¹Kui kuningas ja Haaman olid tulnud kuninganna Estri juurde peole,

¹¶ Heoi, kua tae te kingi raua ko Hamana ki te hakari, ki te kuini, ki a Ehetere.

²siis ütles kuningas veini juues Estrile ka teisel päeval: 'Mida sa palud, kuninganna Ester, see antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!'

²A ka mea ano te kingi ki a Ehetere i te rua o nga ra, i te mea e inu waina ana, He aha tau e mea nei mau, e Kuini Ehetere? Ka hoatu hoki ki a koe. He aha hoki tau e tono ai? ahakoa ko te hawhe o te kingitanga, ka meatia.

³Ja kuninganna Ester kostis ning ütles: 'Kui ma olen sinu silmis armu leidnud, kuningas, ja kui kuningas heaks arvab, siis kingitagu mulle mu palvel mu elu ja vastavalt mu soovile mu rahvas!

³Katahi ka whakautu a Kuini Ehetere, ka mea, Ki te mea kua manakohia ahau e koe, e te kingi, a ki te pai te kingi; ko taku e mea ai maku, ko ahau kia whakaorangia, ko taku e tono nei maku, ko toku iwi.

⁴Sest meie, mina ja mu rahvas, oleme müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hukkamiseks. Kui meid oleks müüdud sulaseiks ja teenijaiks, siis ma oleksin vaikinud, sest seesugune õnnetus ei oleks kuninga tülitamiseks küllaldane.'

⁴Kua oti hoki matou, ahau me toku iwi, te hoko kia whakangaromia, kia whakamatea, kia huna. Otiia me i hokona matou hei pononga tane, hei pononga wahine, kua whakarongo puku ahau: e kore ano ia e rite i te hoariri nga mea a te kingi ka maumauria n ei.

⁵Siis rääkis kuningas Ahasveros ja küsis kuninganna Estrilt: 'Kes see on ja kus see on, kes on julgenud nõnda teha?'

⁵Katahi ka utua e Kingi Ahahueruha, ka mea ki a Kuini Ehetere, Ko wai ra? Kei hea ra te tangata i pokanoa nei tona ngakau ki te mea i tenei mea?

⁶Ja Ester vastas: 'Vaenlane ja vihamees on see kuri Haaman!' Siis kohkus Haaman kuninga ja kuninganna ees.

⁶Ano ra ko Ehetere, He hoariri, he hoa whawhai, anei ko te Hamana kino nei. Katahi ka mataku a Hamana i te aroaro o te kingi raua ko te kuini.

⁷Ja kuningas tõusis vihasena veini joomast ning läks palee rohuaeda, aga Haaman jäi paluma kuninganna Estrit oma elu pärast, sest ta nägi, et kuninga poolt oli tema kohta halba otsustatud.

⁷¶ Na whakatika ana te kingi, i te inumanga waina, he riri hoki nona, a haere ana ki te kari o te whare. Ko Hamana hoki, tu tonu ki te inoi ki a Kuini Ehetere mona kia whakaorangia: i kite hoki ia kua takoto te he mona i te kingi.

⁸Kui kuningas tuli palee rohuaiast tagasi kotta, kus veini oli joodud, siis oli Haaman langenud asemele, millel Ester lamas. Ja kuningas ütles: 'Kas ta tahab isegi kuningannat mu oma kojas ära naerda?' Vaevalt oli see sõna kuninga suust välja tulnud, kui juba Haamani nägu kaeti.

⁸Katahi ka hoki te kingi i te kari o te whare ki te whare inu waina, na ko Hamana kua takoto ki te takotoranga o Ehetere. Katahi ka mea te kingi, E takotoria ano ranei e ia te kuini i toku aroaro i te whare? Puta ana te kupu i te mangai o te kingi, ka hipokina e ratou te mata o Hamana.

⁹Ja Harbona, üks kuningat teenivatest eunuhhidest, ütles: 'Ennäe, seal on ka puu, mille Haaman laskis valmistada Mordokai jaoks, kes kuninga huvides kõneles. See seisab Haamani koja juures, viiskümmend küünart kõrge.' Ja kuningas ütles: 'Pooge ta sinna!'

⁹Katahi ka mea a Harapona, tetahi o nga rangatira ruma i te aroaro o te kingi, Nana, te tarawa e rima tekau whatianga te tiketike, i hanga e Hamana mo Mororekai, nana nei te kupu pai mo te kingi, e tu ra i te whare o Hamana. Ano ra ko te kingi, Ta ronatia ia ki runga.

¹⁰Ja Haaman poodi puusse, mille ta Mordokai jaoks oli lasknud valmistada; siis lahtus kuninga viha.

¹⁰Heoi taronatia ana a Hamana ki runga ki te tarawa i oti ra i a ia mo Mororekai, a ka mariri iho te riri o te kingi.