¹Ja kaheteistkümnendal aastal, kaheteistkümnenda kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

¹¶ Na, i te tekau ma rua o nga tau, i te tekau ma rua o nga marama, i te tuatahi o nga ra o te marama, ka puta mai te kupu a Ihowa ki ahau; i mea,

²'Inimesepoeg, alusta nutulaulu vaarao, Egiptuse kuninga pärast ja ütle talle: Rahvaste lõvi, sa pead vaikima! Sa olid küll nagu krokodill jõgedes ja purskasid puristades; sa segasid oma jalgadega vett ja tegid sogaseks nende jõed.

²E te tama a te tangata, kia ara tou tangi mo Parao kingi o Ihipa, mea atu hoki ki a ia, Ko tou rite kei te kuao raiona o nga iwi; otiia e rite ana koe ki te tarakona o nga moana: i kokiri mai ano koe me ou awa, pokarekare ana nga wai i ou waewae, poke ana i a koe o ratou awa.

³Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma laotan su peale oma võrgu paljude rahvaste hulgaga ja nad tõmbavad sind üles minu noodas.

³Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; Ka horahia e ahau taku kupenga ki runga ki a koe, he huihuinga hoki no nga iwi maha; a ka riro ake koe i a ratou i taku kupenga.

⁴Ma jätan su maa peale, viskan su lagedale väljale; ma panen su peale elama kõik taeva linnud ja toidan sinuga kogu maa loomi.

⁴Ka waiho ano koe e ahau ki runga ki te whenua, ka akiritia atu ano koe ki te mata o te parae, maku ano e mea kia nohoia koe e nga manu katoa o te rangi, kia makona ano nga kirehe o te whenua katoa i a koe.

⁵Ma loobin su liha mägede peale ja täidan su raipega orud.

⁵Ka takoto ano i ahau ou kikokiko ki runga ki nga maunga, ka whakakiia ano nga awaawa ki a koe e tiketike na.

⁶Ma kastan maad sellega, mis sinust voolab, su verega kuni mägedeni, ja ojad saavad sind täis.

⁶Ka whakamakukuria ano e ahau ki ou toto te whenua e kau na koe, a tutuki noa ki nga maunga; ka ki ano hoki nga awa i a koe.

⁷Ma katan taevad, kui ma su kustutan, ja teen nende tähed tumedaks; ma katan pilvega päikese ja teen, et kuu ei anna oma valgust.

⁷A ka oti koe te tinei e ahau, ka hipokina e ahau te rangi, ka whakapouritia ano hoki nga whetu o reira; ka hipokina e ahau te ra ki te kapua, e kore ano e titi te atarau.

⁸Kõik taevast paistvad valgused teen ma su kohal tuhmiks ja ma panen su maale pimeduse, ütleb Issand Jumal.

⁸Na, ko nga whakamarama katoa e marama nei te rangi, ka whakapouritia e ahau ki runga ki a koe, ka hoatu ano e ahau he pouri ki runga ki tou whenua, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

⁹Ma teen murelikuks paljude rahvaste südamed, kui ma viin su hävingu rahvaste sekka, maadesse, mida sa ei tunne.

⁹He maha ano nga iwi e mamae o ratou ngakau i ahau, ina meinga e ahau kia tae atu tou whakangaromanga ki nga iwi, ki nga whenua kihai i mohiotia e koe.

¹⁰Ma lasen sinu pärast ehmuda paljusid rahvaid ja sinu pärast haarab nende kuningaid hirm, kui ma vehin nende ees oma mõõgaga; nad värisevad iga silmapilk, igaüks oma hinge pärast su langemispäeval.

¹⁰Ina, he maha nga iwi e meinga e ahau kia ketekete ki a koe, ka nui ano te wehi o o ratou kingi, ina whakaaro ki a koe, ua wherikoriko taku hoari ki to ratou aroaro; hono tonu ano to ratou wiri, ia tangata, ia tangata, i te wehi mo tona oranga an o, i te ra e hinga ai koe.

¹¹Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Paabeli kuninga mõõk tuleb sulle kallale.

¹¹No te mea ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa; Tera e tae atu te hoari a te kingi o Papurona ki a koe

¹²Kangelaste mõõkade läbi lasen ma langeda su hiilguse - nad kõik on julmimad rahvaste seas. Nad kaotavad Egiptuse kõrkuse ja kogu selle hiilgus hävitatakse.

¹²Ka meinga e ahau ou mano tini, te hunga nanakia o nga iwi, ratou katoa kia hinga i nga hoari a nga marohirohi: a ka pahuatia e ratou nga mea whakai o Ihipa, ka ngaro ano o reira mano tini katoa.

