¹Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab.

¹¶ Na, whakarongo mai ra inaianei, e Iharaira, ki nga tikanga, ki nga whakaritenga e whakaako atu nei ahau ki a koutou kia mahia; kia ora ai koutou, kia tae atu ai, kia noho ai hoki ki te whenua e homai nei e Ihowa, e te Atua o o koutou matua, ki a koutou.

²Ärge lisage midagi sellele, milleks mina teid kohustan, ja ärge võtke midagi ära, vaid pidage Issanda, oma Jumala käske, mis mina teile annan!

²Ko te kupu, e whakahaua atu nei e ahau ki a koutou, kaua e tapiritia ki etahi atu, kaua ano e kinitia atu tetahi wahi ona; kia rite ai i a koutou nga whakahau a Ihowa, a to koutou Atua, e whakahaua nei e ahau ki a koutou.

³Teie silmad on näinud, mida Issand tegi Baal-Peoriga, sest igaühe, kes käis Baal-Peori järel, hävitas Issand, su Jumal, sinu keskelt.

³Kua kite o koutou kanohi i ta Ihowa i mea ai mo Paarapeoro: ko nga tangata katoa hoki i whai i a Paarapeoro whakamatea rawatia iho ratou e Ihowa, e to koutou Atua, i roto i a koutou.

⁴Aga teie, kes hoidsite Issanda, oma Jumala poole, olete tänapäeval kõik elus.

⁴Ko koutou ia, i awhi ra ki a Ihowa, ki to koutou Atua, e ora katoa ana i tenei ra.

⁵Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima.

⁵Titiro, kua whakaako ahau i a koutou ki nga tikanga, ki nga whakaritenga, ki a Ihowa, ki a toku Atua i ako ai ki ahau, hei mahi ma koutou i waenganui o te whenua e haere atu nei koutou ki reira ki te tango.

⁶Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: 'See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!'

⁶Na puritia, mahia: ko to koutou whakaaro nui hoki ia, me to koutou mohio ki te titiro mai a nga tauiwi, a nga mea e rongo ana ki enei tikanga katoa, a ka mea ratou, Koia hoki, he hunga mohio, he hunga tupato tenei iwi nui.

⁷Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?

⁷Ko wai hoki te iwi nui, e whiwhi ana ki te atua penei te tata ki a ratou me Ihowa, me to tatou Atua, e tata mai nei i a tatou karangaranga katoa ki a ia?

⁸Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?

⁸Ko wai hoki te iwi nui, i a ia nei nga tikanga me nga whakaritenga tika, penei me tenei ture katoa e hoatu nei e ahau ki to koutou aroaro i tenei ra?

⁹Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele,

⁹Mau ia koe e tiaki, me tiaki marie ano tou wairua, kei wareware ki nga mea i kite ai ou kanohi, kei riro atu hoki i roto i tou ngakau, i nga ra katoa e ora ai koe; engari me whakaako au tama, me nga tama hoki a au tama ki ena mea;

¹⁰mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: 'Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.'

¹⁰Ki te ra ano hoki i tu ai koe i te aroaro o Ihowa, o tou Atua, i Horepa, i ta Ihowa meatanga mai ki ahau, Huihuia mai te iwi ki ahau, a maku e mea kia rongo ratou i aku korero, kia whakaakona ai kia wehi i ahau i nga ra katoa e ora ai ratou i ru nga i te whenua, hei whakaako atu ma ratou ki a ratou tama.

¹¹Ja te astusite ligi ning seisite mäe all, mägi aga põles tules taeva südameni, ümber tume pilv ja pimedus.

¹¹Na ka whakatata koutou, ka tu hoki i raro iho o te maunga; ko te maunga hoki ka tonu i te ahi, a kakati noa ki waenganui o te rangi, te pouri! te kapua! na, pouri kerekere.

¹²Ja Issand rääkis teiega tule keskelt. Te kuulsite sõnade kõla, aga te ei näinud kuju, oli ainult hääl.

¹²Na ka korero mai a Ihowa ki a koutou i waenganui o te ahi: ko te puakanga mai o nga kupu ta koutou i rongo ai, tena ko tetahi ahau kihai i kitea; heoi ano ko te reo kau.

¹³Ja tema tegi teile teatavaks oma seaduse, mida ta käskis teid täita - need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele kivilauale.

¹³Na ka kauwhautia e ia ki a koutou tana kawenata, i whakahaua e ia ki a koutou kia whakaritea, ara nga ture kotahi tekau, a tuhituhia iho e ia ki nga papa kohatu e rua.

