1Kui Mordokai sai teada kõik, mis oli sündinud, siis ta käristas oma riided lõhki, riietus kotiriidesse ja raputas tuhka pea peale, läks linna keskele ning kisendas valjusti ja kibedasti.
1¶ No te mohiotanga o Mororekai ki nga mea katoa i meatia, haehaea ana e Mororekai ona kakahu, kei te kakahu i te kakahu taratara, kei te mea i te pungarehu ki a ia: haere ana ki waenganui o te pa, he nui, he tiwerawera tana tangi.
2Ja ta läks kuninga värava ette, sest kotiriides ei olnud lubatud kuninga väravast sisse minna.
2Na haere ana ia ki mua i te kuwaha o te kingi; e kore hoki e ahei kia haere ki roto i te kuwaha o te kingi ki te mea he taratara te kakahu.
3Igal maal, igas paigas, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel suur lein, paast, nutt ja hala; kotiriie ja tuhk olid paljudele asemeks.
3Na, i nga kawanatanga katoa, i nga wahi i tae atu ai te kupu a te kingi me tana ture, nui atu te tangi o nga Hurai, te nohopuku, te aue, me te uhunga: a he tokomaha he kakahu taratara to ratou whariki, he pungarehu.
4Kui Estri teenijad ja eunuhhid tulid ning temale sellest teatasid, siis tundis kuninganna suurt valu ja ta läkitas Mordokaile riideid selga panemiseks, et ta saaks oma kotiriide seljast ära võtta; aga tema ei võtnud neid vastu.
4Na kua tae nga kotiro a Ehetere me ana rangatira ruma, kei te whakaatu ki a ia. Na tino mamae rawa te kuini. Hoatu ana e ia he kakahu kia kawea hei kakahu mo Mororekai, kia tangohia hoki ona kakahu taratara i a ia: otiia kihai ia i tango atu.
5Siis kutsus Ester Hataki, ühe kuninga eunuhhidest, kes oli pandud teda teenima, ja andis temale käsu hankida teateid Mordokai kohta, et mis on ja mispärast see nõnda on.
5¶ Katahi a Ehetere ka karanga ki a Hataka, ki tetahi o nga rangatira ruma a te kingi i whakaritea nei e ia kia tu ki tona aroaro, a ka whakahau i a ia kia haere ki a Mororekai, kia mohiotia he aha ra tenei mea, a na te aha hoki.
6Ja Hatak läks Mordokai juurde linna väljakule, mis oli kuninga värava ees,
6Heoi haere ana a Hataka ki a Mororekai, ki te waharoa o te pa, ara ki te aronga o te kuwaha o te kingi.
7ja Mordokai jutustas talle kõik, mis temaga oli juhtunud, ja andis täpseid andmeid hõbeda kohta, mida Haaman oli lubanud vaagida kuninga varaaitadesse juutide hukkamise eest.
7A whakaaturia ana e Mororekai ki a ia nga mea katoa i pa ki a ia, me te tuturu o te moni i kiia e Hamana kia paunatia e ia ki roto ki nga whare taonga o te kingi hei mea mo nga Hurai kia whakangaromia.
8Ja ta andis temale ärakirja seadusekirjast, mis Suusanis oli antud nende hävitamiseks, et ta näitaks seda Estrile ja jutustaks talle, ja käsiks teda minna kuninga juurde temalt armu paluma ja oma rahvale abi otsima.
8I homai ano e ia ki a ia nga kupu o te ture i tuhituhia, i homai nei i Huhana kia whakangaromia ratou, a mana e whakakite ki a Ehetere, e whakaatu ki a ia, mana hoki ia e whakahau kia haere ki te kingi wawao ai; kia rapua hoki i tona aroaro he me a mo tona iwi.
9Ja Hatak tuli ning andis Estrile edasi Mordokai sõnad.
9Na haere ana a Hataka, whakaaturia ana e ia ki a Ehetere nga kupu a Mororekai.
10Aga Ester rääkis Hatakiga ja käskis tal Mordokaile öelda:
10Katahi a Ehetere ka korero ki a Hataka, a hoatu ana e ia he kupu ki a Mororekai, hei mea:
11'Kõik kuninga sulased ja kuninga maade rahvad teavad, et igaühe jaoks, olgu see mees või naine, kes kutsumata läheb kuninga juurde siseõue, on ainult üks seadus: ta peab surema; või olgu siis, kui kuningas sirutab oma kuldkepi tema poole, et ta võib jääda elama. Aga mind ei ole kuninga juurde kutsutud juba kolmkümmend päeva.'
11E mohio ana nga tangata katoa a te kingi, me te iwi o nga kawanatanga a te kingi, ko nga tangata katoa, ahakoa tane, ahakoa wahine, e haere ana ki to roto marae, ki te kingi, i te mea kihai i karangatia, kotahi tonu tana ture kia whakamatea, ki te kahore ia e torona atu e te kingi te hepeta koura ki a ia kia ora ai. Engari ko ahau, ka toru tekau enei ra oku kihai i karangatia kia haere ki te kingi.
12Kui Estri sõnad Mordokaile edasi anti,
12Na korerotia ana e ratou ki a Mororekai nga kupu a Ehetere.
13siis Mordokai käskis Estrile vastata: 'Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid!
13Katahi a Mororekai ka ki atu kia whakahokia tenei kupu ki a Ehetere, Kei mahara koe na ka ora koe i te whare o te kingi, i nga Hurai katoa.
14Sest kui sa sel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?'
14Ki te wahangu rawa hoki koe i tenei wa, tera e puta ake he tanga manawa, he whakaoranga mo nga Hurai i tetahi atu wahi. Na ko koe, ko te whare hoki o tou papa, ka ngaro; ko wai hoki ka mohio mo te wa penei pea i tae mai ai koe ki te kingitanga?
15Siis Ester käskis Mordokaile vastata:
15Katahi ka ki a Ehetere kia whakahokia tenei kupu ki a Mororekai,
16'Mine kogu kokku kõik Suusanis leiduvad juudid ja paastuge minu pärast; kolm päeva ärge sööge ega jooge ei öösel ega päeval. Minagi paastun oma teenijatega nõnda. Ja siis ma lähen kuninga juurde, kuigi see pole seadusepärane. Aga kui ma hukkun, siis hukkun!'
16Tikina, huihuia nga Hurai katoa e kitea ki Huhana, ka nohopuku ai koutou, hei mea moku; kaua hoki e kai, kaua e inu, kia toru nga ra, po, ao, ko ahau hoki, ko matou ko aku kotiro ka nohopuku ano; ko reira ahau haere ai ki te kingi; he mea kahore nei e rite ki te ture. A ki te mea ka huna ahau, ka huna ahau.
17Siis Mordokai läks ja tegi kõik nõnda, nagu Ester teda oli käskinud.
17Heoi haere ana a Mororekai, meatia ana e ia nga mea katoa i whakahaua ki a ia e Ehetere.