¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

¹¶ I korero ano a Erihu, i mea,

²'Olgu sul minuga pisut kannatust, siis ma õpetan sind, sest mul on veel Jumala heaks sõnu!

²Tukua ahau, kia iti nei, a ka whakaatu ahau ki a koe; he kupu ano hoki aku mo ta te Atua.

³Ma tahan tuua oma tarkuse kaugemalt ja anda õiguse oma Loojale.

³Ka tikina atu e ahau toku mohio i tawhiti, ka whakatikaia e ahau ta toku Kaihanga.

⁴Sest mu sõnad pole tõesti mitte valed, täiuslik teadja on su ees.

⁴E kore rawa hoki aku kupu e teka: tenei kei a koe te tangata kua tino nui tona matauranga.

⁵Vaata, Jumal on vägev, kuid ta ei põlga kedagi, vägev on tema südame jõud!

⁵¶ Nana, he pakari te Atua, e kore ano ia e whakahawea: pakari tonu te kaha o tona matauranga.

⁶Õelat ei jäta ta elama, aga viletsaile annab ta õiguse.

⁶E kore te tangata kino e whakaorangia e ia; mana te hunga mate e whiwhi ai ki nga mea e tika ana ma ratou.

⁷Ta ei pööra oma silmi ära õigete pealt, vaid paneb need koos kuningatega igaveseks istuma aujärjele, ja nad ülendatakse.

⁷E kore e mutu tana titiro ki te tangata tika; engari ka whakanohoia ngatahitia ratou e ia me nga kingi ki runga ki te torona ake ake, a ka whakanekehia ake hoki ratou.

⁸Ja kui nad on pandud ahelaisse, vangistatud viletsuse köidikuisse,

⁸Ki te mea kua herea ratou ki te mekameka, mau pu i te rahiri, ara i nga mate,

⁹siis ta heidab neile ette nende tegu ja üleastumisi, et nad on olnud ülemeelikud,

⁹Na ka whakakitea e ia ki a ratou ta ratou mahi, me o ratou he, i mea ai ratou i nga mea whakapehapeha.

¹⁰ja avab nende kõrvad hoiatuseks ning käsib neid taganeda ülekohtust.

¹⁰Ka whakapuaretia ano e ia o ratou taringa ki te ako, a ka ki kia hoki i te kino.

¹¹Kui nad siis kuulavad ja teenivad teda, siis nad lõpetavad oma päevad õnnes ja aastad õndsuses.

¹¹Ki te rongo ratou, a ka mahi ki a ia, ka pau o ratou ra i runga i te pai, o ratou tau i runga i nga ahuareka.

¹²Aga kui nad ei kuula, siis nad tormavad oda otsa ja heidavad arutuina hinge.

¹²Otira ki te kore ratou e rongo, ka ngaro ratou i te hoari, hemo iho ratou, kahore hoki he matauranga.

¹³Südamest jumalatud peavad viha, nad ei hüüa appi, kui ta on nad vangistanud.

¹³Ko te hunga whakaponokore o ratou ngakau, puranga rawa i a ratou te riri; kahore a ratou karanga awhina ina herea ratou e ia.

¹⁴Nende hing sureb noorelt ja nende elu pordumeeste seas.

¹⁴Ka mate ratou i te taitamarikitanga, a ka ngaro to ratou ora i roto i te hunga poke.

¹⁵Ta päästab viletsa tema viletsuse kaudu ja avab tema kõrva, kui ta on hädas.

¹⁵¶ Ko tana he whakaora i te rawakore ina mate, e whakapuaretia ana e ia o ratou taringa ina tukinotia.

¹⁶Ta meelitaks sindki kitsikuse kurgust piiramata avarusse ja su laud oleks täis rasvast rooga.

¹⁶Ae ra, me koe ano, tera koe e riro i a ia i roto i te kuititanga ki te wahi whanui; a ki tonu i te ngako te mea e whakatakotoria ki runga ki tau tepu.

¹⁷Aga sa oled täis õelate kohut, kohus ja õigus tabavad sind.

¹⁷Otiia ki tonu koe i te tikanga a te tangata kino; a mau pu koe i nga tikanga, i te whakarite whakawa.

¹⁸Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks!

¹⁸Na i te mea he riri tenei, kia tupato kei riro koe i te nui o au rawa; aua hoki koe e whakapeautia e te nui o te utu.

¹⁹Kas su õilsus on küllaldane? Ei aita kuld ega kõik su jõupingutused!

¹⁹E ranea ranei ou rawa, e kore ai koe e taka he? nga uaua katoa ranei o tou kaha?

²⁰Ära igatse ööd, kui rahvad tõusevad oma asemeilt!

²⁰Kaua e hiahiatia te po, te wa e riro ai nga tangata i runga i to ratou whai.

²¹Hoidu pöördumast ülekohtu poole, sest seda sa eelistad viletsusele!

²¹Kia tupato, kaua e tahuri ki te kino; ki tau hoki he pai ake tenei i nga mate.

²²Vaata, Jumal toimib võimsalt oma jõus! Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema?

²²Nana, ko te Atua, ko tona kaha hei whakanui, ko wai te kaiwhakaako hei rite mona?

²³Kes on temale määranud ta tee, ja kes julgeks öelda: 'Sa oled ülekohut teinud'?

²³Ko wai te kaitohutohu i te ara mona? Ko wai hei mea, Kua he tau mahi?

²⁴Pea meeles, et sinagi pead ülistama tema tööd, millest inimesed on laulnud!

²⁴¶ Kia mahara kia whakanuia e koe tana mahi, e waiatatia nei e te tangata.

²⁵Kõik inimesed näevad seda - inimene vaatab seda kaugelt.

²⁵Kua tirohia nei e nga tangata katoa e matakitakina mai nei e te tangata i tawhiti.

²⁶Vaata, Jumal on suur ja meie ei mõista teda, tema aastate arv on uurimatu.

²⁶Nana, he nui te Atua, e kore ano e mohiotia e tatou; e kore ano hoki te maha o ona tau e taea te rapu atu.

²⁷Sest ta tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks,

²⁷Ko ia nei hei ngongo ake i nga pata wai, ka tauia i tona kohu hei awha:

²⁸mida pilved kallavad ja tilgutavad paljude inimeste peale.

²⁸Ka ringihia iho nei e nga kapua, a ka maturuturu nui ki runga ki te tangata.

²⁹Tema, kes korraldab ka pilvekihte, oma kojast müristamist,

²⁹Ae ra, e mohiotia ana ranei e tetahi nga horahanga o nga kapua, te ngangau o tona tapenakara?

³⁰vaata, ta laotab talle oma valgust ja katab sellega mere põhjad.

³⁰Nana, e horahia ana e ia tona marama a tawhio noa i a ia; e hipokina ana hoki e ia te takere o te moana.

³¹Sest sellega ta toidab rahvaid ja annab külluses rooga.

³¹Ko ana mea hoki ena hei whakawa mo nga iwi, nui tonu te kai e homai ana e ia.

³²Ta võtab välgu oma kätte ja käsib sellel märki tabada.

³²E hipokina ana e ia ona ringa ki te uira, a whakahaua iho e ia te wahi e pa atu ai.

³³Tema mürin kuulutab sellest, loomakarigi kuulutab tõusvat tormi.

³³Hei kaiwhakaatu i a ia tona haruru, e waitohu ana hoki ki nga kararehe i te tupuhi meake puta mai.