¹Ja üheteistkümnendal aastal, kolmanda kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

¹¶ I te tekau ma tahi o nga tau, i te toru o nga marama, i te tuatahi o nga ra o te marama, ka puta mai te kupu a Ihowa ki ahau; i mea,

²'Inimesepoeg, ütle vaaraole ja tema hiilgusele: Kelle sarnane sa oled oma suuruses?

²E te tama a te tangata, mea atu ki a Parao kingi o Ihipa, ratou ko ana mano tini; I a koe e nui na ko wai tou rite?

³Vaata küpressi, Liibanoni seedrit, mis on okstelt ilus, metsataolist varju andev, kasvult kõrge ja mille latv on keset pilvi.

³Nana, he hita i Repanona te Ahiriana, he pai nga manga, pururu tonu, marumaru tonu, he roa rawa, purero rawa; i roto ano tona kouru i nga manga pururu.

⁴Veed kasvatasid seda, põhjavesi laskis sirguda sel suureks, pannes voolama oma jõed ümber selle istutuspaiga ja lähetades nired kõigi metsapuude juurde.

⁴Nui tonu ia, na te wai hoki, roa tonu, he mea na te wai hohonu; i rere hoki ona awa i tetahi taha o ona mahuri, i tetahi taha; i tukua atu ano ona awa ririki ki nga rakau katoa o te parae.

⁵Seetõttu oli selle kasv kõrgem kõigist metsapuudest, sel oli palju harusid ja selle oksad kasvasid pikaks rohkest veest, kui see ennast sirutas.

⁵Na reira roa rawa ia, purero rawa ki runga ake i nga rakau katoa o te parae; kua maha ano ona peka, kua roroa ona manga, he maha hoki no nga wai, i a ia e kokiri ake ana.

⁶Selle harudel pesitsesid kõiksugu taeva linnud, selle okste all poegisid kõiksugu metsloomad ja selle varjus elasid kõik suured rahvad.

⁶I hanga o ratou ohanga e nga manu katoa o te rangi ki ona peka, i whanau ano nga kirehe katoa o te parae ki raro i ona manga, i noho ano nga iwi nunui katoa ki raro i tona taumarumarunga iho.

⁷Ilus oli see oma suuruses oma lopsaka lehestikuga, sest selle juur oli rohke vee ääres.

⁷Heoi ataahua tonu ia, i a ia i nui ra, i te roa hoki o ona manga: i te taha hoki o nga wai nui tona pakiaka.

⁸Seedrid Jumala aias ei olnud sellega võrdsed, küpressid ei olnud harude poolest selle sarnased, ja plataanidel ei olnud selle oksi; ükski puu Jumala aias ei olnud ilu poolest selle sarnane.

⁸Kihai ia i ngaro i nga hita o ta te Atua kari; kihai nga kauri i rite ki ona peka, kihai ano nga rakau pereni i rite ki ona manga; kahore he rakau o te kari a te Atua hei rite mona; i a ia i ataahua tonu ra.

⁹Mina tegin selle nii ilusaks rikkaliku lehestikuga ja kõik Eedeni puud, mis olid Jumala aias, kadestasid seda.

⁹I meinga ia e ahau kia ataahua tonu i te maha o ona manga: a hae ana nga rakau katoa o Erene, i te kari a te Atua, ki a ia.

¹⁰Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et see sai kasvult kõrgeks ja sirutas oma ladva pilvedesse ning et selle süda läks ülbeks oma kõrgusest,

¹⁰¶ Na reira ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; kua tiketike na koe, kua roa, a kokiri atu ana tona kouru ki roto ki nga manga pururu, a neke ake ana tona ngakau i a ia i tiketike ra;

¹¹siis andsin ma selle ühe rahvaste valitseja kätte: tema talitas sellega nagu tahtis, vastavalt selle süüle. Mina tõukasin selle ära.

¹¹Mo reira ka tukua ia e ahau ki te ringa o te mea kaha o nga tauiwi; ka nui ta tera mahi ki a ia; he kino nona i peia ai ia e ahau.

