¹Ja kaheteistkümnendas kuus, see on adarikuus, selle kolmeteistkümnendal päeval, kui kuninga käsu ja tema seaduse teostamise aeg oli kätte jõudnud, sel päeval, kui juutide vaenlased lootsid saada võimust nende üle, mis oli aga muudetud, nõnda et juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle,

¹¶ Na i te tekau ma rua o nga marama, ara i te marama Arara, i te tekau ma toru o nga ra, i te mea ka tata te mahia te kupu a te kingi, me tana ture, i te ra ano i hua ai nga hoariri o nga Hurai ka taea e ratou; otiia i puta ke ano, no te mea i taea e nga Hurai te hunga i kino ki a ratou;

²tulid juudid kokku oma linnades kõigis kuningas Ahasverose maades, et pista oma käsi nende külge, kes neile kurja olid soovinud; ja ükski ei suutnud neile vastu panna, sest hirm nende ees oli vallanud kõiki rahvaid.

²Ka huihui nga Hurai ki o ratou pa i nga kawanatanga katoa a Kingi Ahahueruha, he mea kia pa ai nga ringa ki te hunga e whai ana kia mate ratou; a kihai tetahi i tu ki to ratou aroaro; kua tau hoki to ratou wehi ki nga iwi katoa.

³Ja kõik maade vürstid, asehaldurid ja maavalitsejad ning kuninga ametnikud aitasid juute, sest neid oli vallanud hirm Mordokai ees.

³A, ko nga rangatira katoa o nga kawanatanga, me nga kawana, me nga kawana iti, me nga kaimahi i te mahi a te kingi, i awhina i nga Hurai; no te mea kua tau te wehi o Mororekai ki a ratou.

⁴Sest Mordokai oli kuningakojas suur, ja kuuldus temast levis kõigisse maadesse; sest see mees, Mordokai, sai üha vägevamaks.

⁴He nui hoki a Mororekai i roto i te whare o te kingi, a i paku tona rongo ki nga kawanatanga katoa: kua nui haere hoki taua tangata, a Mororekai.

⁵Ja juudid lõid kõiki oma vaenlasi mõõgaga lüües, tappes ja hukates, ja nad talitasid oma vihkajatega, nagu tahtsid.

⁵Na patua iho e nga Hurai o ratou hoariri katoa ki te hoari, he parekura, he whakangaromanga; meatia ana e ratou ta ratou i pai ai ki te hunga i kino ki a ratou.

⁶Suusani palees tapsid ja hukkasid juudid viissada meest;

⁶I Huhana ano, i te whare kingi, e rima rau nga tangata i patua, i whakangaromia e nga Hurai.

⁷ja Parsandata, Dalfon, Aspata,

⁷Ko Parahanarata ano, ko Rarapono, ko Ahapata,

⁸Poorata, Adalja, Aridata,

⁸Ko Porata, ko Araria, ko Arirata,

⁹Parmasta, Arisai, Aridai ja Vajesata,

⁹Ko Paramahata, ko Arihai, ko Arirai, ko Waietata,

¹⁰Haamani, Hammedata poja, juutide vaenlase kümme poega tapeti, aga tema vara külge nad ei pistnud oma kätt.

¹⁰Ko nga tama kotahi tekau a Hamana tama a Hamerata, a te hoariri o nga Hurai, patua iho e ratou; kihai ia o ratou ringa i pa ki nga taonga.

¹¹Selsamal päeval sai Suusani palees tapetute arv kuningale teatavaks.

¹¹I taua ra ka kawea ki te kingi te tokomaha o te hunga i patua ki Huhana, ki te whare kingi.

¹²Ja kuningas ütles kuninganna Estrile: 'Suusani palees on juudid tapnud ja hukanud viissada meest ja kümme Haamani poega. Mida nad siis küll muudes kuninga maades on teinud? Mida sa nüüd palud? See antakse sulle! Ja mis su soov veel olekski, see täidetakse!'

¹²Na ka mea te kingi ki a Kuini Ehetere, E rima rau nga tangata kua patua nei e nga Hurai, huna rawa ki Huhana, ki te whare kingi, me nga tama kotahi tekau a Hamana; i pehea ra ratou i era kawanatanga a te kingi? he aha hoki tau e mea nei mau? ka hoatu hoki ki a koe. He aha ake tau e tono ai? a ka meatia.

¹³Ja Ester ütles: 'Kui kuningas heaks arvab, siis lubatagu ka homme juutidel, kes Suusanis on, talitada nagu täna! Ja kümme Haamani poega poodagu puusse!'

¹³Ano ra ko Ehetere, Ki te pai te kingi, tukua nga Hurai i Huhana apopo kia mea i nga mea o te ture o tenei ra, kia whakairihia nga tama kotahi tekau a Hamana ki runga ki te rakau.

¹⁴Ja kuningas käskis nõnda teha ning Suusanis anti seadus; ja kümme Haamani poega poodi.

¹⁴Na ka mea te kingi kia meatia tenei, a ka homai te ture i Huhana. Na whakairihia ana nga tama kotahi tekau a Hamana.

¹⁵Ja Suusani juudid tulid kokku ka adarikuu neljateistkümnendal päeval ning tapsid Suusanis kolmsada meest; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.

¹⁵A i huihui nga Hurai i Huhana i te tekau ma wha ano o nga ra o te marama Arara, a e toru rau nga tangata i patua e ratou i Huhana; kihai ia o ratou ringa i pa ki nga taonga.

¹⁶Ka muud juudid, kes olid kuninga maades, tulid kokku ja kaitsesid oma elu ja said hingata oma vaenlastest ning tapsid oma vihkajaist seitsekümmend viis tuhat; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.

