1Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: 'Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi, millest ma täna teie kuuldes räägin, ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma!
1¶ A i karanga atu a Mohi ki a Iharaira katoa, i mea ki a ratou, Whakarongo, e Iharaira, ki nga tikanga, ki nga whakaritenga e korerotia nei e ahau ki o koutou taringa i tenei ra, ka ako ai, ka pupuri ai, ka mahi ai.
2Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse.
2I whakarite a Ihowa, to tatou Atua, i te kawenata ki a tatou i Horepa.
3Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme.
3Kihai a Ihowa i whakarite i tenei kawenata ki o tatou matua; engari ki a tatou, ki a tatou nei ano, e ora katoa nei i konei inaianei.
4Palgest palgesse rääkis Issand teiega mäel tule keskelt.
4I korero a kanohi mai a Ihowa ki a koutou i te maunga i waenganui o te ahi;
5Mina seisin tol korral Issanda ja teie vahel, et teile kuulutada Issanda sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele. Ta ütles:
5Ko ahau i tu i waenganui o Ihowa, o koutou, i taua wa, hei whakapuaki ki a koutou i te korero a Ihowa: i wehi hoki koutou i te ahi, kihai hoki i piki ake ki te maunga; i mea ia,
6'Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast.
6¶ Ko Ihowa ahau, ko tou Atua, naku koe i whakaputa mai i te whenua o Ihipa, i te whare pononga.
7Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
7Aua etahi atua ke atu mou ki mua i ahau.
8Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
8Kei hanga koe i te whakapakoko mou, i tetahi ritenga ranei o nga mea o te rangi i runga, o te whenua ranei i raro, o te wai ranei i raro i te whenua.
9Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
9Kei koropiko koe ki ena mea, kei mahi ranei ki ena mea: ko Ihowa hoki ahau ko tou Atua, he Atua hae, e mea ana i nga hara o nga matua kia tau iho ki nga tamariki a te toru, te wha ra ano o nga whakatupuranga o te hunga e kino ana ki ahau;
10aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.
10E whakaputa aroha ana hoki ki nga mano, ki te hunga e aroha ana ki ahau, e whakarite ana i aku ture.
11Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
11Kei whakahuatia noatia e koe te ingoa o Ihowa, o tou Atua: e kore hoki a Ihowa e mea he harakore te tangata e whakahua noa ana i tona ingoa.
12Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud!
12Kia mau ki te ra hapati, kia whakatapua, kia pera me ta Ihowa, me ta tou Atua i whakahau ai ki a koe.
13Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
13E ono nga ra e mahi ai koe, e mea ai hoki i au mea katoa;
14aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev! Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ei su sulane ega teenija, ei su härg ega eesel või mõni muu su loomadest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja teenija saaksid hingata nagu sina.
14Tena ko te ra whitu, he hapati no Ihowa, no tou Atua; kaua e mahia tetahi mahi i reira, e koe, e tau tama, e tau tamahine, e tau pononga tane, e tau pononga wahine, e tau kau, e tau kaihe, e au kararehe katoa hoki, me tou tangata ke i roto i ou tatau; kia okioki ai tau pononga tane, tau pononga wahine, kia pena ai me koe.
15Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Issand, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva.
15Kia mahara ano he pononga koe i te whenua o Ihipa, a na Ihowa, na tou Atua koe i whakaputa mai i reira, i runga i te ringa kaha, i te ringa maro: na reira i whakahau ai a Ihowa, tou Atua, i a koe kia whakaritea te ra hapati.
16Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Issand, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
16Whakahonoretia tou papa me tou whaea, kia rite ki ta Ihowa, ki ta tou Atua i whakahau aia ki a koe; kia roa ai ou ra, kia whiwhi ai hoki koe ki te pai i runga i te whenua e homai nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe.
17Sa ei tohi tappa!
17Aua e patu.
18Sa ei tohi abielu rikkuda!
18Aua e puremu.
19Sa ei tohi varastada!
19Aua e tahae.
20Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
20Aua e whakapae teka ki tou hoa.
21Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja teenijat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!'
21Aua hoki e hiahia ki te wahine a tou hoa, aua hoki e hiahia ki te whare o tou hoa, ki tana mara, ki tana pononga tane, ki tana pononga wahine, ki tana kau, ki tana kaihe, ki tetahi mea ranei a tou hoa.
