¹Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: 'Te olete näinud kõike, mida Issand tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,

¹¶ Ko nga kupu enei o te kawenata i akona e Ihowa ki a Mohi kia whakaritea atu ki nga tama a Iharaira i te whenua o Moapa; haunga te kawenata i whakaritea e ia ki a ratou i Horepa.

²neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.

²A ka karanga a Mohi ki a Iharaira katoa, ka mea ki a ratou, Kua kite koutou i nga mea katoa i mea ai a Ihowa ki to koutou aroaro i te whenua o Ihipa ki a Parao, ki ona tangata, ki tona whenua katoa;

³Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.

³I nga whakamatauranga nunui i kite ra ou kanohi, i nga tohu, i aua merekara nunui:

⁴Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.

⁴He ahakoa ra, kahore ano i homai e Ihowa ki a koutou he ngakau mohio, he kanohi hei titiro, he taringa hei whakarongo a tae noa ki tenei ra.

⁵Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.

⁵Na ka wha tekau nga tau i arahi ai ahau i a koutou i te koraha: kahore nei i tawhitotia o koutou kakahu ki a koutou, kahore hoki tou hu i tawhitotia ki tou waewae.

⁶Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.

⁶Kahore ano koutou i kai i te taro, i inu ranei i te waina, i te wai whakahaurangi ranei: kia mohio ai koutou ko Ihowa ahau, ko to koutou Atua.

⁷Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.

⁷A, ka tae mai koutou ki tenei whenua, na ka puta mai a Hihona kingi o Hehepona, raua ko Oka kingi o Pahana, ki te tu i a tatou ki te riri, a patua iho e tatou:

⁸Seepärast pidage selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi, et teil oleks kordaminek kõiges, mida te teete!

⁸Na tangohia ana e tatou to ratou oneone, a hoatu ana hei kainga mo nga Reupeni, mo nga Kari, mo tetahi taanga hoki o te iwi o Manahi.

⁹Te kõik seisate täna Issanda, oma Jumala ees: teie peamehed, teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,

⁹Na puritia ra nga kupu o tenei kawenata, mahia hoki, kia kake ai koutou i nga mea katoa e mea ai koutou.

¹⁰teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris, niihästi su puuraiuja kui su veetooja,

¹⁰¶ E tu ana koutou katoa i tenei ra i te aroaro o Ihowa, o to koutou Atua; o koutou upoko, o koutou iwi, o koutou kaumatua, o koutou rangatira, ara nga tangata katoa o Iharaira,

¹¹et sa võiksid astuda Issanda, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse, mille Issand, su Jumal, täna sinuga teostab,

¹¹A koutou tamariki, a koutou wahine, me tou tangata iwi ke i roto i ou puni, te kaitata i au wahie tae noa ki te kaiutuutu wai mou:

¹²et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle Jumalaks, nagu ta sulle on öelnud ja nagu ta su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.

¹²Kia uru ai koe ki te kawenata a Ihowa, a tou Atua, ki tana oati hoki e whakaritea nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe i tenei ra:

¹³Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,

¹³Kia whakapumautia ai koe i tenei ra hei iwi mana, ko ia hoki hei Atua mou, kia rite ai ki tana i korero ai ki a koe, ki tana hoki i oati ai ki ou matua, ki a Aperahama, ki a Ihaka, ki a Hakopa.

¹⁴vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin koos meiega Issanda, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin koos meiega.

¹⁴Na kahore ki a koutou anake taku whakarite i tenei kawenata, i tenei oati hoki;

¹⁵Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime läbi rahvaste keskelt, keda teiegi läbisite,

¹⁵Engari ki tenei e tu tahi nei me tatou i konei i tenei ra i te aroaro o Ihowa, o to tatou Atua, ki te mea hoki kahore i konei i a tatou i tenei ra:

¹⁶ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist, hõbedast ja kullast, mis neil olid.

¹⁶E mohio ana hoki koutou ki to tatou nohoanga ki te whenua o Ihipa, ki to tatou haerenga mai hoki na waenganui o nga iwi i haere mai nei koutou;

¹⁷Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa või suguharu, kelle süda pöördub täna Issanda, meie Jumala juurest, et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt, mis kasvatab mürki ja koirohtu,

¹⁷A kua kite koutou i a ratou mea whakarihariha, i a ratou whakapakoko rakau, kohatu, hiriwa, koura, i waenganui i a ratou:

¹⁸ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, öeldes: 'Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!' - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.

