¹Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:

¹¶ Na i korero tonu ano a Hopa i tana pepeha; i mea,

²'Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge;

²E ora ana te Atua, nana nei i whakakahore toku tika; te Kaha Rawa, nana nei i whakakawa toku wairua;

³niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,

³Kei te toitu tonu hoki toku ora i roto i ahau, a kei roto i oku pongaponga te wairua o te Atua;

⁴ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel pettust.

⁴He pono, e kore oku ngutu e korero kino, e kore te hianga e puaki i toku arero.

⁵Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest.

⁵Aue kia whakatikaia ta koutou e ahau! E kore e whakarerea e ahau toku ngakau tapatahi, a mate noa.

⁶Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast.

⁶Ka mau taku pupuri ki toku tika, e kore e tukua atu e ahau: e kore toku ngakau e whakahe ki ahau i ahau ano e ora nei.

⁷Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsekui kurjategijal!

⁷¶ Ko toku hoariri, kia rite ia ki te tangata kino; ko te tangata e whakatika mai ana ki ahau, kia rite ia ki te tangata hara.

⁸Sest mis lootus on jumalatul, kui Jumal ta ära lõikab, kui ta tema hinge nõuab?

⁸He aha oti ta te whakaponokore e tumanako ai, ahakoa whiwhi ia i te rawa, ki te mea ka tangohia atu tona wairua e te Atua?

⁹Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui talle kitsas kätte tuleb?

⁹E rongo ranei te Atua ki tana tangi ina pa te he ki a ia?

¹⁰Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta hüüab Jumalat appi igal ajal?

¹⁰E ahuareka ranei ia ki te Kaha Rawa, e karanga ranei ki te Atua i nga wa katoa?

¹¹Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga.

¹¹¶ Ka whakaakona koutou e ahau ki te ringa o te Atua; e kore e huna e ahau nga mea e takoto mai nei i te Kaha Rawa.

¹²Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis lobisete tühja?

¹²Nana, kua kite koutou katoa; a na te aha koutou i wairangi rawa ai?

¹³See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:

¹³Ko ta te Atua wahi tenei ma te tangata kino, ko te mea e whakarerea iho ma nga kaitukino, ko ta te Kaha Rawa e riro i a ratou.

¹⁴kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglastel ei ole küllalt leiba.

¹⁴Ki te mea ka tokomaha ana tamariki, hei mea ma te hoari; e kore ano hoki ona uri e makona i te taro.

¹⁵Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta.

¹⁵Ko ona morehu ka tanumia ki te mate; e kore ano hoki ana pouaru e tangi.

¹⁶Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,

¹⁶Ahakoa amene ia i te hiriwa ano he puehu, a pae tonu te kakahu mona ano he paru;

¹⁷siis varugu; aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda.

¹⁷E pae ano i a ia, otiia ka kakahuria e te tangata tika, ka wehewehea hoki te hiriwa e te harakore.

¹⁸Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, hüti sarnaselt, mille vahimees teeb.

¹⁸Ka rite tana hanga i tona whare ki ta te purehurehu; tona rite kei te whare tihokahoka e hanga ana e te kaitiaki.

¹⁹Rikas on ta magama heites, kuid mitte kauem; kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi.

¹⁹Ka takoto ia, he tangata taonga, otiia e kore e kohia ki te urupa; ko te tirohanga ake a ona kanohi, na kua kahore noa iho ia.

²⁰Suur hirm saab ta kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris ta kaasa.

²⁰Rite tonu ki te wai nga whakawehi e mau ai ia; tahaetia ana ia e te paroro i te po.

²¹Idatuul tõstab ta üles ja ta läheb - see pühib ta ära tema asupaigast.

²¹Ka kahakina atu ia e te marangai, a riro ana ia; ka aia atu ano ia i tona wahi.

²²Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest.

²²Ka aki mai hoki te Atua ki a ia, e kore ano ia e tohungia; mea noa ia kia rere mai i roto i tona ringa.

²³Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele.

²³Ka papaki te tangata i o ratou ringa ki a ia, a ka whakahi, ka a atu i a ia i tona wahi.