¹Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?

¹¶ Kua oti taku kawenata ki oku kanohi; kia whakaaroaro ahau hei aha ki te kotiro?

²Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?

²He aha ta te Atua wahi e tuwha mai ai i runga? He aha ta te Kaha Rawa taonga tupu i te wahi tiketike?

³Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?

³He teka ianei he whakangaromanga mo te tangata kino? he whiu mo nga kaimahi o te he?

⁴Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?

⁴He teka ianei e kitea ana e ia oku ara, e taua ana e ia oku hikoinga katoa?

⁵Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,

⁵Ki te mea i haere ahau i runga i te tekateka noa, a i hohoro toku waewae ki te tinihanga;

⁶vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!

⁶Kia paunatia ahau i runga i te pauna tika, kia mohio ai te Atua ki toku tapatahi:

⁷Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,

⁷Ki te mea i kotiti ke toku hikoinga i te ara, a i whai toku ngakau i oku kanohi; a ki te mea i mau te tongi ki oku ringa;

⁸siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!

⁸Kati, ko ahau hei whakato, a ma tetahi atu e kai; ae ra, tukua nga hua o taku mara kia hutia atu.

⁹Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,

⁹¶ Ki te mea i whakawairangitia toku ngakau e te wahine, a i whanga ahau i te tatau o toku hoa;

¹⁰siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!

¹⁰Heoi kia huri paraoa taku wahine ma tetahi atu, kia piko iho ano hoki nga tangata ke ki runga i a ia.

¹¹Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,

¹¹He kino rawa hoki tera; ae ra, he he e tika ana kia whiua e nga kaiwhakawa:

¹²tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.

¹²He ahi hoki tera e kai ana ki te whakangaromanga rawa, poto noa aku hua katoa.

¹³Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,

¹³Ki te mea i whakahaweatia e ahau te whakawa a taku pononga tane, a taku pononga wahine, i a raua e totohe ana ki ahau;

¹⁴mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?

¹⁴Ka pehea ra ahau ina whakatika te Atua? He aha taku kupu e whakahoki ai ki a ia ina tae mai ia ki te titiro?

¹⁵Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?

¹⁵He teka ranei na toku kaihanga ia i hanga i roto i te kopu? a nana, na te kotahi, i whai ahua ai maua i roto i te puku?

¹⁶Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?

¹⁶¶ Ki te mea i kaiponuhia e ahau ta nga rawakore i hiahia ai, a meinga ana e ahau nga kanohi o te pouaru kia pau i te minamina;

¹⁷Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?

¹⁷Ki te mea ranei i kainga taku maramara e toku kotahi, a kihai te pani i kai i tetahi wahi;

¹⁸Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.

¹⁸He mea whakatupu ia naku no toku taitamarikitanga ra ano me te mea ko tona papa ahau: ko te pouaru he mea arahi naku no te kopu ra ano o toku whaea;

¹⁹Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?

¹⁹Ki te mea i kite ahau i tetahi e tata ana ki te mate, he kore no te kakahu, a kahore he uhi mo te rawakore;

²⁰Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?

²⁰Ki te mea kihai tona hope i whakapai ki ahau, a kihai ia i mahana i nga huruhuru o taku kahui:

²¹Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,

²¹Ki te mea i ara toku ringa hei pehi i te pani, i toku kitenga he awina tera moku kei te kuwaha;

²²siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!

²²Na kia marere atu toku pokohiwi i roto i te peke, kia whati te takakau o toku ringa.

²³Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.

²³Ko te whiu hoki a te Atua taku i wehi ai; kihai hoki i taea e ahau te aha i tona nui.

²⁴Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?

²⁴¶ Ki te mea i u toku whakaaro ki te koura, a i mea ahau ki te koura parakore, Ko koe taku e whakawhirinaki atu ai;

²⁵Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?

²⁵Ki te mea i koa ahau ki te maha o oku rawa, a ki te nui o ta toku ringa i whiwhi ai;

²⁶Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,

²⁶Ki te mea i kite ahau i te ra e whiti ana, i te marama ranei e haere ana i tona tiahotanga;

²⁷kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,

²⁷A ka kumea pukutia atu toku ngakau, ka kihia toku ringa e toku mangai:

²⁸siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.

²⁸Na he kino tenei hei whiunga ma nga kaiwhakawa: he teka hoki naku ki te Atua i runga.

²⁹Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?

²⁹Ki te mea i koa ahau ki te whakangaromanga o te tangata i kino ki ahau, i whakaara ake ranei i ahau i te panga o te he ki a ia;

³⁰Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.

³⁰Ae, kihai ahau i tuku i toku mangai kia hara, kihai i whai kia kanga tona wairua;

³¹Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'

³¹Ki te mea kahore nga tangata o toku teneti i mea, Tena koa te tangata kihai nei i makona i tona kikokiko?

³²Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.

³²Kihai te manene i moe i waho; i whakatuwheratia ano e ahau oku tatau ki te tangata haere;

³³Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,

³³¶ Ki te mea i pera ahau me Arama, i hipoki i oku he, i huna i toku kino ki roto ki toku uma;

³⁴sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?

³⁴I wehi hoki ahau i te huihui nui, i mataku ki te whakahawea a nga hapu, a whakarongo kau ana, kihai hoki i puta ki waho

³⁵Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!

³⁵Aue, me i whakarongo mai tetahi ki ahau! Nana, tenei taku tohu, ma te Kaha Rawa e whakahoki mai he kupu ki ahau; me i ahau noa te pukapuka i tuhituhia e toku hoariri!

³⁶Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.

³⁶Ina, kua amohia e ahau i runga i toku pokohiwi; kua herea e ahau hei karauna moku.

³⁷Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.

³⁷Kua whakaaturia e ahau ki a ia te maha o oku hikoinga; rite tonu ki ta te rangatira taku whakatata atu ki a ia.

³⁸Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,

³⁸Ki te tangi taku oneone, he whakahe ki ahau, ki te uru ano ona moa ki te aue,

³⁹et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,

³⁹Ki te mea i kainga e ahau ona hua, he mea kihai i utua, a naku ranei ona ariki i mate ai,

⁴⁰siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.

⁴⁰Na, kia riro pu te witi i te tataramoa, te parei i te taru kino. Heoi ano nga korero a Hopa.