei tenei ra koe haere ai ma Ara, ma te rohe o Moapa.

¹⁹ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.'

¹⁹A, e tata atu koe ki te ritenga atu o nga tama a Amona, kaua e whawhai ki a ratou, kaua ano hoki e whakatari pakanga ki a ratou: e kore hoki e hoatu e ahau tetahi wahi o te whenua o nga tama a Amona hei kainga mou, no te mea kua hoatu e ahau hei kainga mo nga tama a Rota.

²⁰Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased, aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:

²⁰I korerotia hoki tera he whenua tangata roroa; i noho hoki nga tangata roroa ki reira i mua, a huaina iho ratou e nga Amoni he Hamahumi.

²¹suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele,

²¹He nui, he maha, he roroa taua iwi, rite tahi ki nga Anakimi; na Ihowa ia ratou i huna i to ratou aroaro; a riro ana to ratou kainga i a ratou, a noho tonu iho i muri i a ratou;

²²nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.

²²Pera me tana i mea ai ki nga tama a Ehau, e noho ra i Heira, i tana hunanga i nga Hori i to ratou aroaro; na riro ana i a ratou to ratou kainga, a noho tonu iho ratou i muri i a ratou a mohoa noa nei.

²³Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.

²³Na, ko nga Awimi, i noho ra ki nga pa a puta noa ki Kaha, na nga Kapatorimi i haere mai ra i Kapatora ratou i huna, a noho iho i muri i a ratou.

²⁴'Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa. Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!

²⁴¶ Whakatika, haere, whiti atu i te awa i Aranona; na kua hoatu e ahau ki tou ringa a Hihona kingi o Hehepona, te Amori me tona whenua: anga atu, tangohia, e riri i ta korua riri.

²⁵Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees.'

²⁵Kei tenei ra ahau timata ai te whakapa i tou pawera, i tou wehi ki nga iwi i raro i te rangi, puta noa, puta noa, ina rongo ki tou rongo, a ka wiri ratou, ka aue i a koe.

²⁶Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrbest Hesboni kuninga Siihoni juurde rahusõnumitega, öeldes:

²⁶Na tukua atu ana e ahau nga karere i te koraha, i Keremota, ki a Hihona kingi o Hehepona; mo te ata noho nga kupu, a ka mea atu,

²⁷'Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei kaldu paremat ega vasakut kätt.

²⁷Kia haere atu ahau na tou whenua; ka haere ahau na te huanui; e kore ahau e peka ki matau, ki maui.

²⁸Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest vett joomiseks! Ma tahan ainult jala läbi minna,

²⁸Mau e homai he kai maku hei utu mo te moni, ka kai ai ahau; e homai hoki he wai moku mo te moni, ka inu ai ahau; heoi ano ko te haere kau a oku waewae;

²⁹nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja moabid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille Issand, meie Jumal, meile annab!'

²⁹Kia rite ki ta nga tama a Ehau e noho ana i Heira i mea ai ki ahau, me ta nga Moapi hoki e noho ra i Ara; kia whiti atu ra ano ahau i Horano ki te whenua i homai e Ihowa, e to matou Atua, ki a matou.

³⁰Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.

³⁰Heoi kihai a Hihona kingi o Hehepona i pai kia haere atu tatou na tona kainga: na Ihowa hoki, na tou Atua i whakapakeke tona wairua, i whakamaia hoki tona ngakau, kia homai ai ia ki tou ringa; koia ano tenei inaianei.

³¹Ja Issand ütles mulle: 'Vaata, ma hakkan su kätte andma Siihonit ja tema maad. Hakka seda vallutama, ta maad omandama!'

³¹Na ka mea a Ihowa ki ahau, Titiro, kua timata ahau te tuku ki tou aroaro i a Hihona, i tona whenua: anga atu, tangohia tona whenua hei kainga.

³²Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Jahsasse.

³²Na ka puta mai a Hihona ki te tu i a tatou, ki te whawhai hoki i Iahata, a ia me tona iwi katoa.

³³Aga Issand, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda ja ta poegi ja kogu ta rahvast.

³³A homai ana ia e Ihowa, e to tatou Atua, ki to tatou aroaro; na patua ana ia e tatou, me ana tama, me tona iwi katoa.

³⁴Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootuks kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtegi põgenikku.

³⁴A horo ana i a tatou ona pa katoa i taua wa ano, huna iho ana hoki nga tangata o nga pa katoa, me nga wahine, me nga potiki, kihai tetahi morehu i mahue i a tatou.

³⁵Me riisusime endile ainult karjad, samuti saagi vallutatud linnadest.

³⁵Ko nga kararehe ia i tangohia ma tatou, me nga taonga hoki o nga pa i horo i a tatou.

³⁶Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge. Selle kõik andis Issand, meie Jumal, meie kätte.

³⁶O Aroera atu ano, i te taha o te awa o Aranona, me te pa hoki i te awa, a paku noa ki Kireara, kahore tetahi pa i maia i a tatou: homai katoa ana e Ihowa, e to tatou Atua, ki a tatou.

³⁷Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt, ja mäestikulinnu ega muud, mida Issand, meie Jumal, oli keelanud.

³⁷Heoi ano ko te whenua o nga tama a Amona kihai i taea atu e koe, me nga wahi katoa o te awa, o Iapoko, me nga pa o nga maunga, me nga wahi katoa i kiia mai e Ihowa, e to tatou Atua.