¹⁶Na, ko era atu Hurai o nga kawanatanga a te kingi, i huihui ratou, a tu ana ki runga, kia ora ai ratou. Na ka ta o ratou manawa i o ratou hoariri, a patua iho e ratou o te hunga i kino ki a ratou e whitu tekau ma rima mano; kihai ano ia o ratou ringa i pa ki nga taonga.

¹⁷See sündis adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, aga selle neljateistkümnendal päeval nad puhkasid ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.

¹⁷I meinga tenei i te tekau ma toru ano o nga ra o te marama Arara; i te tekau ma wha hoki ka ta te manawa, waiho iho e ratou hei ra mo te kai hakari, mo te hari.

¹⁸Aga Suusani juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.

¹⁸Engari ko nga Hurai i Huhana, i huihui i te tekau ma toru o nga ra o taua marama, i te tekau ma wha ano, a no te tekau ma rima ka whakata; waiho iho e ratou hei ra mo te kai hakari, mo te hari.

¹⁹Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades, adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.

¹⁹Na reira nga Hurai e noho ana i nga pa koraha, i nga pa taiepakore, i mea ai ko te tekau ma wha o nga ra o te marama Arara hei ra mo te hari, mo te kai hakari, hei ra pai, e tuku tahua ai tetahi ki tetahi.

²⁰Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal kui kaugel olijaile,

²⁰¶ Na ka tuhituhia e Mororekai enei mea katoa, a tukua ana e ia nga pukapuka ki nga Hurai katoa o nga kawanatanga katoa a Kingi Ahahueruha, ki nga mea e tata ana, ki nga mea i tawhiti,

²¹kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva

²¹Kia whakapumautia te tikanga ma ratou, kia whakaritea te tekau ma wha o nga ra o te marama Arara, me te tekau ma rima ano o nga ra o taua marama, i ia tau, i ia tau,

²²kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.

²²Kia rite ki nga ra i ta ai te manawa o nga Hurai i o ratou hoariri, ki te marama ano i puta ke ai to ratou tangi hei hari, to ratou pouri hei ra pai, kia meinga hei ra kai hakari, hei ra hari, e tukua ai etahi wahi ma tetahi, ma tetahi, me etahi mea ano ma nga rawakore.

²³Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja millest Mordokai neile kirjutas.

²³Na whakaae ana nga Hurai kia mahia nga mea i timataia nei e ratou, nga mea ano i tuhituhia e Mororekai ki a ratou.

²⁴Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane, oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende tagakiusamiseks ja hukkamiseks -

²⁴He mea mo ta Hamana tama a Hamerata Akaki; ko te hoariri nei ia o nga Hurai katoa; whakaaroa ana e ia he he mo nga Hurai, kia huna ratou; a maka ana e ia he Puri, ara he rota mo ratou kia whakamotitia, kia huna;

²⁵ent kui asi jõudis kuninga ette, oli tema kirjalikult käskinud, et Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks ta enese pea peale ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -,

²⁵No te taenga ia o taua mea ki te aroaro o te kingi, ka whakahau ia, na te pukapuka, kia hoki te whakaaro kino i whakaaroa e ia mo nga Hurai ki runga ki tona pane ake, a taronatia ana ia, ratou ko ana tama, ki runga ki te tarawa.

²⁶siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna 'puur' järgi. Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud,

²⁶Na reira i huaina ai aua ra ko Purimi, no te ingoa nei, no Puri. Na reira ano, no nga kupu katoa o tenei pukapuka, no ta ratou ano i kite ai o tenei mea, no nga mea ano i pa ki a ratou,

²⁷seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile pühitseda igal aastal neid kahte päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale,

²⁷I whakapumau ai nga Hurai i te tikanga, i whakaae ai hei mea ma ratou, ma o ratou uri, ma te hunga ano hoki e honoa ki a ratou, hei mea e kore e whakataka, kia whakaritea enei ra e rua, kia pera ano me te mea i tuhituhia, i te wa ano e tika ai i tenei tau, i tenei tau;

²⁸ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.

²⁸Kia maharatia ano enei ra, kia mahia e nga whakatupuranga katoa, e nga hapu katoa, e nga kawanatanga katoa, e nga pa katoa, kia kaua ano enei ra o Purimi e ngaro i roto i nga Hurai, me te maharatanga ki aua ra kia kaua e mahue i o ratou uri.

²⁹Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, ja juut Mordokai kirjutasid kogu oma mõjujõuga, et kinnitada seda teist puurimikirja.

²⁹Katahi ka tuhituhi a Kuini Ehetere, ta Apihaira tamahine, a Mororekai Hurai ano, whakapau rawa to raua mana, kia whakapumautia tenei pukapuka tuarua o Purimi.

³⁰Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega,

³⁰A i tukua e ia he pukapuka ki nga Hurai katoa, ki nga kawanatanga kotahi rau e rua tekau ma whitu o te kingitanga o Ahahueruha, no te rangimarie nga kupu, no te pono,

³¹et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise olid endile ja oma järeltulijaile korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.

³¹Kia whakapumautia enei ra o Purimi i nga wa e tika ai, kia pera me ta Mororekai Hurai raua ko Kuini Ehetere i whakatakoto ai ma ratou; me ta ratou ano i whakatakoto ai hei tikanga ma ratou, ma o ratou uri, ara nga nohopuku, me ta ratou tangi.

³²Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need kirjutati raamatusse.

³²Na whakapumautia ana enei meatanga Purimi e te kupu a Ehetere; tuhituhia iho ki te pukapuka.