¹'Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi.'

¹¶ Na i te toru tekau o nga tau, i te wha o nga marama, i te rima o nga ra o te marama, i ahau i roto i nga whakarau o te awa, o Kepara, na ka puare nga rangi, a ka kite ahau i nga putanga Atua.

²Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise viiendal aastal

²I te rima o nga ra o te marama, ara i te rima o nga tau o to Kingi Iehoiakini whakaraunga,

³tuli Issanda sõna preester Hesekielile, Buusi pojale, kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Issanda käsi tuli seal tema peale.

³Ka haere tika tonu mai te kupu a Ihowa ki a Ehekiera tohunga, tama a Puti, i te whenua o nga Karari, i te taha o te awa, o Kepara; a i runga te ringa o Ihowa i a ia i reira.

⁴'Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure pilve ja lõõmava tulega. Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt, tule keskelt, paistis otsekui hiilgav metall.

⁴¶ A ka titiro atu ahau, na, he tukauati e puta mai ana i te raki, he kapua nui, he ahi e hoki iho ana ki roto ki a ia ano, wheriko tonu i tetahi taha, a i waenganui, i rite ki te kara o te amipere, i waenganui ano i te ahi.

⁵Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olevusest. Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased,

⁵Na ka puta mai i waenganui o taua ahi ko te ahua o nga mea ora e wha. Ko to ratou ahua ano tenei; i rite ratou ki te tangata.

⁶aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba.

⁶Na e wha nga mata o tetahi, o tetahi o ratou, e wha nga parirau o tetahi, o tetahi.

⁷Nende jalad olid sirged ja nende labajalad olid nagu vasika sõrad. Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask.

⁷Ko o ratou waewae, he waewae tika tonu; ko te kapu ano o o ratou waewae rite tonu ki te kapu o te waewae o te kuao kua: wheriko tonu, rite tonu ki te kanapatanga o te parahi kua oti te oro.

⁸Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil neljal olid oma näod ja oma tiivad.

⁸He ringa tangata ano o ratou i raro i o ratou parirau, i o ratou taha e wha: na, ko ratou tokowha, ko o ratou mata, ko o ratou parirau, koia tenei;

⁹Nende tiivad puudutasid üksteist. Liikudes nad ei pöördunud, igaüks läks otse edasi.

⁹He mea hono o ratou parirau tetahi ki tetahi; kihai ratou i tahuri i a ratou e haere ana; i haere tika tonu atu tetahi, tetahi.

¹⁰Ja nende näod olid niisugused: esiküljel inimese nägu, neliku paremal küljel lõvi nägu, neliku vasakul küljel härja nägu ja neliku tagaküljel kotka nägu.

¹⁰Na, ko te ahua o o ratou mata, he mata tangata o ratou; he mata raiona o ratou tokowha i te taha ki matua; he mata kau o ratou tokowha i te taha ki maui; he mata ekara ano o ratou tokowha.

¹¹Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali laotatud ülespoole; igaühel oli kaks tiiba vastastikuseks puudutamiseks ja kaks tiiba katsid nende ihu.

¹¹Na, ko o ratou mata, ko o ratou parirau he mea wehe a runga: ko o te mea kotahi e rua nga parirau e piri ana tetahi ki tetahi, e rua hei hipoki mo o ratou tinana.

¹²Nad liikusid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud.

¹²I haere tika tonu atu hoki ratou tetahi, tetahi: ko te wahi hei haerenga atu mo te wairua, haere ana ratou ki reira: kihai ratou i tahuri i a ratou e haere ana.

¹³Ja olevuste vahel oli näha otsekui tuliseid süsi, mis põlesid tõrvikute sarnaselt, liikudes olevuste vahel sinna-tänna; ja tulel oli kuma ning tulest tuli välja välk.

¹³Na, ko te rite o aua mea ora, ko to ratou ahua, koia ano kei te ngarahu ahi i te mea e ka ana, kei te ahua ano o te rama: i haereere taua ahi i roto i aua mea ora, mura tonu, i puta mai ano he uira i roto i te ahi.

¹⁴Ja olevused jooksid sinna-tänna, otsekui lööks välku.

¹⁴Na ko te oma, ko te hokinga o aua mea ora, rite tonu te ahua ki to te hikonga uira.

¹⁵Siis ma vaatasin olevusi, ja ennäe, olevuste kõrval, igas neljas esiküljes, oli maas üks ratas.

¹⁵¶ Na i taku tirohanga ki nga mea ora, nana, ko tetahi wira i runga i te whenua, i te taha o nga mea ora, kotahi mo te mea kotahi o ona mata e wha.

