¹Selsamal päeval andis kuningas Ahasveros kuninganna Estrile juutide vaenlase Haamani koja; ja Mordokai võis tulla kuninga ette, sest Ester oli teatanud, kes ta temale oli.

¹¶ No taua ra ka homai e Kingi Ahahueruha ki a Kuini Ehetere te whare o Hamana, hoariri o nga Hurai. A ka haere a Mororekai ki te aroaro o te kingi, na Ehetere hoki i whakaatu he whanaunga ia nona.

²Ja kuningas tõmbas oma pitserisõrmuse, mille ta Haamanilt oli ära võtnud, ja andis selle Mordokaile; ja Ester pani Mordokai Haamani koja üle.

²E unuhia ana e te kingi tona mowhiti i tangohia mai nei e ia i a Hamana, a hoatu ana ki a Mororekai; a i whakanohoia a Mororekai e Ehetere ki te whare o Hamana.

³Aga Ester rääkis veel kuninga ees ja heitis tema jalge ette maha, nuttis ja anus teda, et ta keelaks agaglase Haamani kurjuse ja tema kava, mille ta juutide vastu oli sepitsenud.

³¶ A i korero ano a Ehetere ki te aroaro o te kingi, me te takoto ano ki ona waewae, me te tangi ano, i inoi ki a ia kia karohia te kino a Hamana Akaki, me te whakaaro i whakaaro ai ia mo nga Hurai.

⁴Siis sirutas kuningas kuldkepi Estri poole ja Ester tõusis ning seisis kuninga ees

⁴Katahi ka torona atu e te kingi te hepeta koura ki a Ehetere. Heoi ka whakatika a Ehetere, ka tu ki te aroaro o te kingi,

⁵ja ütles: 'Kui kuningas heaks arvab ja kui ma tema ees olen armu leidnud, kui see asi on kuninga meelest õige ja mina tema silmis vastuvõetav, siis lase kirjutada, et agaglase Haamani, Hammedata poja kirjad kavaga, mis ta kirjutas kõigis kuninga maades olevate juutide hukkamiseks, tagasi võetaks!

⁵A ka mea, Ki te pai te kingi, ki te manakohia hoki ahau e ia, ki te mea he tika tenei mea ki to te kingi whakaaro, ki te mea he pai ahau ki tana titiro, me tuhituhi kia whakataka nga pukapuka i whakaaroa e Hamana tama a Hamerata Akaki ana i tuhit uhi ai kia huna nga Hurai i nga kawanatanga katoa a te kingi.

⁶Sest kuidas võiksin näha õnnetust, mis mu rahvast tabab, ja kuidas võiksin vaadata oma sugulaste hukkumist?'

⁶Me pehea hoki e ahei ai ahau te titiro ki te he e pa ki toku iwi? me pehea hoki e ahei ai ahau te titiro ki te hunanga o oku whanaunga?

⁷Siis ütles kuningas Ahasveros kuninganna Estrile ja juut Mordokaile: 'Vaata, ma olen andnud Haamani koja Estrile ja Haaman ise on puusse poodud, sellepärast et ta tahtis pista oma käe juutide külge.

⁷Ano ra ko Kingi Ahahueruha ki a Kuini Ehetere raua ko Mororekai Hurai, Nana, kua oti te hoatu e ahau ki a Ehetere te whare o Hamana; kua oti ano tera te tarona ki runga ki te rakau mo tona ringa i totoro ki nga Hurai.

⁸Ja nüüd kirjutage teie ise juutide pärast kuninga nimel, nagu teie meelest hea on, ja kinnitage see kuningliku pitserisõrmusega; sest kirja, mis kuninga nimel on kirjutatud ja kuningliku pitserisõrmusega on kinnitatud, ei saa tagasi võtta!'

⁸Ma korua ano e tuhituhi ta korua e pai ai mo nga Hurai, i runga i te ingoa o te kingi, hiri rawa ki te mowhiti o te kingi: he tuhituhi hoki i tuhituhia i runga i te ingoa o te kingi, a i hiritia ki te mowhiti o te kingi, e kore e whakataka.

⁹Siis kutsuti otsekohe kuninga kirjutajad - see oli kolmandas kuus, siivanikuus, selle kahekümne kolmandal päeval - ja kirjutati kõik, mida Mordokai käskis, juutidele ja asehaldureile, maavalitsejaile ja maade vürstidele Indiast Etioopiani, saja kahekümne seitsmel maal, igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; ka juutidele nende kirjaviisis ja keeles.