¹²Ja võõrad, julmimad rahvaste seast, raiusid selle maha ning jätsid sinna; selle lehed langesid mägedele ja kõigisse orgudesse, ja selle oksad jäid murtuina kõigisse maa ojadesse; kõik maa rahvad läksid ära selle varju alt ja jätsid selle maha.

¹²Na kua hatepea atu ia e nga tautangata, e nga mea nanakia o nga iwi, a kua whakarerea iho; kua taka ona rara ki runga ki nga maunga, ki nga awaawa katoa; kua whatiwhatiia ona manga ki te taha o nga awa katoa o te whenua; kua heke mai ano nga iwi katoa o te whenua i tona taumarumarutanga iho, whakarerea ake e ratou.

¹³Selle langetatud tüve peale asusid kõik taeva linnud ja selle okste peale kõik metsloomad -

¹³Kei runga i a ia, ina hinga, he kainga mo nga manu katoa o te rangi, a ka noho nga kirehe katoa o te parae ki ona manga;

¹⁴et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast ega sirutaks oma latva pilvede vahele, ja et oma ülbuses ei jääks püsima võimsamad neist, kõik, kellel on rohkesti vett -, sest need kõik antakse surma, maa sügavustesse inimlaste sekka, kes on läinud alla hauda.

¹⁴He mea kei neke ake, kei purero ki runga tetahi o nga rakau i te taha o nga wai, kei kokiri ake o ratou kouru ki roto ki nga manga pururu, kei tu hoki, kei teitei nga rakau katoa e inu wai ana: kua tukua katoatia hoki ki te mate, ki nga wahi o r aro rawa o te whenua, ki roto ki nga tama a te tangata, ki te hunga e heke ana ki te rua.

¹⁵Nõnda ütleb Issand Jumal: Päeval, kui ta astus alla surmavalda, korraldasin ma leinamise; ma katsin tema pärast põhjavee ja hoidsin tagasi tema jõed, suured veed peeti kinni; ma tegin tema pärast Liibanoni mustaks ja tema pärast närbusid kõik metsapuud.

¹⁵Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; I te ra i heke ai ia ki te rua i meinga ia e ahau kia tangihia, he whakaaro ki a ia i hipokina ai e ahau te rire, i puritia ai ona awa, a ko nga wai nunui mau rawa: a meinga ana e ahau a Repanona kia tangi k i a ia, a ko nga rakau katoa o te parae ngohe kau ki a ia.

¹⁶Tema langemise raginast panin ma rahvad värisema, kui ma tõukasin ta surmavalda koos haudaminejatega. Maa sügavustes leidsid troosti kõik Eedeni puud, valitud ja parimad Liibanonilt, kõik, kellel oli rohkesti vett,

¹⁶Meinga ana e ahau kia rurea nga iwi e te haruru o tona hinganga, i taku makanga i a ia ki raro i te reinga, ratou tahi ko te hunga e heke ana ki te rua: ko nga rakau katoa ano hoki o Erene, ko nga mea whiriwhiri, ko nga mea papai o Repanona, ko nga mea katoa e inu ana i te wai, ka whai whakamarietanga i nga wahi o raro rawa o te whenua.

¹⁷needki läksid koos temaga surmavalda mõõgaga mahalöödute juurde, jah, pillutati need, kes istusid tema varju all rahvaste keskel.

¹⁷I heke tahi ano ratou me ia ki te reinga, ki te hunga kua patua ki te hoari; ae ra, me te hunga ano i waiho nei hei ringa mona, i noho nei i raro i tona taumarumarunga iho i waenganui o nga tauiwi.

¹⁸Millisega Eedeni puude seast saaks sind võrrelda au ja suuruse poolest? Sind tõugatakse koos Eedeni puudega maa sügavustesse, sa magad ümberlõikamatute keskel koos mõõgaga mahalöödutega. Nõnda käib vaarao ja tema hiilguse käsi, ütleb Issand Jumal.'

¹⁸Ko wai hei rite mou, te kororia, te nui, i roto i nga rakau o Erene? heoi ka tukua ngatahitia iho koutou ko nga rakau o Erene ki nga wahi o raro rawa o te whenua: ka takoto koe i roto i te hunga kokotikore, i roto i te hunga i patua ki te hoari. Ko Parao tenei, ratou ko ana mano tini katoa, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.