¹⁴Ja mind käskis Issand tol korral õpetada teile määrusi ja seadlusi, et te teeksite nende järgi sellel maal, mida te lähete pärima.

¹⁴I whakahau ano a Ihowa i ahau i taua wa, kia whakaakona koutou ki nga tikanga, ki nga whakaritenga, hei mahi ma koutou ki te whenua e haere atu nei koutou ki reira ki te tango.

¹⁵Hoidke seepärast väga oma hingi, sest te ei näinud mingit kuju, siis kui Issand rääkis teiega Hoorebil tule keskelt,

¹⁵Tiakina marietia ra o koutou wairua; kihai hoki koutou i kite i tetahi ahua, me he aha, me he aha, i te ra i korero ai a Ihowa ki a koutou i Horepa, i waenganui o te ahi;

¹⁶et te ei tee pahasti ega valmista enestele nikerdatud kuju, mõnda jumalakuju, mehe või naise kujutist,

¹⁶Kei he koutou, kei hanga i te whakapakoko ma koutou, i te ritenga o tetahi tauira, i te ahua o te tane, o te wahine ranei;

¹⁷mõne maapealse looma kujutist, mõne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist,

¹⁷I te ahua o tetahi kararehe o te whenua, i te ahua o tetahi manu whai parirau e rererere ana i te rangi,

¹⁸mõne maad mööda roomaja kujutist, mõne kala kujutist, kes on maa all vees,

¹⁸I te ahua o tetahi mea e ngokingoki ana i te whenua, i te ahua o tetahi ika i roto i te wai i raro iho o te whenua:

¹⁹ja et sa mitte, kui sa tõstad oma silmad taeva poole ja näed päikest ja kuud ja tähti, kogu taevaväge, ei lase ennast eksitada kummardama ja teenima neid, mis Issand, su Jumal, on andnud kõigile rahvaile kogu taeva all.

¹⁹Kei anga ake ranei ou kanohi ki te rangi, ka kite i te ra, i te marama ranei, i nga whetu, i te ope katoa o te rangi, na ka takina atu koe ki te koropiko atu ki ena mea, ki te mahi atu hoki ki ena mea, i tuwhaina mai nei e Ihowa, e tou Atua, mo nga iwi katoa i raro o te rangi, puta noa, puta noa.

²⁰On ju Issand teid võtnud ja välja toonud rauasulatusahjust Egiptusest, et saaksite tema pärisrahvaks, nagu nüüd ongi sündinud.

²⁰Na Ihowa ia koutou i tango, nana hoki koutou i whakaputa mai i roto i te oumu rino, i Ihipa, kia waiho ai hei iwi tupu mana, me koutou inaianei.

²¹Aga Issand vihastus mu peale teie pärast ja vandus, et mina ei lähe üle Jordani ega jõua sellele heale maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks,

²¹I riri mai ano a Ihowa ki ahau mo ta koutou hoki, a oati mai ana e kore ahau e whiti i Horano, e kore ano e tae ki te whenua pai, ka homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe hei kainga tupu.

²²vaid et mina pean surema siin maal. Mina ei lähe üle Jordani, teie aga lähete ja pärite selle hea maa.

²²Engari ka mate ahau ki tenei whenua, e kore ahau nei e whiti i Horano: ko koutou ia ka whiti, ka tango hoki i taua whenua pai.

²³Hoidke, et te ei unusta Issanda, oma Jumala seadust, mille ta andis teile, et te ei valmistaks endile nikerdatud kuju, ei mingit kujutist, mida Issand, su Jumal, sind on keelanud teha,

²³Kia tupato, kei wareware ki te kawenata a Ihowa, a to koutou Atua, i whakaritea e ia ki a koutou, kei hanga hoki he whakapakoko ma koutou ki te ritenga o tetahi mea i riria mai nei koe e Ihowa, e tou Atua.

²⁴sest Issand, su Jumal, on hävitav tuli, püha vihaga Jumal!

²⁴Ko Ihowa hoki, ko tou Atua, he ahi e ki ana, he Atua hae ia.

²⁵Kui sulle sünnib lapsi ja lapselapsi ja te ise saate maal vanaks, ja kui te siis toimite kõlvatult ja valmistate mingisuguse asja nikerdatud kuju ja teete, mis on paha Issanda, su Jumala silmis, ja vihastate teda,

²⁵E whanau au tamariki me nga tamariki a au tamariki, a ka roa to koutou noho ki te whenua, a ka taka koutou, ka hanga hoki i te whakapakoko ki te ahua o tetahi mea, a ka mahi i te mea e kino ana ki te titiro a Ihowa, a tou Atua, hei whakapatarita ri i a ia:

²⁶siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti!

