¹Aga kuule nüüd ometi, Iiob, mu kõnet, ja pane tähele kõiki mu sõnu!

¹¶ Tena ra, whakarongo, e Hopa, ki aku korero, kia whai taringa ki aku kupu katoa.

²Vaata, ma avan nüüd oma suu, keel mu suulaes kõneleb.

²Nana, kua puaki nei toku mangai, kei te korero toku arero i roto i toku mangai.

³Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean.

³Ma aku kupu e whakapuaki te tika o toku ngakau; ka korero pono oku ngutu i ta ratou e matau ana.

⁴Jumala Vaim on mind loonud ja Kõigevägevama hingeõhk on andnud mulle elu.

⁴He mea hanga ahau na te Wairua o te Atua, a na te manawa o te Kaha Rawa ahau i whai ora ai.

⁵Kui sa suudad, siis vasta mulle, sea ennast valmis, astu ette!

⁵Ki te taea e koe, whakahokia mai e koe he kupu ki ahau; whakatikaia au korero ki toku aroaro, e tu ki runga.

⁶Vaata, Jumala ees olen mina samasugune kui sina: savist olen minagi voolitud.

⁶Nana, ko toku anga ki te Atua he pena hoki i tau; he mea hanga nei ano hoki ahau ki te paru.

⁷Vaata, hirm minu ees ei saa kohutada sind ja minu surve ei ole sulle raske.

⁷Nana, e kore te wehi ki ahau e whakawehi i a koe; e kore ano hoki toku ringa e taimaha iho ki a koe.

⁸Tõesti, sa oled kõnelnud mulle kõrvu ja ma olen kuulnud su sõnade kõla:

⁸¶ He pono kua hakiri oku taringa ki au kupu, a kua rongo atu ahau i te reo o au kupu, e mea ana,

⁹'Mina olen puhas, mina pole üle astunud, ma olen laitmatu ja mul ei ole süüd.

⁹He ma ahau, kahore oku he; he harakore ahau, kahore hoki he kino i roto i ahau:

¹⁰Vaata, ta leiab mu vastu põhjusi, peab mind oma vaenlaseks.

¹⁰Na e rapu ana ia i te take riri ki ahau, e kiia ana ahau e ia he hoariri nona;

¹¹Ta pistab mu jalad pakku, valvab kõiki mu radu.'

¹¹E karapitia ana e ia oku waewae ki te rakau, e ata titiro ana ia ki oku hikoinga katoa.

¹²Vaata, selles ei ole sul õigus, vastan ma sulle, sest Jumal on suurem kui inimene!

¹²Nana, maku e whawhati tau kupu, ehara tenei mea au i te mea tika; nui atu hoki te Atua i te tangata.

¹³Mispärast sa riidled temaga, kui ta ei vasta inimesele iga sõna peale?

¹³He aha koe i totohe ai ki a ia? E kore hoki e korerotia e ia te tikanga o tetahi o ana mea.

¹⁴Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.

¹⁴¶ Kotahi hoki, ae ra, e rua korerotanga a te Atua, otiia kahore e maharatia e te tangata.

¹⁵Unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes -

¹⁵I te moe, i te putanga moemoea mai o te po, ina au iho te moe o te tangata, i nga moenga i runga i te takotoranga;

¹⁶seal ta avab inimeste kõrvad ja paneb pitseri nende manitsustele,

¹⁶Ko reira ia whakapuare ai i nga taringa o nga tangata, hiri ai hoki i te ako mo ratou;

¹⁷et inimest pahateost eemal hoida ja mehe kõrkust kinni katta,

¹⁷Kia whakanekehia ai te tangata i tana whakaaro, kia hipokina ai hoki te whakapehapeha o te tangata;

¹⁸et säästa tema hinge hauast ja tema elu oda otsa jooksmast.

¹⁸E puritia ana e ia tona wairua kei tae ki te rua, tona ora kei riro i te hoari.

¹⁹Ka manitsetakse teda valu läbi voodis ja kestva vaevusega kontides.

¹⁹¶ E whiua ana hoki ia ki te mamae i runga i tona moenga, ki te ngau tonu hoki o ona wheua;

²⁰Siis muutub vastikuks ta elule leib ja hingele maiusroog:

²⁰A whakarihariha ana tona ora ki te taro, tona wairua ki te kai whakaminamina.

²¹ta ihu kõhetub nähtamatuks, ja ta luud, mida näha ei olnud, paljastuvad.

²¹E honia ana ona kiko, a kore noa e kitea; a purero mai ana ona wheua kihai nei i kitea i mua.

²²Nõnda ligineb ta hing hauale ja ta elu sellele, mis toob surma.

²²Heoi e whakatata ana tona wairua ki te rua, tona ora ki nga kaiwhakamate.

²³Aga kui tema jaoks on ingel, eestkostja, üks tuhandest, kes kuulutab inimesele, mis tema kohus on,

²³Ki te mea he karere tera kei a ia, he kaiwhakaatu tikanga tetahi i roto i te mano, hei whakaatu i tona tika ki te tangata:

²⁴siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: 'Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!'

²⁴Na ka tohu tera i a ia, a ka mea, Whakaorangia ia kei heke ki te rua, kua kitea hoki e ahau he utu.

²⁵Siis muutub ta ihu noorusvärskeks, ta pöördub tagasi oma nooruspäevadesse.

²⁵Ko tona kiri ka ngawari atu i to te tamaiti; ka hoki iho ia ki nga ra o tona tamarikitanga:

²⁶Ta palvetab Jumala poole ja sellel on temast hea meel; ta saab hõisates näha tema palet ja tema annab inimesele tagasi ta õiguse.

²⁶Ka inoi ia ki te Atua, a ka manako tera ki a ia; heoi ka kite ia i tona mata i runga i te koa: a ka utua e ia te tika o te tangata.

²⁷Ta laulab siis inimeste ees ja ütleb: 'Ma tegin pattu ja väänasin õigust, aga selle eest ei tasutud mulle kätte.

²⁷E waiata ana ia i te aroaro o nga tangata, e mea ana, Kua hara ahau, whakaparoritia ake e ahau te tika, a kahore he pai ki ahau:

²⁸Tema lunastas mu hinge haudaminekust ja mu elu saab valgust näha.'

²⁸Kua whakaorangia e ia toku wairua kei riro ki te rua, a e kite toku wairua i te marama.

²⁹Vaata, seda kõike teeb Jumal inimesele kaks, kolm korda,

²⁹¶ Nana, e meatia ana enei mea katoa e te Atua, e tuaruatia ana, ae, e tuatorutia ana, ki te tangata,

³⁰et tema hinge hauast tagasi tuua ja valgustada teda elu valgusega.

³⁰Hei whakahoki mai i tona wairua i roto i te rua, kia whakamaramatia ai ki te marama o te ora.

³¹Pane tähele, Iiob, kuule mind, vaiki, et mina saaksin rääkida!

³¹Kia whai whakaaro mai, e Hopa, whakarongo mai ki ahau: kati tau, a ka korero ahau.

³²Kui sul on sõnu, siis vasta mulle, räägi, sest meeleldi annaksin sulle õiguse!

³²Ki te mea he kupu tau, utua mai taku: korero, ko taku hoki i pai ai kia whakatikaia tau.

³³Aga kui mitte, siis kuule sina mind, vaiki, siis ma õpetan sulle tarkust!'

³³Ki te kahore, whakarongo ki ahau: noho puku koe, a maku koe e whakaako ki te whakaaro nui.