¹Ja kolmandal päeval pani Ester selga kuninglikud rõivad ning astus kuningakoja siseõue, mis oli otse kuningakoja vastas; ja kuningas istus oma kuninglikul aujärjel kuninglikus kojas, koja ukse vastas.

¹¶ Na i te toru o nga ra ka kakahuria e Ehetere ona kakahu kuini, a tu ana ia i te marae o roto o te whare o te kingi, i te ritenga atu o te whare o te kingi; ko te kingi hoki e noho ana i runga i te torona o tona kingitanga i te whare kingi, i te r itenga mai o te tatau o te whare.

²Kui kuningas nägi kuninganna Estrit õues seisvat, siis leidis too armu tema silmis ja kuningas sirutas Estri poole kuldkepi, mis tal käes oli; siis Ester astus ligi ja puudutas kepiotsa.

²A, i te kitenga atu o te kingi i a Ehetere, i te kuini, e tu ana i te marae ka manakohia ia e ia, a ka torona mai e te kingi te hepeta koura i tona ringa ki a Ehetere. Heoi ka whakatata atu a Ehetere, a ka pa ki te pito o te hepeta.

³Ja kuningas ütles temale: 'Mis sul tarvis on, kuninganna Ester, ja mida sa palud? Kui see oleks ka pool kuningriiki, see antakse sulle!'

³Katahi ka mea te kingi ki a ia, He aha tau mea, e te kuini, e Ehetere? he aha hoki te mea e tonoa nei e koe? ahakoa ko te hawhe o te kingitanga, ka hoatu ki a koe.

⁴Ja Ester vastas: 'Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu kuningas ja Haaman täna peole, mille ma temale olen korraldanud!'

⁴Ano ra ko Ehetere, Ki te mea he pai ki ta te kingi, kia haere mai te kingi raua ko Hamana aianei ki te hakari kua oti i ahau te taka mana.

⁵Kuningas ütles: 'Saatke kiiresti Haaman, et saaksime teha, nagu Ester on öelnud!' Ja kuningas ning Haaman tulid peole, mille Ester oli korraldanud.

⁵Ano ra ko te kingi, Whakahohorotia a Hamana hei mea i ta Ehetere i ki ai. Na haere ana te kingi raua ko Hamana ki te hakari kua oti nei te taka e Ehetere.

⁶Ja veini juues ütles kuningas Estrile: 'Mida sa palud? See antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!'

⁶A ka mea te kingi ki a Ehetere i te mea e inu waina ana, He aha tau e mea nei mau? ka hoatu ano ki a koe: he aha hoki tau e tono nei? ahakoa ko te hawhe o te kingitanga, ka meatia.

⁷Aga Ester kostis ning ütles: 'Mu palve ja soov on:

⁷Katahi ka whakautu a Ehetere, ka mea, Ko taku i mea ai maku, ko taku i tono ai,

⁸kui ma kuninga silmis olen armu leidnud ja kui kuningas heaks arvab anda, mida ma palun, ja teha, mida ma soovin, siis tulgu kuningas ja Haaman peole, mille ma neile korraldan; ma teen siis homme, nagu kuningas soovib!'

⁸Ki te mea kua manakohia ahau e te kingi, ki te pai te kingi kia homai taku i mea ai maku, kia meatia taku i tono ai, me haere mai te kingi raua ko Hamana ki te hakari e taka e ahau ma raua; a, apopo ka whakaritea e ahau te kupu a te kingi.

⁹Ja Haaman läks sel päeval sealt ära rõõmsana ja heas tujus; aga kui Haaman nägi Mordokaid kuninga väravas, et too ei tõusnud püsti ega värisenud tema ees, siis Haaman sai täis tulist viha Mordokai vastu.

⁹¶ Na ka puta atu a Hamana ki waho i taua ra me te koa, me te pai o te ngakau. Kei te kitenga ia o Hamana i a Mororekai i te kuwaha o te kingi, a kihai tera i whakatika, i oraora ki a ia, ki tonu a Hamana i te riri ki a Mororekai.

¹⁰Aga Haaman talitses ennast ja läks oma kotta; siis ta läkitas sõna ja laskis tuua oma sõbrad ja oma naise Serese.

¹⁰Otiia i whakamanawanui a Hamana, a hoki ana ki tona whare; a ka tonoa e ia he tangata ki te tiki i ona hoa, i tana wahine hoki, i a Herehe.

¹¹Ja Haaman jutustas neile oma suurest rikkusest ja oma paljudest poegadest, ja sellest, kuidas kuningas teda oli ülendanud ja kuidas ta teda oli edutanud kuninga vürstide ja sulaste ees.

¹¹A korerotia ana e Hamana ki a ratou te kororia o ona taonga, te tokomaha o ana tamariki, me a te kingi whakanuinga katoa i a ia, me tana whakanekehanga i a ia ki runga ake i nga rangatira, i nga tangata a te kingi.

¹²Ja Haaman ütles: 'Isegi kuninganna Ester ei lasknud kedagi muud kui mind tulla koos kuningaga peole, mille ta korraldas. Ja homsekski on ta mind kutsunud koos kuningaga.

¹²I mea ano a Hamana, He pono kihai tetahi i tukua mai e te kuini, e Ehetere hei hoa mo te kingi ki te hakari i taka e ia, ko ahau anake; kua kiia mai ano ahau hei hoa atu mo te kingi ki a ia apopo.

¹³Aga see kõik ei rahulda mind, niikaua kui ma näen juut Mordokaid istumas kuninga väravas!'

¹³Heoi kahore he pai o tenei katoa ki ahau i ahau e kite tonu ana i te Hurai, i a Mororekai, e noho ana i te kuwaha o te kingi.

¹⁴Siis ütlesid ta naine Seres ja kõik ta sõbrad temale: 'Tehtagu puu, viiskümmend küünart kõrge, ja ütle hommikul kuningale, et Mordokai sinna poodaks. Siis sa võid rõõmsalt koos kuningaga minna peole!' See kõne oli Haamani meelest hea ja ta käskis puu valmis teha.

¹⁴Katahi ka ki atu tana wahine, a Herehe, ratou ko ona hoa katoa ki a ia, Me hanga he tarawa, kia rima tekau whatianga te tiketike, a i te ata mau e ki atu ki te kingi kia taronatia a Mororekai ki runga; katahi koe ka haere koa ai, korua ko te kin gi ki te hakari. Na pai tonu taua kupu ki a Hamana, a ka meinga e ia kia hanga taua tarawa.