¹Kui need kolm meest loobusid Iiobile vastamast, sellepärast et ta oma silmis õige oli,

¹¶ Heoi mutu ake te whakahoki kupu a enei tangata tokotoru ki a Hopa, no te mea he tika ia ki tona nei whakaaro.

²siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha; ta oli Raami suguvõsast. Ja ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks.

²Na kua mura te riri o Erihu tama a Parakere Puti, no te whanau i a Rame: mura ana tona riri ki a Hopa, no te mea ki tana tika rawa ia i te Atua.

³Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.

³I mura ano tona riri ki ona hoa tokotoru, no te mea kihai i kitea e ratou he kupu hei whakahokinga atu, heoi kei te whakahe ano ratou i a Hopa.

⁴Eliihu oli oodanud, kuni nad Iiobiga rääkisid, sest nad olid temast vanemad.

⁴Na i tatari a Erihu kia korero ia ki a Hopa, no te mea he kaumatua ake ratou i a ia.

⁵Aga kui Eliihu nägi, et nende kolme mehe suus ei olnud vastust, siis ta viha süttis põlema.

⁵A, no te kitenga o Erihu kahore he kupu i nga mangai o aua tangata tokotoru hei whakahokinga atu, mura ana tona riri.

⁶Ja buuslane Eliihu, Baarakeli poeg, rääkis ning ütles: 'Mina olen ealt noorim, aga teie olete elatanud, sellepärast ma olin tagasihoidlik ja kartsin teile kuulutada oma arvamust.

⁶¶ Na ka oho a Erihu tama a Parakere Puti, ka mea, He taitamariki ahau, ko koutou ia he koroheke rawa; koia ahau i hopohopo ai, i wehi ai ki te whakaatu i toku whakaaro ki a koutou.

⁷Ma mõtlesin: Kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust.

⁷I mea ahau, Ma nga ra te korero, ma nga tau kua maha e whakaatu te whakaaro nui.

⁸Tõesti, inimeste sees olev vaim, Kõigevägevama hingeõhk annab neile arukuse.

⁸Otiia he wairua ano to te tangata, na te manawa ano o te Kaha Rawa ratou i whai mahara ai.

⁹Ei ole eakad mitte alati targemad ega mõista üksnes vanad, mis on õige.

⁹Ko nga tangata nunui, kahore o ratou whakaaro nui, ko nga kaumatua, kahore e matau ki te whakawa.

¹⁰Seepärast ma ütlen: Kuule mind, minagi tahan kuulutada oma arvamust.

¹⁰Koia ahau i mea ai, Whakarongo ki ahau; ka whakakite hoki ahau i toku whakaaro.

¹¹Vaata, ma ootasin, mis teil on öelda, ma kuulatasin teie tarkust, siis kui te otsisite sõnu.

¹¹Nana, i tatari ahau ki a koutou kupu; i whai taringa atu ki o koutou whakaaro mohio i a koutou e rapu kupu ana.

¹²Ma panin siis teid tähele, ja vaata, ükski teist ei kutsunud Iiobit korrale, ükski ei vastanud tema sõnadele.

¹²Nana, mahara tonu atu ahau ki a koutou, a kihai tetahi o koutou i whakaatu i te he o Hopa, i whakahoki kupu ranei ki ana korero.

¹³Ärge seepärast mõtelge: 'Meie oleme leidnud tarkuse.' Jumal ajab ta minema, mitte inimene.

¹³Kei mea koutou, Kua kitea e matou te mohio, na te Atua ia i turaki, ehara i te tangata.

¹⁴Minu vastu ei ole ta oma sõnu seadnud ja teie sõnadega ei taha ma temale vastata.

¹⁴Na kihai ana kupu i anga mai ki ahau; e kore ano tana e utua e ahau ki a koutou kupu.

¹⁵Nad on ehmunud, nad ei vasta enam, neil on sõnad lõppenud.

¹⁵¶ Porahurahu kau ana ratou, kore ake a ratou kupu whakahoki: mutu ake a ratou korero.

¹⁶Kas pean ootama, sellepärast et nad ei räägi, et nad seisavad siin ega vasta enam?

¹⁶Kia tatari ahau, no te mea kahore ratou e korero, no te mea e tu kau ana ratou, kahore e whakahoki atu?

¹⁷Ma tahan anda vastuseks omaltki poolt osa, ma tahan kuulutada ka oma arvamust.

¹⁷Me korero atu hoki e ahau aku kupu, maku ano e whakaatu toku whakaaro.

¹⁸Sest ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind.

¹⁸Ki tonu hoki ahau i te korero; e akiakina ana ahau e te wairua i roto i ahau.

¹⁹Vaata, mu sees on nagu vein, millel puudub väljapääs: otsekui uus nahkastja on see lõhkemas.

¹⁹Nana, ko toku kopu rite tonu ki te waina kahore nei ona putanga; ki te ipu hou e tata ana ia te pakaru.

²⁰Ma pean rääkima, et saada enesele õhku, pean avama huuled ja vastama.

²⁰Me korero ahau, kia ta ai toku manawa; ka puaki toku mangai, ka whakahoki kupu ahau.

²¹Ma ei taha nüüd olla erapoolik ega kedagi meelitada.

²¹Na kaua ahau e whakapai ki te kanohi tangata; e kore hoki ahau e hoatu ingoa whakapaipai ki te tangata.

²²Sest ma ei või meelitada: kui kergesti võiks mu Looja mind siis ära võtta.

²²Kahore hoki ahau e mohio ki te whakapati; penei kua riro wawe ahau i toku Kaihanga.