¹⁸Kei noho i roto i a koutou he tangata, he wahine ranei, he hapu, he iwi ranei, e tahuri ke atu ana tona ngakau i tenei ra i a Ihowa, i to tatou Atua, e haere ana ki te mahi ki nga atua o era iwi; kei puta ake i roto i a koutou he pakiaka e tupu ake ai te taru whakamate me te taru kawa;

¹⁹Issand ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Issanda viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Issand kustutab tema nime taeva alt.

¹⁹A tenei ake, kei tona rongonga i nga kupu o tenei kanga, na ka manaaki ia i a ia ano i roto i tona ngakau, ka mea, Ka mau te rongo ki ahau, ahakoa haere ahau i te pakeketanga o toku ngakau, ki te whakangaro tahi i te mea makuku me te mea maroke:

²⁰Ja Issand lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks saatuseks kõigi selle lepingu needuste järgi, mis sellesse Seaduse raamatusse on kirjutatud.

²⁰E kore a Ihowa e tuku noa atu i tona he, engari ka paowa te riri o Ihowa me tona ngakau hae ki taua tangata, a ka tapapa iho ki runga ki a ia te kanga katoa ka tuhituhia nei ki tenei pukapuka, a ka murua atu e Ihowa tona ingoa i raro i te rangi.

²¹Siis küsib teie järeltulev põlv, teie lapsed, kes tulevad pärast teid, ja võõras, kes tuleb kaugelt maalt, kui ta näeb selle maa nuhtlusi ja haigusi, millega Issand on pannud selle põdema,

²¹A ka wehea ia e Ihowa mo te kino i roto i nga iwi katoa o Iharaira, ka rite ki nga kanga katoa o te kawenata ka tuhituhia nei ki tenei pukapuka o te ture:

²²väävlit ja soola - kogu selle pind on tulease, sinna ei külvata ja seal ei võrsu ega kasva mitte mingisugust rohtu -, nagu Soodoma ja Gomorra, Adma ja Seboimi segipaiskamise puhul, mis Issand oma vihas ja raevus segi paiskas,

²²A ka mea to muri whakatupuranga, a koutou tamariki e tupu ake i muri i a koutou, me te tangata iwi ke hoki e haere mai i te whenua tawhiti, ua kite ratou i nga whiunga o tena whenua, i nga matenga e whakamatea ai a reira e Ihowa;

²³siis küsivad kõik paganad: 'Mispärast on Issand selle maaga nõnda talitanud? Mispärast see suur tuline viha?'

²³I te whenua katoa hoki he whanariki, he tote, he ngiha, kahore e whakatokia, kahore e tupu, kahore hoki e pihi ake tetahi otaota ki reira, pera me te hunanga o Horoma raua ko Komora, o Arema raua ko Tepoimi, i huna e Ihowa i a ia e aritarita ana, e riri ana:

²⁴Siis vastatakse: 'Sellepärast et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala lepingu, mille ta nendega tegi, kui ta tõi nad välja Egiptusemaalt,

²⁴Na ka mea nga iwi katoa, Na te aha a Ihowa i penei ai ki tenei whenua? He aha te tikanga o te mura o tenei riri nui?

²⁵ja et nad läksid ning teenisid teisi jumalaid ja kummardasid neid jumalaid, keda nad ei tundnud ja keda ta ei olnud neile andnud,

²⁵Katahi ka mea te tangata, Mo ratou ra i whakarere i te kawenata a Ihowa, a te Atua o o ratou matua, i whakaritea e ia ki a ratou, i tana whakaputanga mai i a ratou i te whenua o Ihipa:

²⁶sellepärast Issanda viha süttis põlema selle maa vastu, lastes tulla ta peale kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud,

²⁶A haere ana ratou, mahi ana ki nga atua ke, a koropiko ana ki a ratou, a ehara nei i a ia i hoatu ki a ratou:

²⁷ja Issand hävitas nad nende maalt vihas ja raevus ja suures meelepahas ning paiskas nad teisele maale, nagu see tänapäeval on.

²⁷Na mura ana te riri o Ihowa ki tenei whenua, hei whakaputa ki a ratou i nga kanga katoa i tuhituhia ki tenei pukapuka:

²⁸Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime selle Seaduse kõigi sõnade järgi!'

²⁸A huarangatia atu ana ratou e Ihowa i runga i to ratou oneone, i tona riri, i te aritarita, i te whakatakariri noa iho, a maka ana ratou he whenua ke, me tenei inaianei.

²⁹Kei a Ihowa, kei to tatou Atua, nga mea ngaro: ko nga mea ia ka oti nei te whakapuaki mai, ma tatou ena, ma a tatou tamariki, ake nei, kia mahi ai tatou i nga kupu katoa o tenei ture.