¹³Ja ma hävitan kõik selle loomad suurte vete äärest: neid vesi ei sega enam inimjalg ega kariloomade sõrad.

¹³Ka ngaro ano i ahau o reira kararehe katoa i te taha o nga wai maha; e kore ano e pokarekare i te wae tangata a muri ake nei, e kore ano e ngarungaru i te wae kararehe.

¹⁴Siis ma lasen selgida nende veed ja panen nende jõed õlina voolama, ütleb Issand Jumal.

¹⁴Ko reira ahau mea ai i o ratou wai kia purata, ka meinga ano e ahau o ratou awa kia rite ki te hinu te rere, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

¹⁵Kui ma teen Egiptusemaa lagedaks ja maa saab paljaks kõigest, mis seal on, kui ma kõik, kes seal elavad, maha löön, siis nad tunnevad, et mina olen Issand.

¹⁵Kia meinga e ahau te whenua o Ihipa hei ururua, a kore iho nga tini mea o te whenua, kia patua ano e ahau te hunga katoa e noho ana i reira, katahi ratou ka mohio ko Ihowa ahau.

¹⁶See on nutulaul ja nii seda lauldakse. Rahvaste tütred laulavad seda Egiptuse ja kogu selle hiilguse pärast - nii nad laulavad seda, ütleb Issand Jumal.'

¹⁶Ko te tangi tenei e tangihia ai ia e ratou, ka tangihia ia e nga tamahine a nga iwi: ka tangihia ia e ratou, ara a Ihipa ratou ko ona mano tini, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

¹⁷Ja kaheteistkümnendal aastal, esimese kuu viieteistkümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

¹⁷¶ Na, i te tekau ma rua o nga tau, i te tekau ma rima o nga ra o te marama, ka puta mai te kupu a Ihowa ki ahau, i mea,

¹⁸'Inimesepoeg, kaeba Egiptuse hiilguse pärast, saada see ja vägevate rahvaste tütred maa sügavustesse haudaläinute juurde!

¹⁸E te tama a te tangata, aue ki te mano tini o Ihipa, maka iho ratou, a ia, me nga tamahine a nga iwi nunui, ki nga wahi o raro rawa o te whenua, ratou ko te hunga e heke ana ki te rua.

¹⁹Kellest oled sa nüüd veel meelepärasem? Astu alla ja heida magama ümberlõikamatute juurde!

¹⁹He ataahua rawa koe i a wai? heke iho, takoto tahi koutou ko te hunga kokotikore.

²⁰Nad langevad mõõgaga mahalöödute keskele. Mõõk on antud. Tõmmake alla tema ja kogu ta hiilgus!

²⁰Ka hinga ratou ki waenga i te hunga i patua ki te hoari: kua tukua atu ia ki te hoari: toia atu me ona mano tini katoa.

²¹Vägevad kangelased räägivad surmavallast tema ja ta abistajate puhul: 'Nad on tulnud alla, nad lamavad, need ümberlõikamatud ja mõõgaga mahalöödud.'

²¹Ka korero mai nga tangata kaha o nga marohirohi ki a ia i roto i te reinga, ratou ko ona kaiawhina: kua heke ratou ki raro, kei te takoto ratou, te korikori, ara nga kokotikore, he mea patu ki te hoari.

²²Seal on Assur ja kogu ta jõuk, tema ümber on nende hauad; need kõik on maha löödud, langenud mõõga läbi,

²²Kei reira ano a Ahuru ratou ko tona hui katoa: ko ona urupa, kei tetahi taha ona, kei tetahi taha; he mea patu katoa, kua hinga i te hoari.

²³nende hauad on augu sügavaimas põhjas; tema jõuk on ümber ta haua; need kõik on maha löödud, mõõga läbi langenud, kes tekitasid hirmu elavate maal.

²³Ko ona urupa, he mea mahi ki nga pito rawa o te rua; ko tona ropu ano kei tetahi taha o tona urupa, kei tetahi taha; he mea patu katoa ratou, kua hinga i te hoari, te hunga i puta ai te wehi ki te whenua o te hunga ora.

²⁴Seal on Eelam ja kogu ta toredus ümber ta haua, need kõik on maha löödud, mõõga läbi langenud, ümberlõikamatuna on astunud alla maa sügavustesse need, kes tekitasid hirmu elavate maal; nad kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda.

