¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

¹¶ I korero ano hoki a Erihu, i mea,

²'Kuulge mu sõnu, te targad, ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!

²Whakarongo ki aku kupu, e te hunga whakaaro nui; kia whai taringa ki ahau, e te hunga mohio.

³Sest kõrv katsub sõnad läbi ja suulagi maitseb rooga.

³E whakamatau ana hoki te taringa i te kupu, e pera ana me ta te mangai ki te reka o te kai.

⁴Valigem endile, mis on õige, tunnetagem isekeskis, mis on hea!

⁴Ko ta tatou e whiriwhiri ai ma tatou ko te mea tika: kia mohiotia hoki e tatou, e tenei, e tenei, ko te aha te mea pai.

⁵Sest Iiob on öelnud: 'Ma olen õige, aga Jumal on võtnud minult õiguse.

⁵Kua mea nei hoki a Hopa, He tika taku, a kua whakapeaua ketia e te Atua te whakawa moku:

⁶Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks. Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.'

⁶Ahakoa kei ahau te tika ka kiia ahau he tangata teka; e kore e mahu toku werohanga, ahakoa kahore oku he.

⁷Kas on Iiobi sarnast meest, kes pilget joob nagu vett,

⁷Ko wai te tangata e rite ki a Hopa, me te mea he wai te tawai e inumia ana e ia?

⁸kes läheb ülekohtutegijate kilda ja käib koos õelate inimestega?

⁸Kua uru nei ki te tira o nga kaimahi i te he, a e haere tahi ana me nga tangata kikino.

⁹Sest tema ütleb: 'Ei ole inimesel sellest kasu, et tal on sõprus Jumalaga!'

⁹Kua mea hoki ia, Kahore he painga ki te tangata ki te ahuareka atu ia ki te Atua.

¹⁰Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind: kaugel on Jumalast õelus ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.

¹⁰¶ No reira whakarongo mai ki ahau, e nga tangata ngakau mohio: e kore rawa te Atua e mahi i te kino; e kore rawa hoki te Kaha Rawa e mahi i te he.

¹¹Sest inimese tegu mööda tasub ta temale, ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.

¹¹Ka utua hoki e ia te tangata mo tana mahi, ka rite hoki ki to te tangata ara nga mea e whakawhiwhia e ia ki a ia.

¹²Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust.

¹²Tika rawa, e kore te Atua e kino, e kore ano hoki te Kaha Rawa e whakaputa ke i te whakawa.

¹³Kes on temale usaldanud maa? Ja kes on loonud kogu maailma?

¹³Na wai ia i mea hei kaitirotiro mo te whenua? Na wai hoki i whakatakoto nga tikanga mo te ao katoa?

¹⁴Kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,

¹⁴Ki te anga mai tona ngakau ki te tangata, ki te kohia atu e ia ki a ia tona wairua me tona manawa;

¹⁵siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks.

¹⁵Ka hemo ngatahi nga kikokiko katoa, a ka hoki ano te tangata ki te puehu.

¹⁶Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda, võta kõrvu mu sõnade kõla!

¹⁶¶ Na ki te mea he ngakau mohio tou, whakarongo ki tenei; kia whai taringa mai ki te reo o aku kupu.

¹⁷Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja? Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,

¹⁷E whai kingitanga ranei tetahi kotahi e kino ana ki te tika? E whakakino ranei koe ki te tangata tika, kaha hoki?

¹⁸kes ütleb kuningale: 'Kõlvatu!', vürstidele: 'Õel!',

¹⁸E tau ana ranei te mea atu ki te kingi, He weriweri koe? ki nga rangatira ranei, He kino koutou?

¹⁹kes ei pea lugu vürstidest ega eelista suursugust viletsale, sest et need kõik on tema kätetöö?

¹⁹Kia iti rawa iho ki a ia e kore nei e whakapai ki te kanohi o nga rangatira, e kore nei e hira ake tona pai ki te hunga whai rawa i nga rawakore? No te mea he mahi ratou katoa na ona ringa.

²⁰Nad surevad äkitselt keset ööd: inimesed vaaruvad ja lähevad, ja ilma käetagi võetakse ära vägev.