²⁶Ka waiho e ahau i tenei ra te rangi me te whenua hei kaititiro mo koutou, mo te matenga hoki e hohoro ai koutou te mate atu i te whenua e whiti atu nei koutou i Horano ki reira, ki te tango; e kore e roa o koutou ra ki reira, engari ka tino ngar o rawa koutou.

²⁷Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid jääb üle pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib.

²⁷A ka whakamarara a Ihowa i a koutou ki nga tauiwi, a he hunga torutoru o koutou e toe i roto i nga tauiwi, e kawea atu ai koutou e Ihowa ki reira.

²⁸Ja seal te teenite jumalaid, kes on inimese kätetöö, puu ja kivi, kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna.

²⁸A ka mahi koutou i reira ki nga atua i hanga e nga ringa tangata, ki te rakau, ki te kohatu, e kore nei e kite, e kore e rongo, e kore e kai, e kore ano e hongi.

²⁹Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

²⁹Otiia ki te rapu koe i reira i a Ihowa, i tou Atua, na ka kitea e koe, ki te whakapaua katoatia tou ngakau me tou wairua ki te rapu i a ia.

³⁰Kui sul on kitsas käes ja kõik need asjad tabavad sind tulevasil päevil, siis pöördud sa Issanda, oma Jumala poole ja kuulad tema häält.

³⁰Ki te mate koe, a ka pono ki a koe enei mea katoa i nga ra a muri ake nei, ka hoki koe ki a Ihowa, ki tou Atua, ka whakarongo ano hoki ki tona reo;

³¹Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.

³¹He atua tohu hoki a Ihowa, tou Atua; e kore ia e whakarere i a koe, e kore ano hoki e whakangaro i a koe, e kore hoki e wareware ki te kawenata ki ou matua, i oati ai ia ki a ratou.

³²Küsi ometi endistelt aegadelt, mis on olnud enne sind, alates päevast, mil Jumal lõi maa peale inimese, ja küsi taeva äärest ääreni, kas on kunagi sündinud niisugust suurt asja või kas on iganes kuuldud sellesarnast?

³²Ui atu hoki ki nga rangi onamata, o mua i a koe, o te ra i hanga ai e te Atua te tangata ki runga ki te whenua, i tetahi pito o te rangi paku noa ki tetahi pito o te rangi, i puta mai ranei tetahi mea hei rite mo tenei mea te nui, i rangona rane i he rite ki tenei?

³³Kas on ükski rahvas kuulnud Jumala häält rääkivat tule keskelt, nõnda nagu sina oled kuulnud, ja siiski jäänud elama?

³³I rongo ranei tetahi iwi i te reo o te Atua e korero mai ana i waenganui o te ahi, me tau i rongo ai, a ora ake?

³⁴Või kas on mõni jumal üritanud tulla võtma enesele ühte rahvast teise rahva keskelt katsumiste, tunnustähtede ja imetegudega, sõja ja vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre abil, ja suurte hirmutuste abil, nõnda nagu Issand, teie Jumal, tegi teiega Egiptuses sinu silma ees?

³⁴I whakamatau ranei te Atua te haere iho, te tango i tetahi iwi mana i waenganui i tetahi iwi ke, i runga i nga whakamatau, i nga tohu, i nga merekara, i te whawhai, i te ringaringa kaha, i te ringaringa maro, i nga whakawehi nui, i nga mea katoa i mea ai a Ihowa, to koutou Atua ki a koutou, ki to koutou aroaro i Ihipa?

³⁵Sina ise oled seda näinud, et sa teaksid, et Issand on Jumal; ei ole ühtegi teist peale tema!

³⁵I whakakitea mai ai ena mea ki a koe kia mohio ai koe ki a Ihowa, ko ia te Atua; kahore ke atu i a ia.

³⁶Taevast on ta sind lasknud kuulda oma häält, et sind õpetada, ja maa peal on ta sulle näidanud oma suurt tuld, ja sa oled kuulnud tema sõnu tule keskelt.

³⁶I meatia koe e ia kia rongo ki tona reo i te rangi, hei whakaako i a koe: a i te whenua i whakakitea e ia tana ahi nui ki a koe; ko ana kupu hoki i rangona e koe i waenganui i te ahi.