²⁴Kei reira a Erama, ratou ko ona mano tini i tetahi taha o tona urupa, i tetahi taha; ko ratou katoa he mea patu, kua hinga i te hoari, he hunga kua heke kokotikore atu ki nga wahi o raro rawa o te whenua, he hunga i mea i to ratou wehi kia puta ki te whenua o te hunga ora; heoi kei te mau te whakama o ratou, o te hunga ano e heke ana ki te rua.

²⁵Mahalöödute keskele on antud ase temale ja kõigile ta väehulkadele; tema ümber on ta hauad. Kõik need ümberlõikamatud on mõõgaga maha löödud, sest nende pärast tekkis hirm elavate maal; nad kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda; ta on pandud mahalöödute keskele.

²⁵Kua hanga te takotoranga mona ki roto ki te hunga i patua, mo ratou ano ko ona mano tini katoa: ko ona urupa kei tetahi taha ona, kei tetahi taha; he kokotikore ratou katoa, he mea patu ki te hoari: i puta hoki to ratou wehi ki te whenua o te hu nga ora, heoi kua mau te whakama o ratou, o te hunga ano e heke ana ki te rua: kua tukua atu ia ki roto ki te hunga i patua.

²⁶Seal on Mesek, Tubal ja kogu ta väehulk; tema ümber on ta hauad; kõik need ümberlõikamatud on mõõgaga maha löödud, sest nende pärast tekkis hirm elavate maal.

²⁶Kei reira a Meheke, a Tupara, ratou ko ona mano tini katoa; ko ona urupa kei tetahi taha ona kei tetahi taha, he mea kokotikore ratou katoa, he mea patu ki te hoari; i puta ano to ratou wehi i mua ki te whenua o te hunga ora.

²⁷Nad magavad koos muiste langenud kangelastega, kes läksid alla surmavalda oma relvadega, kelle mõõgad pandi neile pea alla ja kelle patud on nende luude peal; sest elavate maal oli hirm nende kangelaste ees.

²⁷E kore ano ratou e takoto i roto i nga marohirohi o nga kokotikore kua hinga, kua heke ki te reinga me a ratou patu ano o te whawhai: i whakatakotoria ano e ratou a ratou hoari ki raro i o ratou mahunga, a kei te mau o ratou kino ki o ratou when ua; ko te hunga hoki tena i wehi ai nga marohirohi o te whenua o te ora.

²⁸Sindki murtakse ümberlõikamatute keskel ja sa pead magama koos mõõgaga mahalöödutega.

²⁸Otiia ka whatiia koe i roto i te hunga kokotikore, ka takoto tahi hoki koutou ko te hunga i patua ki te hoari.

²⁹Seal on Edom, tema kuningad ja kõik ta vürstid, kes hoolimata nende kangelaslikkusest on pandud mõõgaga mahalöödute juurde; nad magavad koos ümberlõikamatutega ja haudaläinutega.

²⁹Kei reira a Eroma, ona kingi, ona rangatira katoa i tukua nei i runga i to ratou marohirohi ki roto ki te hunga i werohia e te hoari: ka takoto tahi ratou ko nga kokotikore, ratou ano ko te hunga e heke ana ki te rua.

³⁰Seal on põhjamaa vürstid tervikuna ja kõik siidonlased, kes koos mahalöödutega on läinud alla, kes hoolimata hirmust nende vägevuse ees on jäänud häbisse; nad magavad ümberlõikamatuna mõõgaga mahalöödute juures ja kannavad oma häbi koos nendega, kes on läinud alla hauda.

³⁰Kei reira nga ariki o te raki, ratou katoa, me nga Haironi katoa i heke nei i roto i te hunga i patua; whakama iho ratou i te wehi i tupu mai i to ratou marohirohi, a takoto kokotikore ana ratou i roto i te hunga i patua ki te hoari, me te mau t e whakama o ratou, o te hunga ano e heke ana ki te rua.

³¹Neid saab vaarao näha ja võib ennast trööstida kogu oma hiilguse pärast, mõõgaga mahalöödud vaarao ja kõik ta sõjavägi, ütleb Issand Jumal.

³¹E kite a Parao i a ratou, a ka whai whakamarietanga ki ana mano tini katoa i patua ki te hoari, a Parao ratou ko tana ope katoa, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

³²Sest ma panen ta hirmu elavate maale. Seepärast pannakse vaarao ja kogu ta väehulk magama ümberlõikamatute sekka koos mõõgaga mahalöödutega, ütleb Issand Jumal.'

³²No te mea kua tukua e ahau tona wehi ki te whenua o te hunga ora: a ka whakatakotoria ia ki roto ki te hunga kokotikore, ratou ko te hunga i patua ki te hoari, a Parao ratou ko ana mano tini, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.