¹⁶Rataste välimus ja nende tegumood: need helkisid nagu krüsoliit ja kõigil neljal oli ühesugune kuju. Need olid välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees.

¹⁶Ko te ahua o nga wira, me to ratou mahinga, rite tonu te kara ki to te perira: rite tonu aua wira e wha; ko to ratou ahua, ko to ratou mahinga, me te mea he wira i roto i te wira.

¹⁷Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei pöördunud.

¹⁷I to ratou haerenga i haere i runga i o ratou taha e wha; kihai i tahuri i a ratou e haere ana.

¹⁸Ja nende rattapöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul olid rattapöiad ümberringi täis silmi.

¹⁸Na, ko o ratou awhi, tiketike rawa, he hanga whakawehi, kapi tonu ano i te kanohi o ratou awhi i tetahi taha, i tetahi taha, o ratou e wha.

¹⁹Ja kui olevused liikusid, siis liikusid rattad nende kõrval; ja kui olevused tõusid maast üles, siis tõusid üles ka rattad.

¹⁹Na i te haerenga o nga mea ora i haere ano nga wira i to ratou taha; a ka ara nga mea ora i runga i te whenua, ka ara ano nga wira.

²⁰Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim tahtis minna. Rattad tõusid üles samuti kui nemad, sest rattais oli olevuste vaim.

²⁰Ko te wahi hei haerenga atu mo te wairua, i haere ratou ki reira; ko reira hei haerenga mo te wairua; i ara ano nga wira ki runga i to ratou ritenga atu: no te mea i roto i nga wira te wairua o te mea ora.

²¹Kui olevused liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need seisid, siis seisid nemadki; kui olevused tõusid maast üles, siis tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olevuste vaim.

²¹I haere era, ka haere enei; i tu era, ka tu enei; a ka ara ake era i runga i te whenua, ka ara ano nga wira i to ratou ritenga atu; no te mea kei roto te wairua o te mea ora i nga wira.

²²Ja olevuste peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist, kohutav nagu jää, mis oli välja laotatud ülal nende peade kohal.

²²Na i runga ake i te mahunga o te mea ora ko te ahua o te kikorangi, rite tonu te kara ki to te karaihe e wehingia ana, he mea hora atu i runga i o ratou mahunga i te taha ki runga.

²³Ja laotuse all olid nende tiivad üksteise poole välja sirutatud; igaühel oli kaks tiiba oma keha katmiseks.

²³Na, i raro i te kikorangi, ko o ratou parirau, torotika tonu, anga tonu mai tetahi ki tetahi: o te mea kotahi e rua hei hipoki i tetahi taha, o te mea kotahi ano e rua hei hipoki i tera taha o o ratou tinana.

²⁴Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat otsekui suurte vete kohinat, otsekui Kõigevägevama häält, müristamise kaja - otsekui sõjaleeri kära. Kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.

²⁴A i a ratou e haere ana, i rongo ahau i te haruru o o ratou parirau me te mea ko te haruru o nga wai maha, me te mea ano ko te reo o te Kaha Rawa, he reo e turituri ana, ano he nge no tetahi ope: i nga wa i tu ai ratou i tukua iho o ratou parira u.

²⁵Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.

²⁵I puta iho ano he reo i te kikorangi i runga i o ratou mahunga; i te mea ka tu ratou, ka tukua iho o ratou parirau.

²⁶Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi, mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast. Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane.

²⁶¶ Na, i runga i te kikorangi i runga ake i o ratou mahunga ko te ahua o tetahi torona, he mea rite ki te kohatu hapaira: a i runga i te ahua o te torona ko tetahi ahua e rite ana ki to te tangata i runga i taua torona, i te taha ki runga.

²⁷Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, pealtnäha nagu tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, nägin ma pealtnäha nagu tuld ja sellel oli kuma ümber.

²⁷I kite atu ano ahau me te mea no te amipere te kara, he mea rite ki te ahua o te ahi i roto a taka noa, taka noa, i te ahua o tona hope, a haere whakarunga, i te ahua ano o tona hope, a haere whakararo, i kite atu ahau me te mea ko te ahua o te ahi, a wheriko tonu te marama i tetahi taha, i tetahi taha ona.

²⁸Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paiste ümberringi. See oli Issanda auhiilguse ilmutuse paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja kuulsin häält, mis kõneles.

²⁸Rite tonu ki te ahua o te kopere i te kapua i te ra ua te ahua o te wherikotanga a taka noa. Ko te ahua tena, ko te ritenga o te kororia o Ihowa. No toku kitenga, tapapa ana ahau ki raro; na, ka rongo ahau i te reo o tetahi e korero ana.