²⁰Kihai i aha kua mate ratou, kua mate i waenganui po; ka wiri te iwi, ka pahemo atu, ka riro te hunga nunui, kahore hoki he ringa.

²¹Sest tema silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme.

²¹Kei runga hoki i nga ara o te tangata ona kanohi, e kitea ana e ia ona hikoinga katoa.

²²Ei ole pimedust ega varjulist paika, kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.

²²Kahore he pouri, kahore he atarangi o te mate e piri ai nga kaimahi i te kino.

²³Sest tema ei anna inimesele aega Jumala juurde kohtusse minekuks:

²³E kore hoki e nui atu i te tika te mea e whakawaha e ia ki te tangata, e haere ai ia ki te aroaro o te Atua ki te whakawa.

²⁴ta peksab vägevad üle kuulamata puruks ja paneb teised nende asemele.

²⁴Ka wawahia e ia nga tangata nunui, te mohiotia nga ara, a whakaturia ake etahi atu i muri i a ratou.

²⁵Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb, hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.

²⁵Na e mohio ana ia ki a ratou mahi; a hurihia ake ratou e ia i te po, a mongamonga noa ratou.

²⁶Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas, kus on nägijaid,

²⁶He hunga kino ratou, pakia iho e ia i te tirohanga a te tangata;

²⁷sellepärast et nad taganesid tema järelt ega hoolinud ühestki tema teest.

²⁷Mo ratou i tahuri ke i te whai i a ia, kihai hoki i whakaaro ki tetahi o ona ara:

²⁸Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette, ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.

²⁸Na ratou hoki i puta ai te tangi a te rawakore ki a ia, a rongo ana ia ki te tangi a te hunga e tukinotia ana.

²⁹Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada? Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha? Niihästi rahva kui inimese üle

²⁹Ki te meinga e ia kia ata noho, ko wai hei whakararuraru? A ki te huna e ia tona kanohi, ko wai e kite i a ia? ahakoa i meatia ki te iwi, ki te tangata ranei, rite tonu.

³⁰paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese rahva võrgutajate seast.

³⁰Kore ake te whakaponokore e whai kingitanga, kore ake te iwi e mahangatia.

³¹Kui keegi ütleb Jumalale: 'Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;

³¹¶ Kua mea atu ranei ki te Atua, Kua pehia ahau e te whiu, e kore ahau e mahi i te he a muri nei?

³²mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle, ja kui olen ülekohut teinud, siis ma seda enam ei tee!',

³²Ko te mea kihai i kitea e ahau mau e whakaatu mai ki ahau; ki te mea i mahi ahau i te he, ka mutu taku.

³³kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma, sellepärast et sina ei ole sellega rahul? Kuid sina pead otsustama, mitte mina, seepärast räägi, mida sa tead!

³³Kia rite ranei tana utu ki tau e mea ai, i whakakahoretia ai e koe? Mau te whiriwhiri, kahore maku: na mau e korero mai tau i mohio ai.

³⁴Mõistlikud inimesed ütlevad mulle, samuti tark mees, kes mind kuuleb:

³⁴Ka korero mai nga tangata ngakau mahara ki ahau, ae ra, nga tangata whakaaro nui e whakarongo ana ki ahau:

³⁵'Iiob räägib mõistmatult ja tema sõnad pole targad.'

³⁵Kahore he matauranga o Hopa i a ia i korero ra, kahore hoki he mahara i roto i ana kupu.

³⁶Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile, kuna ta on vastanud nurjatul viisil!

³⁶He pai me i whakamatauria a Hopa a te mutunga ra ano, mo ana kupu i whakahokia mai nei e ia, he mea i rite ki a nga tangata kikino.

³⁷Sest ta lisab oma patule üleastumise, peksab meie keskel keelt ja räägib palju Jumala vastu.'

³⁷E tapiritia ana hoki e ia te tutu ki runga ki tona hara, kei te pakipaki ia i ona ringa i waenganui i a tatou, a whakanuia ana e ia ana kupu kite Atua.