22Need sõnad rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest ega lisanud midagi juurde. Ja ta kirjutas need kahele kivilauale ning andis need minule.
22Ko enei kupu i korerotia mai e Ihowa ki to koutou huihui katoa i te maunga, i waenganui o te ahi, o te kapua, o te pouri hoki, he nui ano hoki te reo; a kahore atu ano ana kupu: a tuhituhia iho e ia ki nga papa kohatu e rua, a homai ana ki ahau.
23Ja kui te kuulsite seda häält pimedusest, samal ajal kui mägi põles tules, siis te tulite minu juurde, kõik teie suguharude peamehed ja vanemad,
23¶ A, no to koutou rongonga i te kupu i roto i te pouri, ko te maunga hoki e ka ana i te ahi, ka whakatata mai ki ahau, ara nga upoko katoa o o koutou iwi, me o koutou kaumatua;
24ja ütlesite: 'Vaata, Issand, meie Jumal, on meile näidanud oma auhiilgust ja suurust, ja me oleme kuulnud ta häält tule seest. Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama.
24A ka mea mai, Na, kua whakakite mai a Ihowa, to tatou Atua, i tona kororia, i tona nui ki a tatou, kua rongo hoki tatou i tona reo i roto i te ahi; kua kite tatou i tenei ra ka korero a Ihowa ki te tangata, a ka ora ano ia.
25Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me sureme.
25Na kia mate matou hei aha? ka pau hoki matou i tenei ahi nui; ki te rongo ano matou i te reo o Ihowa, o to tatou Atua, na ka mate matou.
26Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?
26Ko wai hoki o nga kikokiko katoa i rongo ki te reo o te Atua ora e korero ana i roto i te ahi, me tatou nei i rongo, a ia ora ano?
27Mine sina lähedale ja kuule kõike, mis Issand, meie Jumal, ütleb; ja sina räägi meile kõik, mis Issand, meie Jumal, sulle ütleb, siis me kuulame ja teeme nõnda!'
27Mau e whakatata atu, e whakarongo ki nga mea katoa e korero ai a Ihowa, to tatou Atua; mau hoki e korero ki a matou nga mea katoa e korero ai a Ihowa, to tatou Atua, ki a koe; a ma matou e whakarongo, e mahi.
28Ja Issand kuulis teie valje sõnu, kui te minuga rääkisite, ja Issand ütles mulle: 'Ma olen kuulnud selle rahva valje sõnu, mis nad sulle ütlesid. See kõik on hea, mis nad on rääkinud.
28A ka rongo mai a Ihowa i te puaki o a koutou kupu, i a koutou e korero ana ki ahau; na ka mea a Ihowa ki ahau, Kua rongo ahau i te puaki mai o nga kupu a te iwi nei, i korero ra ratou ki a koe: he pai nga mea katoa i korero ra ratou.
29Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!
29E! me i pena o ratou ngakau i roto i a ratou, te wehi i ahau, te pupuri hoki i aku whakahau katoa i nga ra katoa, kia whiwhi ai ratou ki te pai me a ratou tamariki hoki ake tonu atu!
30Mine ütle neile: Minge tagasi oma telkide juurde!
30Haere, mea atu ki a ratou, Hoki atu koutou ki o koutou teneti.
31Aga sina jää siia minu juurde ja ma ütlen sulle kõik need käsud, määrused ja seadlused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järgi sellel maal, mille ma annan neile pärida.'
31Ko koe ia, e tu ki konei taua, a maku e korero ki a koe nga whakahau katoa, me nga tikanga, me nga whakaritenga e whakaako ai koe ki a ratou, hei mahi ma ratou ki te whenua e hoatu nei e ahau kia nohoia e ratou.
32Täitke siis neid hoolsasti, nagu Issand, teie Jumal, teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule
32Na, kia mahara koutou kia pera te mahi me ta Ihowa, me ta to koutou Atua, i whakahau ai ki a koutou: kaua e peka ke ki matau, ki maui.
33kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.
33Haere i nga huarahi katoa i whakahau ai a Ihowa, to koutou Atua ki a koutou, kia ora ai koutou, kia whiwhi ai ki te pai, kia roa ai hoki o koutou ra ki te whenua ka riro nei i a koutou.