³⁷Sellepärast et ta armastas su vanemaid ja valis nende järglased pärast neid, ja et ta ise viis sind oma suure rammuga Egiptusest välja,

³⁷A, no te mea i aroha ia ki ou matua, koia i whiriwhiria ai e ia o ratou uri i muri i a ratou, i whakaputaina mai ai hoki koe i Ihipa, me tana titiro tonu iho, i runga ano i tona kaha nui;

³⁸ajades su eest ära rahvad, suuremad ja vägevamad sinust, et sind viia ja sulle anda pärisosaks nende maa, nagu see tänapäeval on,

³⁸I mea ai ki te pei i nga iwi he nui, he kaha i a koe i tou aroaro, ki te kawe i a koe, ki te hoatu i to ratou oneone ki a koe hei kainga pumau; koia tenei inaianei.

³⁹siis tea täna ja talleta oma südames, et Issand on Jumal ülal taevas ja all maa peal, teist ei ole!

³⁹Na kia mohio koe i tenei ra, kia whakaaro hoki i roto i tou ngakau, ko Ihowa, ko ia te Atua i te rangi i runga, i te whenua hoki i raro; kahore ke atu.

⁴⁰Ja sa pead pidama tema seadlusi ja käske, mis ma täna sulle annan, et sinul ja su lastel pärast sind võiks olla hea põli ja et sa võiksid pikendada oma päevi sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle igaveseks!'

⁴⁰Na kia mau ki ana tikanga, ki ana whakahau, e whakahaua nei e ahau i tenei ra ki a koe, hei pai hoki mou, mo au tama i muri i a koe, kia roa ai ou ra ki te whenua ka hoatu nei e Ihowa, e tou Atua ki a koe a ake tonu atu.

⁴¹Siis Mooses valis kolm linna teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,

⁴¹¶ Katahi a Mohi ka motuhake i nga pa e toru i tenei taha o Horano, whaka te rawhiti;

⁴²et sinna võiks põgeneda tapja, kes oma ligimese on tapnud kogemata ja ilma teda varem vihkamata; põgenedes ühte neist linnadest, ta võib jääda elama:

⁴²Hei rerenga atu mo te tangata whakamate, i whakamate i tona hoa, otiia ehara i te mea ata whakaaro, ehara hoki i te hoariri nona i mua; na ka rere ia ki tetahi o aua pa, a ka ora;

⁴³Beser kõrbes, lagedal maal, ruubenlastele, Raamot Gileadis gaadlastele ja Goolan Baasanis manasselastele.

⁴³Ara i Pehere i te koraha, i te whenua mania, mo nga Reupeni; i Ramoto i Kireara, mo nga Kari; i Korana i Pahana, mo nga Manahi.

⁴⁴See on see Seadus, mille Mooses esitas Iisraeli lastele,

⁴⁴A, ko te ture tenei i hoatu e Mohi ki te aroaro o nga tama a Iharaira:

⁴⁵need on need tunnistused, määrused ja seadlused, mis Mooses andis Iisraeli lastele, kui nad Egiptusest olid lahkunud,

⁴⁵Ko nga whakaaturanga ano enei, me nga tikanga, me nga whakaritenga i korerotia e Mohi ki nga tama a Iharaira, i to ratou putanga mai i Ihipa,

⁴⁶teisel pool Jordanit orus Beet-Peori kohal, emorlaste kuninga Siihoni maal, kes elas Hesbonis, keda Mooses ja Iisraeli lapsed lõid, kui nad Egiptusest lahkusid.

⁴⁶I tenei taha o Horano, i te raorao i te ritenga atu o Petepeoro, i te whenua o Hihona, o te kingi o nga Amori, i noho ra i Hehepona, i patua ra e Mohi ratou ko nga tama a Iharaira, i to ratou putanga mai i Ihipa;

⁴⁷Nad vallutasid tema maa ja Baasani kuninga Oogi maa, kahe emorlaste kuninga maa, kes olid teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,

⁴⁷A tangohia ana tona whenua e ratou, me te whenua hoki o Oka, o te kingi o Pahana, to nga kingi tokorua o nga Amori, i tenei taha o Horano, whaka te rawhiti;

⁴⁸alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, ja kuni Siioni mäeni, see on Hermonini,

⁴⁸O Aroera i te taha o te awa o Aranona, a Maunga Hiona, ara a Heremona,

⁴⁹ja kogu lausikmaa teisel pool Jordanit, ida pool, ja kuni lausikmaa mereni Pisgaa järsaku all.

⁴⁹Me te Arapaha katoa i tera taha o Horano, whaka te rawhiti, a tae noa ki te moana o te Arapaha, i raro iho i nga titahatanga o Pihika.