¹Kui sind tabavad kõik need sõnad, õnnistus ja needus, mis ma su ette olen pannud, ja sa talletad selle oma südamesse kõigi rahvaste keskel, kuhu Issand, su Jumal, sind hajutab,

¹¶ A tenei ake, a te wa e tae mai ai enei mea katoa ki a koe, te manaaki me te kanga, i hoatu nei e ahau ki tou aroaro, a ka mahara tou hinengaro ki aua mea i roto i nga iwi katoa e peia ai koe e Ihowa, e tou Atua ki reira,

²ja sa pöördud tagasi Issanda, oma Jumala juurde ja kuulad tema häält kõiges, nõnda nagu ma täna sind käsin, sina ja su lapsed, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,

²A ka tahuri koe ki a Ihowa, ki tou Atua, ka whakarongo ki tona reo, ki nga mea katoa e whakahau nei ahau i tenei ra ki a koe, koutou ko au tamariki, i tou ngakau katoa, i tou wairua katoa;

³siis pöörab Issand, su Jumal, su saatuse ja halastab su peale ning kogub sind taas kõigi rahvaste hulgast, kuhu Issand, su Jumal, sind on pillutanud.

³Katahi a Ihowa, tou Atua, ka whakaputa ke i tou parautanga, ka aroha ano ki a koe, ka tahuri hoki, ka kohikohi i a koe i roto i nga iwi katoa i whakamararatia atu ai koe e Ihowa, e tou Atua ki reira.

⁴Isegi kui su hajutatud oleksid taeva servas, kogub Issand, su Jumal, sind sealt ja toob sind sealt ära.

⁴Mehemea tera etahi o koutou i peia kei nga topito ra ano o te rangi, ka kohikohia mai ano koe e Ihowa, e tou Atua, i reira, ka tikina ano koe e ia i reira:

⁵Ja Issand, su Jumal, toob sind sellele maale, mille su vanemad pärisid, ja sina pärid selle; ja ta teeb sulle head ning sigitab sind rohkem kui su vanemaid.

⁵A ka kawea mai koe e Ihowa, e tou Atua, ki te whenua i nohoia e ou matua, ka nohoia hoki a reira e koe; a ka mahi ia i te pai ki a koe, ka mea hoki i a koe kia maha atu i ou matua.

⁶Ja Issand, su Jumal, lõikab ümber sinu südame ja sinu järglaste südamed, et sa armastaksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa võiksid elada.

⁶A ka kokoti a Ihowa, tou Atua, i tou ngakau, i te ngakau ano hoki o ou uri, e aroha ai koe ki a Ihowa, ki tou Atua, i tou ngakau katoa, i tou wairua katoa, kia ora ai koe.

⁷Ja Issand, su Jumal, paneb kõik need needused su vaenlaste peale, su vihameeste peale, kes sind taga kiusavad.

⁷A ka tukua iho e Ihowa, e tou Atua, enei kanga katoa ki ou hoariri, ki te hunga hoki e kino ana ki a koe, i whakatupu kino nei i a koe.

⁸Sina aga kuulad jälle Issanda häält ja teed kõigi tema käskude järgi, mis ma täna sulle annan.

⁸Ko koe ia ka tahuri, ka whakarongo ki te reo o Ihowa, ka mahi i ana whakahau katoa, e whakahau nei ahau ki a koe i tenei ra.

⁹Ja Issand, su Jumal, annab sulle ülikülluses head kõigis su kätetöis, su ihuvilja, karja juurdekasvu ja maa vilja poolest; sest Issand on siis jälle rõõmus sinu pärast, millest sinul on kasu, nõnda nagu ta oli rõõmus sinu vanemate pärast,

⁹A ka mea a Ihowa, tou Atua, kia nui nga mea mau i te mahi katoa a tou ringa, i te hua o tou kopu, i te hua hoki o au kararehe, i te hua hoki o tou oneone, mo te pai: no te mea ka tahuri mai ano a Ihowa, ka hari ki a koe mo te pai, ka pera me ia i hari ki ou matua:

¹⁰kui sa kuulad Issanda, oma Jumala häält, pidades tema käske ja määrusi, mis on kirjutatud sellesse Seaduse raamatusse, kui sa pöördud Issanda, oma Jumala poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

¹⁰Ki te whakarongo koe ki te reo o Ihowa, o tou Atua, ki te pupuri i ana whakahau, i ana tikanga, ka tuhituhia nei ki tenei pukapuka o te ture; ki te tahuri koe ki a Ihowa, ki tou Atua, i tou ngakau katoa, i tou wairua katoa.