⁹Katahi ka karangatia nga karaipi a te kingi i taua wa, i te toru o nga marama, ara i te marama Hiwana, i te rua tekau ma toru o nga ra o taua marama; a ka tuhituhia nga mea katoa i whakahau ai a Mororekai ki nga Hurai, ki nga kawana, ratou ko nga kawana iti, ko nga rangatira ano o nga kawanatanga, o Inia mai ano a tae noa ki Etiopia, kotahi rau e rua tekau ma whitu nga kawanatanga; ki tenei kawanatanga, ki tenei kawanatanga, he mea whakarite ki ta ratou tuhituhi; ki tenei iwi, ki tenei iwi, he mea whakarite ano ki to ratou reo; ki nga Hurai ano, he mea whakarite ki ta ratou tuhituhi, ki to ratou reo.

¹⁰Seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja kinnitati kuninga pitserisõrmusega; ja kirjad läkitati ratsakäskjalgadega, kes ratsutasid kuninglikel hobustel, võidusõiduratsudel.

¹⁰Tuhituhia ana e ia i runga i te ingoa o Kingi Ahahueruha, hiri rawa ki te mowhiti o te kingi, a tukua ana nga pukapuka kia maua e nga kaikawe pukapuka i runga hoiho, i eke i runga i nga kararehe tere o nga mahi a te kingi, he momo:

¹¹Kirjas lubas kuningas juutidel igas linnas kokku tulla ja oma elu kaitsta, hävitades, tappes ja hukates iga rahva ja maa kõik relvastatud jõud, kes neile kallale kipuvad, ka lapsed ja naised, ja riisudes nende vara,

¹¹E mea ana i roto te tukunga a te kingi i nga Hurai o nga pa katoa kia huihui, kia tu ki runga, kia ora ai ratou, kia whakangaro, kia whakamate, kia huna i nga ope katoa o te iwi o te kawanatanga e tauria ai ratou ko a ratou kohungahunga, ko a ra tou wahine, kia pahua hoki i o ratou taonga hei mea parakete,

¹²ühel ja samal päeval kõigis kuningas Ahasverose maades. See päev oli kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval.

¹²I taua ra kotahi i nga kawanatanga katoa a Kingi Ahahueruha, ara i te tekau ma toru o nga ra o te tekau ma rua o nga marama, koia nei te marama Arara.

¹³Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks kõigile rahvastele, et juudid selleks päevaks oleksid valmis oma vaenlastele kätte maksma.

¹³I whakapuakina ki nga iwi katoa nga kupu i tuhituhia mo te ture kia whakatakotoria i nga kawanatanga katoa, kia mataara ai nga Hurai i taua ra ki te rapu utu i o ratou hoariri.

¹⁴Kuninglikel hobustel ratsutavad käskjalad läksid kuninga käsul kiiresti välja ja ruttasid, niipea kui seadus oli Suusani palees antud.

¹⁴Heoi haere ana nga kaikawe pukapuka, he mea waha e nga kararehe tere o nga mahi a te kingi, he mea whakahohoro, he mea akiaki e te kupu a te kingi. I homai ano te ture i Huhana, i te whare kingi.

¹⁵Ja Mordokai tuli kuninga juurest kuninglikus kuues, sinises ja valges, suure kuldkrooniga ning valge ja purpurpunase mantliga; ja Suusani linn hõiskas ja rõõmustas.

¹⁵¶ Na haere ana a Mororekai i te aroaro o te kingi, ko tona kakahu he kakahu kingi, he puru, he ma, me te karauna koura nui, me tetahi kakahu hoki he rinena pai, he papura. Na hamama ana, hari ana te pa, a Huhana.

¹⁶Juutidel oli õnn ja rõõm, õndsus ja au.

¹⁶Na ko nga Hurai i maha, i koa, me te hari me te honore.

¹⁷Ja igal maal ja igas linnas, igal pool, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel rõõm ja ilutsemine, pidu ja head päevad; ja maa rahvast tunnistasid paljud endid juutideks, sest neid valdas hirm juutide ees.

¹⁷I nga kawanatanga katoa ano, i nga pa katoa i nga wahi i tae ai te kupu a te kingi me tana ture, he hari, he koa to nga Hurai, he kai hakari, he ra pai. A he tokomaha o nga iwi o te whenua i mea i a ratou hei Hurai; i tau hoki te wehi o nga Hura i ki a ratou.