¹¹Sest see käsk, mille ma täna sulle annan, ei ole sulle raske täita ega kättesaamatu.

¹¹¶ Ko tenei ture hoki, e whakahau nei ahau i tenei ra ki a koe, ehara i te mea pakeke rawa ki a koe, i te mea tawhiti ranei.

¹²See ei ole taevas, et sa peaksid ütlema: 'Kes läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?'

¹²Kahore i te rangi, e mea ai koe, Ko wai o tatou hei piki ki te rangi ki te tiki atu i tena mea ma tatou, hei mea kia rongo atu tatou, kia mahi ai tatou?

¹³Ega ole see mere taga, et sa peaksid ütlema: 'Kes läheks meie eest mere taha ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?'

¹³Kahore i tawahi o te moana, hei meatanga mau, Ko wai o tatou hei whakawhiti ki tawahi o te moana, ki te tiki i tena mea ki a tatou, hei mea kia rongo atu tatou, kia mahi ai tatou?

¹⁴Vaid sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja sinu südames, et seda täita.

¹⁴Kei te tata tonu ra te kupu ki a koe, kei roto i tou waha, kei roto hoki i tou ngakau, mo tau mahi atu.

¹⁵Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,

¹⁵¶ Titiro, kua hoatu e ahau ki tou aroaro i tenei ra te ora me te pai, te mate me te kino;

¹⁶kui ma täna sind käsin armastada Issandat, oma Jumalat, käies tema teedel ja pidades tema käske, määrusi ja seadlusi, et sa võiksid elada ja paljuneda, ja et Issand, su Jumal, õnnistaks sind sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.

¹⁶I ahau e whakahau nei i a koe i tenei ra kia aroha ki a Ihowa, ki tou Atua, kia haere i ana huarahi, kia pupuri i ana whakahau, i ana tikanga, i ana whakaritenga, kia ora ai koe, kia nui ai hoki, kia manaaki ai a Ihowa, tou Atua, i a koe ki te w henua e haere nei koe ki reira ki te tango.

¹⁷Aga kui su süda pöördub ja sa ei kuula, vaid lased ennast ahvatleda ja kummardad teisi jumalaid ning teenid neid,

¹⁷Otiia ki te tahuri ke tou ngakau, ki te kore koe e rongo, a ka takina atu koe ki te koropiko ki nga atua ke, kia mahi hoki ki a ratou;

¹⁸siis ma annan täna teile teada, et te tõesti hukkute; te ei ela kaua sellel maal, kuhu sa lähed üle Jordani, et minna seda pärima.

¹⁸Maku e whakaatu ki a koutou i tenei ra, ka ngaro rawa atu koutou; e kore e roa o koutou ra ki te whenua e whiti atu nei koe i Horano, e haere atu nei koe ki reira ki te tango.

¹⁹Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada,

¹⁹Ka waiho e ahau i tenei ra te rangi me te whenua hei kaititiro i a koutou, kua hoatu e ahau ki tou aroaro te ora me te mate, te manaaki me te kanga: na reira manakohia te ora, kia ora ai koutou ko ou uri:

²⁰armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus, et sa võiksid elada maal, mille Issand on vandega tõotanud anda su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.'

²⁰Aroha ki a Ihowa, ki tou Atua, whakarongo ki tona reo, piri atu hoki ki a ia: ko ia hoki tou ora, te whakaroanga atu mo ou ra: kia noho ai koe ki te whenua i oati ai a Ihowa ki ou matua kia hoatu ki a ratou, ki a Aperahama, ki a Ihaka, ki a Hako pa.